Paljud on kursis infosisu nõuetega, mida RKAS, Transpordiamet on nõudnud. Antud postituse eesmärk on esitleda neid infosisu nõuded CCI-EE kontekstis ja seda ennekõike CCI-EE tabeli <RI> ehk omaduste vaatest.
Tänane omaduste defineerimine on olnud pigem “kuidas-juhtub” ja ehkki see võib tunduda OK kui me piirdume mudelite (või koondmudelite) vaatamisega ja sealt olulise info leidmisele, siis omaduste ülekandmist (erinevate andmebaaside vahel) on ebaühtlase nimetamise kaudu ülikeeruline teha. Tehtav aga väga raskesti kontrollitav, redigeeritav – sest kui sama omadust kord nimetatakse ühe tunnuse ja teinekord teise tunnuse või koodiga, siis sidumist saab teha ühe omaduste grupi piires, kuid mitte globaalselt, kus omadused oleksid hiljem filtreeritavad laiemalt.
Esmane versioon omaduste ümbernimetamisest CCI-EE kontekstis on leitav altpoolt läbi erinevate veebipõhiste ämblike, kus otsida saab nii omaduse grupi, projekti staadiumi, komponendi tüübi alusel. Selle ämbliku praeguse versiooni eesmärk ei ole dubleerida kogu infot, mis täna leitav infosisu tabelitest, vaid ennekõike esitada CCI-EE omaduse kood, mis “vajalikku” infot kõige paremini iseloomustab.
CCI-EE <RI> tabelist võib aga leida vastava omadusega seotud standardi, IFC omaduse nimetuse (lähtuvalt IFC 4.3 RC versioonist, mis tutvustas üksjagu muudatusi, mida IFC 2×3 kontekstis enam pole või on muudetud nimetustega). Seega ei ole dubleeritud ka CCI-EE <RI> tabelist tulevad lisainfot.
Üheks oluliseks sammuks infosisu nõuete ühtlustamisel peaks olema samaliigiliste nõuete koondamisel aga ka tervikliku komplekti loomine. “Toru on toru” ja “kaev on kaev”, sõltumata sellest, mis kontekstis me sellest räägime, kas siis hoone või infra tähenduses. Ja ehkki infosisu vajadus võib neis olla erinev (aga ei pruugi kui uuesti läbi mõelda), siis läbi erinevate filtrite saame seda ikkagi ühtlustada. Lisaks on meil täna ka erinevad infra valdkonna sisunõuded, mida siinsetes näidetes ei ole meelega liidetud, vaid on jäetud dubleerimised (sest pearõhk oli omaduse leidmine CCI-EE <RI> tabelist) – seega saab filtreeritult vaadata nii “ÜBN infra” nõudeid kui ka hangetes laialt kasutusel olevaid TRAMi infosisu nõudeid. Need tuleb kindlasti koostöös ühendada. Igaüks võib ka ise täheldada, et infosisu ulatus on erinev ning TRAMi juures on osaliselt see palju detailsem aga ka lakoonilisemalt kirjeldatud, mida ühe või teise asjaga mõeldakse, mistõttu CCI-EE kontekstis on omadused saanud ka standardi viite juhul kui mõni TRAMi omadus lähtub mingist konkreetsest standardist.
Allolevalt on võimalik vaadata nii kõiki omadusi üheskoos, või siis hoone, infra ning TRAM kontekstis.
Üldine sissejuhatus esitusviisile on leitav ka legendist, kuid filtreerida saab nii projekti staadiumi, omaduste grupi, objekti tüübi või ka kombinatsioon nendest järgi (vt paremat filtreerimise töövahendit, nii akna all vasakus servas olevaid lisavõimalusi – sh filtreeritud tulemuse esitamist tabelina). Meelega ei ole toodud algset nimetust koos koodiga, sest see on segadusse ajav. Samas on omaduste juures siiski jäetud alles nimetus algsest tabelist, mis peaks olema äratuntav.
The construction sector plays an important role in World’s economy and is estimated to be about 6% of the world gross domestic product (GDP) and is expected to reach around 14.7% by 2030 (GCP, 2015). Construction sector is important for European economy as well, providing 18 million jobs and 1% rise in productivity could save $100 billion a year in construction costs (WEF, 2016). Construction sector is in the era of transformation, towards the 4th industrial revolution and therefore given a name of Construction 4.0 (Craveiro et al., 2019). Construction 4.0 basically means the greater level of digitalization through a building information modelling (BIM) (Figure 1). BIM main purpose is to integrate the entire building information along its lifecycle (design, construct, operate, maintain, reuse, demolish).
I have created a video series to show how drones can be used in construction sector more easily. It will start with creating a drone flight program (in different ways), carrying out drone flight itself and editing the data in different ways.
Episode #01 – Creating a drone flight program (DJI Phantom 4 RTK)
Episode #02 – Creating a drone flight program from a KML file (DJI Phantom 4 RTK)
Episode #03 – Flying a drone at construction site (DJI Phantom 4 RTK)
Episode #04 – Creating a 3D model (Bentley ContextCapture)
Episode #05 – KML-based flight program for 3D photogrammetry (DJI Phantom 4 RTK)
Episode #06 – How to organize your photos/images
Episode #07 – Sharing a pointcloud through a free web service
Episode #08 – Using ground control points in drone survey (Bentley ContextCapture)
Craveiro, F., Duarte, J.P., Bartolo, H. and Bartolo, P.J (2019) Additive manufacturing as an enabling technology for digital construction: a perspective on Construction 4.0, Automation in Construction, 103, 251-267.
GCP (2015) Global Construction Perspectives and Oxford Economics, A Global Forecast for the Construction Industry by 2030, Global Construction Perspectives and Oxford Economics, London, UK, 2015 (ISBN 978-0-9564207-9-4).
WEF (2016) World Economic Forum, Shaping the future of construction – a breakthrough in mindset and technology, World Economic Forum, Geneva, Switzerland, http://www3.weforum.org/docs/ WEF_Shaping_the_Future_of_Construction_full_report__.pdf, accessed: 07.06.2019.
Tehnoloogia on pidevas arengus, mistõttu ei räägita “scan-to-bim” mõistest enam mitte ainult hoonete puhul aga üha rohkem ka teedeehituse valdkonnas. Täpsemalt siis sõidutee rekonstruktsiooni tähenduses, milles on vaja esmalt skaneerida olemasolev olukord (sõidutee pind), eraldada sellest sõiduteele iseloomulikud jooned (telgjoon, sõiduraja eraldusjooned, äärekivi/teeperv jne) ning selle info baasil leida parim freesimise/ülekatmise tingimus, mis mõistagi (tehes mudelina) võib lõiguti erineda. Omades selle kohta mudelit, saab selle edastada juba masinatele (nii freesile kui laoturile) ja garanteerida efektiivsem töövõtt ning kvaliteetsem lõpp-tulemus.
