The use of CCI and CCI-EE in construction related…

CCI stands for Construction Classification International (CCI) and represents the construction classification system for the whole building lifecycle. The CCI classification framework is based on ISO 12006-2 and tables are divided into two key groups: (a) CCI core tables (Built space, Construction complex, Construction entity, Construction element: Functional system, Technical system, Component) and (b) localized tables (all other tables). Therefore CCI-EE represents CCI core tables + localized tables from the sections of construction process and construction resource. CCI core tables are based on IEC/ISO 81346 standards, while CCI-EE tables on other standards, guidelines which partly have been used before the CCI-EE applications. CCI core tables can be accessed from and CCI-EE tables (also with English terms/definitions) from

Figure 1. Green parts belong into CCI core tables, yellow/red parts into CCI-EE.

In this post we take a look how CCI/CCI-EE can be applied through various software applications which are commonly used in construction lifecycle tasks, covering both, buildings as well as infrastructure. The core idea is to ensure the same classfication structure from various platforms once exported into various open data formats.

The current list of software platforms (will be renewed once covered):

  • Templates (draft)
  • Classification examples
    • Autodesk AutoCAD
    • Autodesk AutoCAD Architecture / MEP
    • Autodesk Civil 3D
    • Autodesk Revit

Templates (draft)

In English

In Estonian

Note: Sample templates for AutoCAD Architecture, AutoCAD MEP, Autodesk Civil 3D are based on default templates into where CCI (CCI-EE) sections are added: Property Set Definitions, List Definitions, Classification Definitions.

Note: Sample “template” for Autodesk Revit is a Excel file to be used with BIM Interoperability Tools (Classification Manager). In addition (depending on Revit & BIM Interoperability Tools version) you may need to copy SP_ClassificationManager.txt shared parameter file into: C:\Program Files (x86)\Autodesk\BIT\2022\Resources\ (this is known bug in Revit 2022 and hopefully it will be fixed soon and updated also in this post).

Note: File names include the reference to CCI / CCI-EE table version. For example, template “CCI-template-ENG-C3D_CCI-EE-2021.06.0.1.dwt” is updated according to CCI-EE Excel file version: CCI-EE-2021.06.0.1.xls.

Classification examples

In this section sample products are tested according to provided templates.

Autodesk AutoCAD

Autodesk AutoCAD fits into various modelling tasks and it can be used to generate various data for BIM/FM models but as it does not support the addition of property sets and/or classification system that can be exported into IFC, it is skipped in here, but we come back to that later, because general 2D/3D components can be classified through AutoCAD vertical applications like AutoCAD Architecture, AutoCAD MEP, Autodesk Civil 3D. It is also important to mention that as there are many platforms that use AutoCAD as its base platform, that those workflows should be also “upgraded” into verticals or some additional plugin should be used.

AutoCAD Architecture / MEP

AutoCAD Architecture / MEP is well-known, construction-component-based, modelling platform before the Autodesk Revit came along (from Autodesk side). And to some extent it is still commonly used, as there are plenty of other software applications that use it as a base product (ex. hsbcad, MagiCAD). It also supports IFC export.

General for AutoCAD Architecture / MEP / Autodesk Civil 3D: The key in here is to use Style Manager. Under the node Multi-purpose Objects > Classification Definitions, you define those classification definitions based on CCI (CCI-EE) tables.

As each definition should have some unique value, this is given through properties table (see: CCI-EE, RI table), in where we can find all available properties listed. For example, CCI Component table code is coming from the section AC, and has a unique code of AC075.

The name also includes some text which is as short as possible but the key is to make it understandable/readable from different packages/software/viewers etc. Therefore, Classification Definition AC075_cciCOcode is so called parameter name which uniquely identifies its content and will be userd across other platforms as well. Content of the definition is directly coming from CCI-EE, CO table and includes class code + term which helps to apply it onto objects at later stage. Those Classification Definitions can be applied to various design object types through a tab Applies To.

Those classification values can be then applied through Properties palette and once exported into IFC, it will be added into IfcClassificationReference section.

IfcClassficationReference after export as seen in Trimble Connect.

General for AutoCAD Architecture / MEP / Autodesk Civil 3D: In addition to Classification Definitions, List Definitions are also added into the template. This simplifies to generate level codes (reference designation system) in Property Set Definitions.

