Tänasel päeval kasutatakse kasutatakse BIM (Building Information Model ehk ehituse infomudel) 3D visualiseerimiseks, tootmises, ehitusjooniste ettevalmistamiseks, kohtuekspertiisis ning paljudes muudes valdkondades. BIM loob uusi võimalusi erinevate projekti osapoolte vahel, pakkudes integreeritumat disaini ning ehitusprotsesse. Selle tulemusel saavutatakse parem kvaliteet, kulutuste vähenemine ning lühem projekti tööplaan. Aga mismoodi sai see kõik alguse?

1970ndate kontseptsioon

BIM-i mõiste sai alguse ca nelikümmend aastat tagasi. Chuck Eastman kirjeldas aastal 1975 esmakordselt uut kontseptsiooni, mida ma täna tunneme BIM mõistena. Esialgselt nimetati seda kontseptsiooni kui “building description system” (ehitise kirjeldamise süsteem) ning see publitseeriti ajakirjas AIA Journal (märts 1975). Enamik arendustööd käis sel hetkel Euroopas, eriti aga Suurbritannias. USA-s nimetati sarnast kontseptsiooni kui “building product models” (ehitise toote mudel). Seevastu Euroopas (Soome näitel) aga kui “product information models” (toote infomudel). Need kaks kirjeldust liideti omavahel kokku ning tulemuseks saadi “building information model” (ehituse infomudel) ning siit ka lühend BIM. Varasemalt kasutati “product” tähendust ennekõike seetõttu, et siis ei räägitud veel protsessist või protsessi mudelist. Väljend BIM leidis esmakordset kasutust aastal 1986.

Mudel ja modelleerimine

Lühend BIM viitab nii modelleerimisele (building information modelling) kui ka mudelile (building information models). Modelleerimine on ennekõike protsesss, milles luuakse mistahes modelleerimispaketiga tegelik mudel. Ehituse infomudel saadakse modelleerimise tulemusel, mis kaasab disaini, ehitust, rajatise haldamist ning infot, mismoodi kõik need objektid omavahel interakteeruvad erinevates situatsioonides.

Lühendite kokkupõrge

Tsiviilehituses ei ole lühendid veel tänasel päevalgi fikseeritud. Näiteks Soomes soovitavad mitmed asjaosalised mõistet InfraBIM, mis siis kaasaks just tsiviilehitusega seotud mudeleid, kuna BIM-i on vaadeldud ennekõike vaid arhitektuurses (hoone konstruktsiooni) valdkonnas.  USA-s on kasutust leidnud mõiste CIM, mis pikemalt välja kirjutatuna tähendab, kas “civil information model” (tsiviilinfo mudel) või “civil integrated management” (tsiviilinfo integreeritud haldus). Varasemalt on kasutatud ka lühendit VDC (Virtual Design and Construction ehk virtuaalne disain ning ehitus), mille tähendus võrdväärne lühendiga CIM.

BIM või CIM, selles on küsimus

Lühendit BIM kasutatakse tänasel päeval üle maailma, kuid seda siis arhitektuurses ehituses. Tsiviilehituses kasutatakse lühendit CIM ning see on juba levinud nii USA-s kui Suurbritannias. Kas meie peaksime Põhja-Eurooplastena kasutama InfraBIM (nagu Soomes) või lähtuma rahvusvahelisemast terminist CIM? Üheks InfraBIM puuduseks võib tuua asjaolu, et infra- või infrastruktuuri mõistet vaadeldakse üsna tihti ühtse tervikuna, mis tähendab, et see kaasab endas kogu ehitusala ehk siis ka hooneid.