InfraBIM kursus, mida olen õpetamas nii TTÜ-s kui ka TTK-s on tudengitele andnud aimu, mida tänane tehnoloogia teedeehitusvaldkonnas võimaldab, kus peamine rõhk siis infravaldkonna BIM mudelitel. Kui rääkida teedeehitusest, siis rekonstrueerimine moodustab valdkonna eelarvest tihtipeale oluliselt suurema osakaalu kui uute sõiduteede ehitamine. Riigiti/regiooniti võib ca 70% eelarvest kuluda rekonstrueerimisele, mistõttu on oluline, et ka siin kaasatakse tänaseid lahendusi, mis aitavad kulusid kokku hoida aga seda mitte kvaliteedi arvelt.
Seetõttu saigi InfraBIM kursusele lisatud omaette õppemoodul “Sõidutee rek”, mis seda poolt lahkab nii ülevaatlikus teoorias kui praktikas. Praktilise koha pealt on mitmetel tarkvara/riistvara tootjatel olemas lahendused, mis tervikliku “scan-to-bim” lahenduse loovad. Esimeses etapis, mida sellesügiseses TTK InfraBIM kursuses iga osaleja läbi proovida saab on Autodesk-i tarkvaralised näited. Aga sellega me ei piirdu ning tulevikus lisanduvad ka teiste tootjate näiteid (nt Topcon SmoothRide ühes tarkvaralise lahendusega).
Kuna nii InfraBIM kursus ise kui ka videod on vabalt leitavad, siis olgu siinkohal otsimistööd veidi kergendatud ning Autodesk tarkvara baasil tehtud videovoog lisatud. Kõik see ja rohkemgi integreeritakse aga peatselt InfraBIM kursusele (algusega 2018 sügis).
“Tulevane tööandja!”, pane end valmis ja ole informeeritud kui Sinu uus töötaja hakkab painajalikult rääkima mõistest “scan-to-bim for infra” või emakeeli lihtsalt sõidutee rekist, mis baseerub skaneeritud punktipilvel ja mudeliga teostataval freesimise/ülekatmise optimeerimisel. See on tänapäev!
Kuidas BIM-i põhised tööprotsessid ning digitaalse modelleerimise töövahendid aitavad ellu viia keerukaid ning suuremõõtmelisi infrastruktuuri ehitusprojekte?
Mõistagi pean siin silmas just CAD tarkvara kasutajaid. Ehkki CAD tarkvara vajadus ei kao niipea, on küsimus pigem tavapäraste töövõtete muutmise vajaduses. Seda aitab ellu viia kindlasti BIM-i (building information modelling) kasutusele võtmine, mis suudab sinu ettevõtet hoida vee peal ka tulevikus. BIM-i eelistest on tänaseks nii palju räägitud, kuid üks olulisem rõhuasetus on selle kasutamisel suurem kindlustunne, et projekti dokumentatsioon ka vett peab. Lisaks aja kokkuhoid ning koostöö võimalused, mis on kõik selle juures meeldivad “kõrvalnähtused“. BIM-i rakendamine ei juhtu ühelegi ettevõttele üle öö, mistõttu räägitaksegi sellest kui tegevusest, mida peab ajapikku juurutama. Mõtteviis, et täna saan ma vanaviisi hakkama võib tähendada, et homme on muutusega alustada juba hilja, sest teised (konkurendid) on sinust pikalt ees. BIM-i kasutuse võtmiseks on mitmeid võimalusi, kas siis pilootprojekti kaudu või üldise BIM-i rakendamise plaani koostamine. Ka lihtne tänaste töövõtete evalveerimine, kus märgitakse üles tänased teenused ja viisid, mida nende elluviimiseks kaasatakse (sh tarkvara), on suur samm edasi. Sest siis on must-valgelt kirjas, kuidas ja mida saab parandada või asendada näiteks BIM-i poolt pakutavate eelistega.
Tabel 1. Näide evalveerimise tabelist, et üles märkida tänased loomevahendid.
Praegune lähenemisviis projektidele (meeskonna suurus, staadiumitele kuluv aeg, nõuded projektdokumentatsioonile, standardite kaasamine, koostöövormid jne).
Olemasolevad, analüüsi nõudvad tegevused (mahtude väljavõtted, koridormudeli valik, liiklusvoogude analüüs, sõidukite pöörderaadiuste analüüs, sademeveesüsteemide analüüs, silla aluse liikumisruumi analüüs, visualiseerimine, kokkulangevuse analüüs, 4D/5D simulatsioonid jne).
Tänased oskused:
Tabel 2. Näide evalveerimise tabelist, et üles märkida tänased oskused.
Oskus
2D CAD disain
3D disain
Mõõdistustööd
Visualiseerimine
Analüüsid
Konstruktsiooni simulatsioon
Muu
Töötaja / arv / keskmine oskustase
Näide (2D CAD disain):
Projektijuht / 3 / algaja
Tsiviilehitusinsener / 5 / keskmine
Joonestaja / 2 / ekspert
Tabel 3. Näide evalveerimise tabelist, et üles märkida tänased arusaamad.Mis on sinu arusaam BIM for Infrastructure olemusest:
Miks sa oled huvitatud BIM for Infrastructure kasutusele võtmisest?
Kas sa oled näinud BIM for Infrastructure esitlust?
Mis on sinu arvates suurim äriga seotud kasu kui teostaksid oma projekte BIM for Infrastructure kohaselt?
Mis on suurim väljakutse, et BIM for Infrastructure sinu ettevõttes kasutusele võtta?
Kas sul on eesmärke, mis seotud BIM-ga? Nimeta need!
Kuidas aidata oma meeskonnal liikuda 21-sse sajandisse?
Projektide integreeritavus
Vertikaalne ning horisontaalne projektinformatsioon ei pea toimuma üksteisest eraldi, nn vaakumis.
Lennujaama ning raudtee projektid kaasavad endas ka hooneid ning infrastruktuuri komponente, mis peavadki koos töötama ja olema terviklikult lahendatud – sa ei saa disainida üht, ilma teist arvesse võtmata. Täpselt samadel asjaoludel ei disaini sa silda, kus “unustad“ mahtude analüüsi ning seda ümbritseva sõidutee koridormudeli. Lennundusega ning raudteega seotud projektid on keerukamad ja kaasavad nii tsiviilehituse-, geotehnilise-, konstruktsiooni-, elektri- ning arhitektuuri valdkonna eripärasid, kusjuures arvesse peab võtma neid ümbritsevat maa-ala ning ühendatavust ümbrus- ja/või keskkonnaga. Iga projekt on erinev, komponendid, mis selle kõik moodustavad, üsna keerukad – ehitusplatsiga seotud tööd, raudtee aluskonstruktsioon, sillad, tunnelid ning platvormid ning mõistagi ka arhitektuurne, konstruktsiooniline, eriosadega seotud elemendid hoonete/ooteplatvormide tähenduses. Üksteisega mitte haakuvad tööprotsessid, suured andmemahud, mida peab pidevalt erinevate osapoolte vahel liigutama/jagama, paindlikkus projektmeeskonna suuruses – sa ei saa kõigest sellest mõelda enam kui üksteisest eralduvatest projekti osadest/osapooltest.