General for AutoCAD Architecture / MEP / Autodesk Civil 3D: In addition, Style Manager is used to generate various sample Property Set Definitions (available in Templates). Property Set Definition name will start with the section name (data template) from CCI-EE, RI table and will include a number to make that set unique which defines the list of properties as well as default units etc. Down below performance related properties are included and each property starts with their unique class code which makes them comparable across the platforms. Name after the unique class code is again a short, recognizable (human readable) name that follows the CCI-EE, RI table but should not be misleading.

Some other property sets are generated according to CCI-EE, RI table (for example name/type related information is coming from section AN).

For reference designations in where multiple codes are put together, another property set is generated and because it is coming from CCI-EE, RI section AC, its name starts with AC + some number to make it unique.

Those reference designations are usually calculated and will include the template of the complete string. It also uses the Classification Definition code as its base and will add properties as needed. Different levels can be created and those are listed in AC section (CCI-EE, RI table).

Those Property Set Definitions can be generated for all objects or you create separate RDS Property Set Definition for different object types. But you should use different names, like AC01_RDS(component1), AC02_RDS(component2), … AC76(componentN)… And those Property Set Definition templates should be carefully generated to keep their meaning in different products. So, AC01_SomeName refers to some IT system requirement, Exchange Information Requirements and it includes same properties across the used software platforms to ensure the consistency. Same is true for all other Property Set Definitions, in where those can be generated based on object types, project stage according to ISO 19650 series.

Once defined this information is automatically put together in Properties palette but some information can be easily manipulated. For example, type/number as well as the reference designation (level code) will change if the classification code is changed (whatever the reason). Pump as modelled in AutoCAD MEP (multi-view block).

Reference designation code (level code) follows some agreed template. In here it is currently in state that includes CCI, as well as CCI-EE local tables.

Once exported, the pump related information is shared in between IfcClassificationReference and data templates sections.

Note that the pump efficiency is simulating the occasion, when it is not yet known value and the placeholder # is used.

This same logic can be now applied to various components, AutoCAD Architecture or AutoCAD MEP related objects. Depending on component type, it will reflect the different part of the CCI table (space, entity, functional system, technical system, component). For example, an entity is simulated through Autodesk Civil 3D export, as the context of the built area is built there (see the next section) while spaces can be simulated with a Space tool in AutoCAD Architecture/MEP or in Civil 3D as an extra Surface.

Entity as a building. Note, in here we have a simple building’s outer shape as a Solid object (as modelled in AutoCAD), but it can be classified and exported into IFC only in AutoCAD vertical products (AutoCAD Architecture/MEP, Civil 3D). Although it can be modelled also in vanilla AutoCAD (3D) as well.

Parking lot (generated as a surface) as an entity which includes parking spaces.

Wall (as modelled in AutoCAD Architecture) as a technical system (which also includes a window).

Please note that all images are preliminary examples and represents very simple scene to focus onto basics. But the workflow will be the same as we generate our models/projects according to CCI (CCI-EE) classfications system.

Autodesk Civil 3D

Formerly also called as AutoCAD Civil 3D which clearly indicates that it uses AutoCAD as a base product but as it is meant for civil engineering tasks (domain) it clearly differentiate itself from other AutoCAD based products. And again, Autodesk Civil 3D can be a core product for various other vendors (Trimble Novapoint) whose products are built on top of it (may use also AutoCAD, AutoCAD Map 3D – but as stated before, those are with limited support in terms of IFC export support).

The key in here is also to use Style Manager. Note that in Civil 3D there are many more object types. Please also check other parts which were explained in section AutoCAD Architecture / MEP (incl List Definitions, Property Set Definitions – which are also available in Civil 3D template as examples).

Therefore if we want to classify a road that is in a planned stage (no actual road, only a road line is defined) we can use an alignment to draw it and add a classification through Entities table (CE table).

As with the Architecture / MEP example, we can add property sets through various data templates which gather parameters according to an owner / client needs or according to project stage requreiments.

Once this preliminary road is developed further and include a corridor model, it will still be the same road in terms of entity.