Kaasaegne tarkvara pakub lahendusi, kus horisontaalne ning vertikaalne disain on omavahel liigendatud. Seeläbi saame BIM-i eeliseid kaasata infrastruktuuri projekti väljundite optimeerimisse. Pakkudes koostööle suunatud keskkonda, kus iga osapool saab töötada senisest efektiivsemalt aga ka jagada projektiga seotud infot viisil, mis väärtustab teiste partnerite aega.
Saa osa tänase tehnoloogia poolt pakutavatest eelistest
Suurte andmemahtudega töötamine on tänane reaalsus, kasuta kaasaegset tehnoloogiat oma igapäevaste tööprotsesside efektiivsemaks muutmisel. Loo konteksti kaasavad mudeleid ning saa osa pilveteenuste eelistest, et oma loodud disaini senisest kiiremini kontrollida ja valida optimaalseim lahend. Laienda sinu poolt pakutavate teenuste hulka. Olgu selleks siis LiDAR andmete kättesaadavus läbi droonide kasutamise või disaini ebakõlade kontroll veebiteenuste vahendusel. Loo oma projekti erinevatest staadiumitest selgelt ja üheselt mõistetavaid visualiseeringuid. Testi mitut erinevat disaini alternatiivi korraga. Olgu selleks parima võimaliku asukoha leidmine truubile või koridormudeli optimeerimine mahtude tähenduses, kaasates nii profiili optimeerimist kui silla otstarbekuse analüüsi. Kasuta koostöö vahendeid, kus kommentaarid ning muudatuste ajalugu talletub mudeliga.
Alusta detailsema disainiga senisest kiiremini
Ära raiska inseneri aega eeldisaini koostamiseks. Olemasoleva olukorra kiireks, kuid adekvaatseks hinnanguks ei pea sa olema GIS ekspert, et kogu vajalikku GIS andmestikku hallata. Eraldades horisontaalse disaini vertikaalsest ei anna sulle parimat tulemust. Selles asemel vaata kõike koos ühes tervikmudelis, et leida viise, kuidas disaini veelgi paremaks muuta ja/või optimeerida. Kaasa töövahendeid, kus eelprojektiga saadud info on teisendatav detailsema disaini alusmudeliks. See on selge ajavõit, sest juba tehtud disaini ei pea taas alustama nullist. Analüüsi ning optimeeri sinu poolt välja pakutavaid lahendusi, leidmaks parim infrastruktuuri koostöötamise vorm.
Visualiseerimine ei pea olema erialaoskus
Paku oma meeskonnale töövahend, mis sobitub nende tööülesannetega. Sa teed pidevalt investeeringuid. Nii inimestesse, tehnoloogiasse kui protsesside optimeerimisse ja seda kõike ühe eesmärgi nimel – projekti ning äritegevuse kui terviku edukuse nimel. Juhul kui mingi projektiga seotud tegevuse läbiviimiseks eksisteerib mõni efektiivsem viis, siis kas sa ei peaks muutusega kaasa minema? Miks jätkata või tõrjuda projektide visualiseeringut nende liigset ajamahukust või ressurssi kasutust esile tõstes kui selleks eksisteerivad disaini protsessiga integreeritud lahendused?Visualiseering aitab rääkida lugu inseneri vaatenurgast. Koostöö ehitatavuse küsimuste uurimiseks või kokkulangevuste kontrolliks on märksõnad, millest iga tellija peaks olema huvitatud kui nad sellest vaid teadlikud on. Virtuaalne ehitusmudel, mida saab kasutada protsesside juhtimiseks või logistika optimeerimiseks 4D/5D simulatsioonide tähenduses.
Mis on kombineeritud BIM mudel ning miks peaks ehitaja seda vajama?
Iga ehitusettevõte teab, et hanke võitmine pinevas konkurentsis pole lihtne ülesanne. Võitmaks mängu, peab ehitaja välja tulema õige hinnaga, esitama võimalikud põhiriskid, mis võivad tekkida ehitamise käigus ning selgelt eristuma teistest ettevõtetest, kes temaga koos hankes osalevad. Selleks eristumiseks võib olla miski, mis tellija silmis selle konkreetse ehitaja juures lisapunkte annab.
Selles postituses selgitame, kuidas kaasaegne BIM ning virtuaalse disaini tarkvara pakub ehitajale uusi võimalusi kriitiliste riskide haldamiseks, võitmaks hinda ilma, et kannataks kasumlikkus. Muuhulgas peatume ka punktidel, kuidas see sama tarkvara aitab pakkumist ette valmistada/esitleda.
Ehitajana peaks see olema sinu põhihuvi, et kõik disainitud tehnilised elemendid omavahel ideaalselt kokku sobituksid ning ehitusplatsil ei tuleks selles osas üllatusi. Just seetõttu on paber-dokumentatsioon või lõpetamata disainiinfo tellija vaatevinklist poolik ning vajab lisatööd, et teostada täpsemat pakkumust. Me kõik teame, et pakkumus, mis ei kata kõiki ehitusetappe, põhjustab suure tõenäosusega peavalu just ehitama hakkamisel.
Projekti tellija võib omada suurt hulka erinevat disaininfot – näiteks, erinevad sillaehitusprojektid, ristmike disain, maa-aluste torustike planeeringud – kogu see disaininfo võib olla loodud väga erinevate tarkvaradega ning kättesaadav mitmes erinevas failivormingus. Seetõttu võtab põhjalik analüüs omajagu aega, väljaarvatud juhul kui sa lood kombineeritud BIM mudeli ning kasutad seda oma pakkumuse alusena.
Kombineeritud BIM mudel võimaldab sul näha kõige olulisemat osa disainist ühes ja samas vaates, ja seda koos olemasoleva olukorraga. Sellega seonduvalt saame teadmise, kas olemasolevad maa-alused objektid segavad tööd ehitusplatsil toimetades?
Kombineeritud BIM mudel aitab sinu projekti meeskonnal teostada ehitatavuse analüüsi virtuaalselt, kaasates sealhulgas kõikvõimalike kulusid ning pakkudes parimat lahendit, mida ellu viia.
Selleks sobituv tarkvara peaks suutma kombineerida andmestikku väga erinevatest allikates (failiformaatidest), nagu näiteks avatud standarditel baseeruvad vormingud LandXML või IFC. Omades kombineeritud BIM mudelit, saad oma pakkumuse teha tegelikul, ehitusprojekti digitaalsel prototüübil, mis aitab kogu meeskonnal analüüsida ehitatavuse küsimusi virtuaalselt, võttes arvesse kõikvõimalikud kulud ning pakkudes parimat lahendit, mida ellu viia.
Pakkumuse esitamine kombineeritud BIM mudeli baasil
Tänase päeva parimad tarkvaralised lahendused võimaldavad ehitajal arvesse võtta erinevaid disaini alternatiive ühes ja samas BIM mudeli vaates, luues seeläbi edukamaid pakkumusi. Võib aga tekkida küsimus, kuidas seda kombineeritud mudelit kasutada, mis toetaks pakkumuse esitamist?
Paljud kasutajad leidnud, et tänu läbi kaasaegsete VDC toodete on nad võitnud hanke ning lisaks leidnud, et mudelil baseeruvad tööprotsessid on kahandanud ehituskulusid ca 4-6%.
Vaatamegi allolevalt mõnda olulist nõuannet, mis aitab sul valmistuda edukaks pakkumuseks aga lisaks ka kaasa mõelda, kuidas tagada edukas projekti lõpptulemus.
Võimalikke, lisatellimusi põhjustavate, muudatuste varajane avastamine vähendab ümbertegemiste arvu ehitusplatsil. Seetõttu peaksid huvi tundma tõenäoliste kokkulangevuste vastu, mis võivad tekkida erinevate disaini distsipliinide vahel ning arvestama nendega oma pakkumuses.
Viasys VDC Explorer sisaldab väärtuspõhist kokkulangevusanalüüsi, mis toob automaatselt ja eelisjärjekorras välja kõige kriitilisemad (kulukamad) disainis eksisteerivad konfliktid.
Projekti tellija hindab vägagi seda kui sa suudad talle selgelt esitleda erinevad ehitusetapid ning võimalikud ehitusplatsi ajutised ümberkorraldused. Kombineeritud BIM mudel võimaldab sul projekti ajagraafikut liita tegeliku 3D mudeliga ning seeläbi esitleda erinevaid projekti ehitusetappe visuaalsemalt, märkides samas ära ajutised ehitusplatsi ümberkorraldused, mis võivad muuhulgas mõjutada ka ümberkaudseid liiklusvooge ning ehitusplatsi üldist turvalisust. Pakkumine, mis kaasab endas sedalaadi visuaalset esitust, aitab projekti tellijal mõista, et sa oled juba optimeerinud võimalikke ladustamisalasid ning kõik planeeritud ajutised ümberkorraldused on põhjendatud ning turvalised.
Viasys VDC Explorer tarkvara võimaldab sul luua 4D ning 5D projekti simulatsioone, millele saab külge liita nii projekti ajagraafiku kui maksumuse hinnangu – seda kõike ühes ja samas 3D BIM mudelis. Mõned meie kliendid on projekti kirjeldavasse kombineeritud mudelisse integreerinud hoopis CO2 emissioonide väärtused. Seetõttu pole maksumus ainus parameeter, mida 5D mudelina saab esitleda.
Nõuanne #3: Planeeritud ehitustööde lihtsa ülevaatamise protseduuri tagamine
Kombineeritud BIM mudel on võimekas suhtlusvahend, mis aitab sul eristuda oma konkurentidest. BIM mudel peab suutma esitleda sinu lahendust/pakkumust tellijale selgel ja üheselt mõistetaval viisil, teadvustades kõiki võimalikke ehitusplatsil kaasnevaid riske. Samas on oluline, et seda sama kombineeritud mudelit saaks kasutada ka erinevate otsuste vastu võtmisel üle terve projektimeeskonna.
Viasys VDC Live mudeli jagamise platvorm võimaldab sul lihtsalt ja kiirelt jagada kombineeritud BIM mudeleid kõikide projekti osapooltega. Tegemist on väga võimeka teenusega, mille kaudu saad mudelinfot jagada oma klientidele, kes otsuste vastuvõtmise protseduurides osalevad. Meie toodete filosoofia on väga lihtne, mudelite vaatamine on alati tasuta. Samas kui mudeli publitseerimine (üleslaadimine) on tasuline teenus.
Nõuanne #4: Liitreaalsuse eelised ning mudel ehitusplatsile
Sõltuvalt ehitusplatsist ning planeerivatest ehitustöödest, võimaldab kaasaegne, tänapäevane tehnoloogia veenda sinu klienti hoopis teisel moel. Parimad tarkvaralised lahendused pakuvad võimalust kasutada liitreaalsust ning vaadata BIM mudeleid ühes ehitusplatsi hetke seisuga.
Oletame, et sinu projekti eesmärk on ehitada sild. Kaasates nii GPS tehnoloogiat kui nutiseadme kaamerat, võimaldab Viasys VDC Live äpp vaadelda mitmeid erinevaid disainlahendusi tulevasel ehitustandril.
Nõuanne #5: Ettevalmistus kui projekti hiilgav avapauk
Kasutades kombineeritud BIM mudelit, saad kogu projekti meeskonna omavahel liita enne tegelike tööde algust. Kui kõik osapooled on võimalike lahendustega kurssi viidud, saab mudeli juurde alati tagasi tulla ka ehitustööde jätkumisel. Sinu ehitusplatsi meeskond omab alati kõige värskemat mudelit ühes disainerite poolt jagatud lisainfoga. Sedalaadi koostöövahend pakub suurepärast võimalust kaasata võimalike probleemide lahendamisesse, mis ehituse käigus võivad tekkida, kogu projekti meeskond.
Kombineeritud BIM mudel ei toeta mitte ainult pakkumuse esitamist, vaid seda kasutatakse kogu ehitusprojekti elutsükli vältel.
Aprill – Mai 2016 toimus Tallinna Tehnikaülikoolis esmakordselt BIM for Infrastructure tööprotsesside tutvustus (vt üldist sissejuhatust ka TTÜ poolt kasutatavas e-õppe keskkonnas).
Joonis: Tänane õppemoodulite valik e-kursusel (täieneb 2018)
Kiirkursuse “BIM for Infrastructure – tööprotsessid” nime all välja töötatud kontakttundidest ning e-kursusest võttis osa üle 20-ne “Teedeehitus ja geodeesia” kolmanda aasta ning “Hooned ja rajatised” magistriõppe tudengidest, kellest paljud töötavad juba täna suuremates teede ehitusega seotud ettevõtetes ja/või projekteerimisbüroodes.