But properties will change that can include additional information. Also, that road as an entity can be broken down into component levels (curb, construction layers as surfaces etc.). In that case we can include component code as well. For example the paving code for a road top construction layer.

To be able to map in which stage some planned/design/built object is, additional level codes are added into properties section.

And those are aligned into a complete reference designation code as follows. You do not have to use that long code alone. The idea behind of level codes are that you can break the long code into several parts as needed.

If we come back to the road, which is in planned stage we can add the following coding:

AC125_cciPAcode: <PA>EAG (pre-design process, project administration, sketching)
AC095_cciRAcode: <RA>ABA (developers, designers, planner)
AC145_cciPPcode: <PP>### (not yet defined)

Note: There are multiple ways how reference designation codes are formed. For example, in addition to a fixed property name, you may want to include a table name into the code itself: Instead of writing just EAG from PA table, you may want to include the table identifier in front of the code: <PA>EAG (in that case it is clearly indicated from which table this comes). Also automatic code building is then different (will you include the fixed table code + code from the input field, or you type it in with both values). Down below you see an example of that same road alignment as described above.

Autodesk Revit

Autodesk Revit is a key modelling package from Autodesk for buildings, structures, engineering systems (indoor) as well as for structures which belong into infrastructure domain (ex. bridges, noise walls etc.).

The key in here is using BIM Interoperability Tools which includes Classification Manager. But as it simplifies the classification task in itself, additional workflows through parameter definitions/rules can be used to shape the information export as needed.

How to start?

Download the template (see above, as MS Excel file), open Autodesk Revit, ensure that you have installed BIM Interoperability Tools, click: Classification Manager > Setup

Browse that downloaded MS Excel file and click Finish.

Classification tables are now assigned to the project. Click the second button: BIM Interoperability Tools > Classification Manager > Assign.

Pay attention to that at this step additional properties are added to the project which enable to assign values to them. As no objects are selected, only entity-based tables are shown, like CCI table CC and CCI table CE. Those are CCI core tables. Select Facility from the left icon menu and then CCI table CE. Navigate or search a proper classification code. In this case we will use AAA – Single-family house. Select the row, click Assign button. You will see the message that the assignment has been done. If you see the error message, the most common case is that you do not have property available or that property is not assigned with entity/component level.

You do not need to close dialog if you want to continue with the classification process. But before we continue, let’s have a look from where this code is now visible. Click Manage > Settings > Project Information.

You can see that entity has been classified in this dialog.

Pay attention to that classification code property names are coming from the MS Excel file table <RI>.

Close the properties dialog. Pay attention to that if you do need to reassign some other value to the same entity/component, you need to ensure that overwrite is allowed. Otherwise, it will be skipped.

Let’s continue with the classification procedure. Shift the dialog so that you can select some component. Hereby a window is selected.

The selection of CCI tables will change. Now you can choose between those tables that are component level. Different tabs represent different CCI / CCI-EE table. Let’s select CCI table CO. Search the code, you can enter a keyword or manually find it. Select the row and click Assign.

Close Classification Manager dialog. Select the window and check properties. You will see that a code and term are assigned. By default, those properties are type based. At some point you may need to use instance-based properties. For example, all windows with the same type are now classified. But if additional classification codes should be addressed then we mostly talk about properties anyway and those properties can be defined as instance based. Of course, you can make a change at all classification levels in where properties are assigned as instanced properties and not as type properties.

Similarly you can add additional properties that defined the component from different aspects as required (incl performance properties, acoustic properties etc.).

IFC export with classification codes

Before we move forward and check how those class codes are presented in IFC, we need to understand the classification property in terms of IFC. As before, we can include the classification code through the IfcClassificationReference or through a parameter/property. It is best practice that general classification code is available under IfcClassificationReference and other, classification related properties are under property/data sections.

To be able to bring in the IfcClassificationReference connection, we define/add one additional property under IFC Parameters section. We add it because once in a while we have a classification code added at component level and sometimes at space/room object level and we need a unified parameter for that. We pick a parameter name from <RI> table. In here, the parameter name AN162_Identification is used. This parameter is later connected into IfcClassificationReference and the name in there doesn’t matter, as the value is reassigned during IFC export.