Kiirkursus, mis kestis kokku 4 nädalat (kuid e-õppes on osalejaid ka veel mais), vaatles lähemalt andmevahetust väga erinevate tarkvarapakettide vahel, sealhulgas: AutoCAD Civil 3D, AutoCAD Map 3D, InfraWorks 360, Navisworks Manage, Autodesk 3ds Max (Civil View), Viasys VDC Design (Modeler, Explorer), Autodesk Stingray.
Kõigil osalejatel oli võimalus videote ja e-õppe keskkonnas jagatud failide baasil näited ise läbi teha. Tagasiside kiirkursusele oli väga positiivne, kus tunti vajadust sellekohase õppeaine järele Tallinna Tehnikaülikoolis ka omaette ainena.
Ülevaadet kursuse tarvis loodud eestikeelsetest videotest (mitte täielik nimekiri, soovitav vaadata järjekorras, kokku ca 30 üksikut videot) näed YouTube-st:
Tänasel päeval ei ole tarkvara koolitus enam pelgalt ühe tarkvaraga töötamise õpetamine, vaid rõhuasutus on liikunud info võimalikult efektiivsele jagamisele. Seega peab tarkvara koolitus neid aspekte juba algtasemel silmas pidama, et ei harjutaks iganenud tööprotsessidega.
Juhul kui soovid analoogset koolitust oma ettevõttele koos näidisfailide ning juhendmaterjalidega (ja/või oma projektiinfo baasil), võta meiega ühendust. Koolitus võib toimuda nii meie kui teie ruumides (meil on selleks ka mobiilne arvutipark).
Ehitusinfo modelleerimine (building information modeling ehk lühendatult, BIM) on arhitektuuri-inseneri-ehituse valdkondades levimas sedavõrd mõjuvõimsa tempoga, et suured ettevõtted ning ka riigi tasandil on hakatud seda eelistama mahukamate projektide elluviimisel. Samas ei ole BIM mõistena endiselt kõige paremini mõistetav. Põrkutakse keerukate käsitluste otsa, mis on pigem tekitanud ohtralt küsimusi. Mis siis on BIM? Mida BIM teha suudab? Kuidas BIM töötab? Neile küsimustele ei ole tegelikult ühest vastust, mistõttu on levimas mitmed väärarusaamad. Paraku on need väärarusaamad komistuskiviks ka neile, kes soovivad BIM-i rakendada. Selles lühipostituses me just neid väärarusaamasid lõhkuda püüamegi. Ehk leiad just siit artiklist mõne olulise vastuse ka enese jaoks.
Alustame algusest, mis on BIM?
Võib tulla üllatusena, aga BIM ei ole midagi uut ja verivärsket. Esmakordselt on seda mainitud 1962, kui Douglas Engelbart avaldas artikli “Augmenting Human Intellect: A Conceptual Framework“, mis kirjeldas arhitekti sisestamas spetsifikatsioone ning andmeid ehitise disaini ning vaadates, kuidas seeläbi konstruktsioon võtab kuju – kontseptsioon, mida tänasel päeval saab suuresti võrdsustada parameetrilise modelleerimisega. BIM mõiste leidis esimest korda kasutust 90ndatel, kuid üldine majanduslangus pani sellele pidurid peale. Languse lõppedes keris see end aga märksa tempokamalt uuesti nähtavale ning kuna tegemist oli sellise hilise õitsele puhkemisega, võibki BIM tunduda kui uus ja hirmuäratav pühendunud CAD (computer aided design) kasutajatele, kuid üleminekut CAD platvormilt BIM-ile oldi juba pikalt susisemas nähtud.
Hästi kompaktselt kirjeldades võib BIM-i nimetada 3D disaini ning modelleerimise tarkvaraks aga seda teatud mööndustega. Seda võib tänases kiires tehnoloogia arengus tõepoolest vaadelda toote/teenusena. Pealegi pangem tähele, et see, mida me ehk varasemalt tunnistasime tarkvaraks, selle piirid on hägustumas. Tarkvaraks võib olla just nimelt ka teenus, mis aitab läbi viia teatud protsesse senisest efektiivsemalt. Ilmselt on tänaseks päevaks siiski kõik kuulnud mõistet BIM, kuid teiselt poolt erinevad ettevõtted ja teenuse pakkujad defineerivad BIM-i veidi erinevalt, mistõttu me lihtsalt ei leia seda ühte ja ainsamat ja kõige õigemat definitsiooni.
Erinevad tarkvaratootjad, kes reklaamivad end kui BIM-ile suunatud lahenduste pakkujateks, määratlevad samuti mõistet BIM erinevalt.
Autodesk(Revit, AutoCAD Civil 3D) on märkinud, et BIM on intelligentne, mudelil baseeruv protsess, mis aitab luua disaini-, ineseneri-, projekt- ning haldusinfot võimalikult täpselt, liigpääsetavalt ning elluviidavalt nii hoone kui infrastruktuuri tasandil. Ehitusinfo mudelil (BIM-il) baseeruva projekti juures on suur osakaal kasutatavatel andmetel. Paneme tähele, et see sama sõna “andmed” või siis informatsioon on ka BIM-i kui lühendi üks tähtedest ehk “I” (information). Suurem andmete kvaliteet võimaldab kõigil osapooltel olla kaasatud ja seda mistahes projekti elutsükli etapis (kontseptsioonist tööprojektini ning ehitamisest ehitise haldamiseni).
Bentley Systems (AECOsim Building Designer, MicroStation) vaatleb BIM-i aga veidi teise nurga alt. Nende sõnul võimaldab BIM-i kasutamine parandada koostööd, tagades seejuures parema ülevaate ning kontrollitavuse mistahes suurusega projektis. Lisaks märgitakse, et paremad projekti väljundid saavutatakse terviklikumast informatsiooni kulgemisest erinevate rakenduste vahel kaasates kogu projekti meeskonda, mis omakorda tähendab suuremat täpsust üle terve tarneahela. Ehkki ka Bentley märgib info modelleerimise osatähtsust, on nemad ennekõike keskendunud protsessidele, mis BIM-is kaasatud. Tihtipeale ei ole protsessid aga niivõrd hästi märgatavad ning jäävad erinevate tehnoloogiliste nüanside varju, tagamaks sujuvama koostöö erinevate projekti osapoolte vahel.
GRAPHISOFT (ARCHICAD) keskendub BIM-i defintisioonis ennekõike hoonete 3D virtuaalse mudeli kasutamisele. Ehk siis enne kui saame rääkida BIM-st, on vaja hoonest 3D digitaalset esitust. Nii nagu informatsioon on BIM-i kui protsessi oluline osa, on seda ka mudel. See paneb paika projekti hetke seisu, sisaldades terviklikku virtuaalset esitust kõikidest hoone osadest ja nendele seatud ülesannetest.
Eelnevast kolmest näitest saame järeldada, et iga ettevõtte omab kindlat vaatenurka, mis võibki tekitada kasutajatele arusaamatusi, mis see BIM siis tegelikult on?
Tüüpilised väärarusaamad BIM-st
Enamik meist, sealhulgas valdkonna liidrid defineerivad BIM-i erinevalt, mis võibki tekitada hulga väärarusaamasid. Vaatame mõnda tüüpilist lähemalt.
#1 – BIM on vaid arhitektidele
Arvatakse, et BIM on mõeldud vaid arhitektidele. Täpselt samamoodi võiksid ju siis mõelda, et CAD (computer aided design) platvorm on samuti mõeldud vaid pilvelõhkujate disainimiseks aga oh imestust, seda sama on ju kasutatud ka sõiduteede disainimiseks, millel sõites sa neid pilvelõhkujaid oma liiklusvahendist kiikad! Eksiarvamus, et BIM on mõeldud vaid arhitektidele, tuleneb lihtsast asjaolust, et arhitektuuri valdkond oli üks esimesi, kes BIM protsessid kasutusele võtsid. Samas võisid selle tegelikud alged olla hoopis mujal. Me ei saa näiteks unustada, et ka konstruktsiooni insenerid on teinud erinevat liiki 3D ehitusinfo analüüse ja seda enne arhitekte.
BIM on igaühele. Seda võib kasutada ehitatavas keskkonnas milleks iganes, sealhulgas:
arhitektuur ning hoone disain
tööstus- ja tsiviilehitus, konstruktsiooni valdkond
energia valdkond ja tootmisettevõtted
teede projekteerimine
mõõdistustööd
avamere ning sadama arhitektuur
raudtee- ning metroo transpordilahendused
tunneli ning maaaluste ehitiste arhitektuur
linnaplaneerimine ning nutika linna disainimise juures
Seega, BIM ei ole vaid arhitektidele!
#2 – BIM on vaid disaini töövahend BIM-i tehniline kese on tõepoolest 3D modelleerimise ning info haldamise tarkvaral, aga see pole lihtsalt üks edev CAD. Tarkvara on küll sellele väga sarnane, kui oluline on siin teha vahet.
Paljud, kes BIM-i on juba mõnda aega kasutanud, nägid selles kui uut projekti edastamise viisi, seega tõmbasid nad paralleele CAD tarkvaradega, kuid mõningate lisaväärtustega. Ehkki see kõik on õige, on tegemist vaid jäämäe tipuga. Kui me räägime BIM-ist, siis see ei piirdu lihtsalt uutmoodi projekti edastamisviisiga aga ka asjaoludel, kuidas me suudame nende toodete rägastikus teiste osapooltega suhelda ning koos töötada. Seega võibki taas tagasi tulla BIM lühendi keskmisele tähele “I” ehk informatsiooni olulisusele.
BIM pöörleb info ümber. See ei loo lihtsalt visuaalset kütkestavat 3D mudelit sinu poolt loodavast ehitisest aga ka hulga teisi lisainfo kihte ning kaasates koostöö aspekte. Ka BIM tarkvaraga on võimalik luua 3D CAD mudel, kus puudub lisainfo kättesaadavus ning ka koostöö võimalused on nullitud. Samas sa ei saa luua korralikku BIM mudelit 3D CAD tarkvarata.
Miks me siis ikkagi võrdsustame BIM mõiste tarkvaraga?
Tarkvara aitab BIM-iga kaasa minna. Pealegi on väga keeruline müüa tööprotsessi ennast, kuna see kõik sõltub kasutajast. BIM protsess vajab ühtset, arvuti poolt loodud mudelite gruppi ning kõige lihtsam viis selle saavutamiseks on kasutada ühte kindlat tarkvara ühe ja sama projekti piires, millele pääsevad ligi kõik projekti osapooled. Ühe tervikliku BIM mudeli saamiseks on sul vaja liita väga erinevad infoallikaid. Kõige lihtsam viis selle saavutamiseks on kasutada standardiseeritud tarkvara kõikide projekti liikmete poolt, mis on ka üks BIM-i olulisi aspekte.
#3 – BIM on karbitoode Võibolla oled sa mõtisklenud, et võiks ka ühel hetkel edasimüüja juurest läbi astuda ja soetada üks BIM-i eksemplar.Imelihtne, kas pole? Probleemiks on aga siin asjaolu, et ehkki BIM on tehniliselt võttes tarkvara, siis tegelikult sellega asi ei piirdu. BIM ei ole lihtsalt disaini töövahend; jah sa võid osta BIM tarkvara ja alustada seeläbi jooniste loomist, kuid sellega ei saavuta sa veel BIM-i.
Tööprotsesside ümber korraldamine on üks BIM-i alustalasid. Selleks, et seda korrektselt rakendada, on sul vaja piisavalt tahtejõudu ning pühendumist, mis aitavad sul muuta seniseid tööprotsesse ning koostööd oma meeskonna liikmete vahel. Uus lähenemine ei ole valutu ega lihtne, aga pikas perspektiivis tasub see end kuhjaga ära.
BIM-ikomponendid
Eelnevalt oleme püüdnud defineerida, mida saab BIM-iks nimetada ja mida mitte. Samas ei ole me veel lahti seletanud selle lühendi tähendust.
B = Building (ehitis)
Oluline on tähelepanu pöörata asjaolule, et “Building” ei ole lihtsalt “hoone”. BIM-i võib kasutada palju enamaks kui lihtsalt konstruktsiooni esitamiseks, millel on neli seina ja katus. See eelarvamusi tekitav tõlgendus pärineb pigem sõna algupärandist, kus seda võrdsustatakse hoonega.
Selleks, et aga täpsemalt pihta saada, mida BIM tähendab, on esimest sõna mõistlik tõlgendada tegusõnana, – “ehitama”. BIM on protsess, mis kaasab millegi valmis ehitamist sõltumata sellest, kas see on arhitektuuri-, infrastruktuuri, planeeringu või mistahes muu projekt.
I = Information (informatsioon)
See sama info on kaasatud igasse projekti etappi. Just selles seisnebki BIM-i “nutikus”. Mistahes projekt sisaldab endas tohutult infot, – hindadest, tehnilisest suutlikkusest ning eeldatavast elueast. See annab sinu projektist ülevaate enne kui kopp maasse lüüakse ning aitab sul leida võimalikke probleeme üle terve projekti elutsükli.
BIM on viis, kuidas kõik need pisimadki detailsused omavahel kokku liidetakse, et hoida silma peal absoluutselt kõigel.
M = Modeling(modelleerimine)
BIM-i kasutamisel ehitatakse iga projekt valmis kaks korda – esmalt virtuaalses keskkonnas, veendumaks, et kõik on korrektne ning seejärel reaalses keskkonnas, et ärata projekt ellu. Siin on kaasatud nii ehitamine kui informatsioon. Seeläbi antakse ehitusprojektile teatud mõõdupuu või standard – analoogial baseeruv või siis lihtsalt väiksemas skaalas esitatuna. Seda esitust modelleeritakse üle terve ehituse elukaare.
Just nimelt me vaatame ehitise kogu elukaart, mitte ainult selle disaini aga ka ehitatavuse aspekte ning hilisemat haldamist, – kuidas omanik peale disaini elluviimist sellest infot kätte saab. Sellest samast mudelist, mille baasil toimus ehitamine, saab seejärel töövahend, mille kaudu saab vastu võtta ehitise haldamise ning korrashoiuga seotud olulisi otsuseid. Seeläbi võimaldatakse ka kontseptsioonlaheduse tutvustamist või siis maha müümist veel enne, kui see sama mudel endas ka kõige pisemat detailsust hakkab sisaldama.
Kokkuvõtvalt: Mis on BIM?
BIM kaasab nii väljakujunenud parimaid praktikaid (protsesse) kui ka 3D modelleerimise tarkvara. Seeläbi saavad disainerid luua jagatavat ehitusmudelit, mis kannab endas informatsiooni viisil, et esitada nii projekti ehituslik konstruktsioon kui selle terviklik elukaar (tekkest kuni võimaliku lammutuseni).
Arhitektid ning insenerid saavad töötada ühes ja samas projektis sõltumata asukohast. See on infokogum, mis edastab ka kõige pisemat detaili kaotamata seejuures selle kasutatavust/väärtust. See on võimalus, kuidas disaini varajases staadiumis läbi viidud testimised ning analüüsid pakuvad lahendusi tekkinud probleemidele.
Lihtsam disaini protsess, lihtsam koostöö projekti partnerite vahel ning lihtsam ehitise hilisem haldamine – see ongi BIM ja see on alles algus.
Ehitusinfo modelleerimine ehk lühendatult BIM (ing k building information modelling) ei ole tarkvara. Tegemist on koordineeritud protsessiga, mis võimaldab meil võtta vastu paremaid otsuseid disainist kui tervikust läbi usaldusväärse info analüüsi. BIM vaatleb kogu projekti elutsüklit, sealhulgas – disaini, ehitamist ning hilisemat varahaldust. BIM protsess toetab disaini info koordineerimist, uuendamist ning jagamist kõigi projekti partnerite vahel (sõltumata distsipliinist). Inseneri vaatenurgast aitab see saavutada paremat projekti tulemuslikkust, mis ühtlasi kasvatab ohutust, ehitatavust ning keskkonnasäästlikust enne kui projekti ehitama hakatakse – seega saavutades sujuvam ning parem otsuste vastuvõtmine ning majanduslikult parem projekti elluviimine. Selles sissejuhatavas tekstis vaatleme kolme olulisemat hüve, mida BIM mudelid endaga kaasa toovad:
Infoküllased mudelid
Vähem ümber tegemist
Mõjusamad visualiseeringud
Infoküllased mudelid
Infrastruktuuri projektis võimaldab BIM läbi mängida rohkem erinevaid disaini alternatiive ja seda juba projekti planeerimise staadiumis, kus mõnevõrra rohkem aega pühendatakse andmemudelite analüüsimisele. Klassikaline, joonestamise keskne tööprotsess muudab mis-siis-kui tüüpi stsenaariumite läbimängimise tüütuks, ebaefektiivseks ning kulukateks. See on tingitud üksteisest lahti ühendatud disaini, analüüsi ning dokumenteerimise protsessidest. Joonis 1 esitab võimaliku kulude kokkuhoiu projekti varajases staadiumis, hetkel kui muudatustest tingitud lisakulu on madal.
Joonis 1. Maksumuse mõjutamine disaini erinevates etappides.
Tänasel päeval oodatakse infrastruktuuri planeerijatelt erinevate disaini alternatiivide läbimängimist, sealhulgas anda soovitusi ning aidata kaasata erinevaid huvigruppe enne kui disainiga alustatakse. Seda saavutatakse läbi geograafilise infosüsteemi (GIS) valdajate. GIS andmestik võib pärineda väga erinevatest allikatest. Üle maailma on erinevad asutused aru saanud info jagamise eelistest nagu näiteks maapinna andmestik, kruntide perimeetrid, pinnaseandmed, maakasutus, märgalad jpm (vt joonis 2).
Joonis 2. GIS andmestik koos vaadatuna.
Sõltuvalt sinu projekti asukohast, on sul ligipääs väga erinevale, veebipõhisele andmestikule. Disaini meeskonnad peavad seega leidma efektiivse viisi, kuidas neid erinevaid andmeallikaid kokku tõsta ning selle taustal saadavat tulemust ka arusaadavalt esitleda.
Mõjusamad visualiseeringud
Üsna tihti on just terviklik 3D mudel see, millest on kõige lihtsam aru saada. Paljud huvigrupid, sealhulgas avalikkus, saavad just 3D mudelist paremini aru, kuna 2D jooniseid on nende jaoks keerukas mõista. Infrastruktuuri koostööprojekti loomise töövahendeid on väga erinevaid. Autodesk InfraWorks on üks neist, mis võimaldab sujuvat andmete kogumist üheks tervikuks ning seeläbi ka mõjusama visualiseeringu loomist. Läbi Model Builder töövahendi saab disaini meeskond kiirelt luua olemasoleva olukorra visualiseeringu lihtsalt projekti asukoha määramisega (vt joonis 3).
Joonis 3. Model Builder töövahend InfraWorks 360 tarkvaras.
Selle info baasil luuakse 3D mudel talletatuna esmalt veebikontole, kaasates nii maapinna mudelit, aerofotot, olemasolevat teedevõrku, hooneid ning veekogusid. Hiljem saab lisada läbi Data Sources töövahendi lisaandmeallikaid (vt joonis 4).
Joonis 4. Andmeallikad.
Andmeallikatena on näiteks faili põhistest toetatud: AutoCAD Civil 3D DWG, Autodesk IMX, Autodesk Revit RVT, Bentley DGN, Point Cloud, Raster, SHP, SQLite, SketchUp. Andmebaasidest aga veel lisaks: Oracle, MySQL, SQLServerSpatial, PostgreSQL, WFS jt. Kui hiljem selgub, et projektis on vaja kajastada veel lisaandmeid, siis veendu, et sul oleks käepärast võtta kõik põhifailiga seotud alamfailid. Näiteks shapefile, – selle faili juures ei piisa ainult *.shp faili olemasolust aga vajalik on ka *.dbf, mis kajastab joone kohta käivat lisainfot. Lisaks on vajalik ka projektsiooni fail (*.prj), et Autodesk InfraWorks, AutoCAD Civil 3D ning AutoCAD Map 3D tarkvarad suudaksid andmestiku automaatselt ümber koordineerida lähtuvalt projekti koordinaatsüsteemist.
Vähem ümber tegemist
Üheks parimaks BIM tööprotsessiga kaasnevaks hüveks on kulutuste vähenemine, mis on seotud ümbertegemise vähenemisega. Ideaalis kaasab kõige varajasemas staadiumis tehtud projekt seda sama disaininfot kuni disaini protsessi ning ehitamise lõpuni välja, mida on lihtsalt täpsustatud. Eeldades, et oled rakendanud joonisel 5 toodud tööprotsesse, vaatame nüüd lähemalt, kuidas andmestiku saab taaskasutada ning millist tarkvara kasutada iga ülesande elluviimiseks.
Joonis 5. Tüüpiline infrastruktuuri projekti tööprotsess.
Projekti planeerimine
Projekti planeerimiseks saab väga edukalt kasutada Autodesk InfraWorks tarkvara. Kasutades Model Builder töövahendit, saad luua projekti asukohast esialgse kuvandi vaid mõne minutiga. Seejärel võid olemasolevat olukorda täiendada, kontseptsiooni töövahendeid kaasates, uute loodavate sõiduteede lahendustega (mitu erinevat alternatiivi), mida esitleda tellijale. Peale tellija poolset valikut saab liikuda juba kinnitatud disaini alternatiivi juurde ja selles tööd jätkata.
Eelprojekt
Juhul kui saad kasutada Autodesk InfraWorks tarkvara erimooduleid Roadway Design, Bridge Design ning Drainage Design, siis saad endiselt jätkata ka eelprojekti staadiumis InfraWorks 360 keskkonnas. Olemasoleval, kontseptsioon sõiduteelahendusel parema kliki tehes, saad valida selle konverteerimist disain sõidutee objektiks (vt joonis 6 ).
Selle eeliseks on asjaolu, et saad seejärel oma sõidutee komponendile lisada erinevaid disaini parameetreid nagu kurvi tüüp, kurvi raadius, puutuja pikkused, disainkiirus. Lisaks on sul parem ülevaade ka vertikaalsest disainist, kuna saad disain-sõiduteed kuvada profiili vaatel. Pane tähele, et Autodesk InfraWorks võimaldab sul pilveteenuse vahendusel optimeerida ka sõidutee horisontaal- ning vertikaalset paigutust. Tegemist on väga nutika lahendusega, kuna arvutusprotsessi kestel saad sina edasi töötada disaini teiste aspektidega.
Tööprojekt
Peale eelprojekti lõplikku valikut liigud sa juba tööprojekti või siis detailisema disaini loomise suunas. See tähendab, et saad Autodesk InfraWorks tarkvarast liikuda AutoCAD Civil 3D tarkvarasse. Viimased AutoCAD Civil 3D versioonid võimaldavad sul Autodesk InfraWorks 360 mudeli ka otse avada, mis võimaldab sul kokku hoida hulganisti aega.
AutoCAD Civil 3D tarkvaras teed sa juba täpsemad redigeerimised nii horisontaal- kui vertikaaldisainis aga pane tähele, et selle kõige aluseks on sul juba InfraWorks tarkvara vahendusel disainitud objektid. Lisaks lood sa tüüpilised sõidutee ristlõiked ning lõpliku koridormudeli. Disaini saad omakorda täiustada erinevate piirjoone objektide ning sõltuvalt projektist lisada ka kruntide alamjaotused. Muidugi lisad sa siin etapis ka kogu tekstilise info, mis projekti lugemist ning elluviimist lihtsustab.
Tööprojekti staadiumis tasub kindlasti oma mudelit kontrollida erinevaid alammudeleid kombineerides, et välistada kokkulangevusi erinevate projekti meeskondade poolt loodud disaininfo vahel. Selleks saad kasutada näiteks Autodesk Navisworks või Viasys VDC Explorer tarkvarasid:
Autodesk InfraWorks tarkvarast saad mudeli eksportida *.fbx formaadis, mida seejärel nii Autodesk Navisworks kui ka Viasys VDC Explorer tarkvaras avada saad.
AutoCAD Civil 3D joonise saad Autodesk Navisworks vahendusel otse avada; Viasys VDC Explorer tarkvaras on eelistatum eelnevalt joonis avatud standardil põhinevasse failiformaati LandXML salvestada (või kasutada Viasys VDC Modeler konverteerimise võimalusi).
Juhul kui kasutada Autodesk InfraWorks-st eksporti Autodesk Navisworks tarkvarasse, siis kanduvad ka tekstuurid ning materjalid perfektselt üle. Samas on üheks puuduseks asjaolu, et igat eksporditud disaini osa nimetatakse mesh objektiks ning see raskendab konkreetse objekti valikut kogu objektide hierarhias (vt joonis 7).
Joonis 7. InfraWorks 360 mudel Navisworks tarvaras.
Disainiga seotud suhtlus
Disainiga seotud suhtluseks loeme me ka erinevate plaaniliste ning profiili vaadete väljatrükki (või PDF-iks loomist) ning kas siis Autodesk InfraWorks 360 või Autodesk 3ds Max tarkvara abil ilupiltide ning animatsioonide loomist.
AutoCAD Civil 3D joonise eksportimiseks Autodesk 3ds Max tarkvarasse kasuta töövahendit Output > Export to 3ds Max. Autodesk InfraWorks 360 tarkvaras saad aga AutoCAD Civil 3D joonise sisse võtta omaette andmeallikana, olles eelnevalt loonud uue disaini alternatiivi, mis baseerub eelprojektil (vt joonis 8).
Joonis 8. AutoCAD Civil 3D lõpp-joonise lisamine InfraWorks mudelisse
Ehitamine
Kui projekt on valmis ehitamiseks, saad disainist luua nii 4D kui 5D simulatsioone. Selleks saad taas kasutada Autodesk Navisworks või Viasys VDC Explorer tarkvarasid. 4D simulatsiooni loomise käigus esitled sa oma 3D mudelit (projekti) nii nagu seda projekti plaani järgi hakatakse ehitama. Kui projekti plaan peaks muutuma, muutub ka simulatsioon.
Haldus
Loomulikult saab olemasolevat mudelit edastada ehitise haldusega seotud partneritele. Selliselt hoitakse kokku aega ning ressursse kui ehitises on vaja läbi viia muudatusi, rekonstrueerida või teostada plaanipärast hooldust.
Sellest sissejuhatavast tekstist tekkis loodetavasti üldine arusaam, mismoodi saab rakendada BIM tööprotsesse infrastruktuuri projektides. Ehk on see tõukeks, mille baasil edasi liikuda, kas siis üldise eneseharimisega, koolitusel osalemisega või juba reaalse pilootprojektiga katsetamisega.