Once added, property is shown depending on its type (instance or type). As we have selected Type this time, it can be seen once we open Type Properties dialog. Note that a AN162_Identification in here is filled in manually. And the code and term are separated with a semicolon: QQA: Window (both should work, space after a colon or ‘no space’).

Before we export the IFC, we need to point to the parameter which takes over the IfcClassificationReference part. Select Export > IFC. Let’s modify the <In-Session Setup> but you can create a separate one. Click Modify Setup > Property Sets > Classification Settings…

You can now fill in additional classification related properties (incl table version, reference to the classification system etc.). Classification field name = AN162_Identification, this is the key part for IfcClassificationReference section.

Note: Classification Settings are assigned as follows (note that IFC 2×3 and IFC 4.3 does introduce some changes):

IFC 2×3

  • Name – IfcClassification.Name
  • Source (Publisher) – IfcClassification.Source
  • Edition – IfcClassification.Edition
  • Edition date – IfcClassification.EditionDate (not exported in current version, IFC 2×3)
  • Documentation location – IfcClassificationReference.Location
  • Classification field name – parameter name from where class code and term are extracted (code:term)

As found from the exported IFC when opened in text editor:

  • #68413= IFCCLASSIFICATION(‘Ehituskeskus’,’2021.06.0.1′,$,’CCI-EE’);
  • #68414= IFCCLASSIFICATIONREFERENCE(‘’,’QQA’,’Window’,#68413);

IFC 4.x (IFC 4.3 does introduce some changes)

  • #48677= IFCCLASSIFICATION(‘Ehituskeskus’,’2021.06.0.1′,$,’CCI-EE’,$,$,$); (differences in terms of IFC 4.3, check webpage)
  • #48678= IFCCLASSIFICATIONREFERENCE(‘’,’QQA’,’Window’,#48677,$,$); (differences in terms of IFC 4.3, check webpage)

Export the IFC file (ensure that you have selected valid property sets) and check the IFC in a viewer. We keep the same IFC viewer as before: Trimble Connect.

Please note that IFC viewer may show those parameter names differently:

  • Location – – IfcClassificationReference.Location
  • ItemReference – QQA – IfcClassificationReference.ItemReference
  • Name – Window – IfcClassificationReference.Name
  • RelatingClassification.Source – Ehituskeskus – IfcClassification.Source
  • RelatingClassification.Edition – 2021.06.0.1 – IfcClassification.Edition
  • RelatingClassification.Name – CCI-EE – IfcClassification.Name

Note different sections: Data and IfcClassificationReference

Usually we do not need to present the same data twice. And it will be connected as much as possible (as shown before in where parameter value from IfcClassificationReference was read by a parameter in properties section). So, in this case it may be seen an unnecessary to include the window classification code under Data as well as under IfcClassificationReference. Hereby we want to point out the different ways to do it.

Pay attention to that different IFC viewer may present the same data in different sections. For example, BIMcollab does not have a section called IfcClassificationReference, instead it will reflect that part under the first tab, Summary.

Solibri Anywhere shows this data under Classification tab.

BIMvision shows this data under Classification tab as well.

In terms of entity, this information is not shown directly but can be acquired from the IFC file as:

Which is connected into IFCBUILDING:

drones in construction drones

droneHOW – Drones in construction

The construction sector plays an important role in World’s economy and is estimated to be about 6% of the world gross domestic product (GDP) and is expected to reach around 14.7% by 2030 (GCP, 2015). Construction sector is important for European economy as well, providing 18 million jobs and 1% rise in productivity could save $100 billion a year in construction costs (WEF, 2016). Construction sector is in the era of transformation, towards the 4th industrial revolution and therefore given a name of Construction 4.0 (Craveiro et al., 2019). Construction 4.0 basically means the greater level of digitalization through a building information modelling (BIM) (Figure 1). BIM main purpose is to integrate the entire building information along its lifecycle (design, construct, operate, maintain, reuse, demolish).

Figure 1. “Construction 4.0” environment enabled by intensive use of digital technologies (adapted from Craveiro et al., 2019)

I have created a video series to show how drones can be used in construction sector more easily. It will start with creating a drone flight program (in different ways), carrying out drone flight itself and editing the data in different ways.

Episode #01 – Creating a drone flight program (DJI Phantom 4 RTK)

Episode #02 – Creating a drone flight program from a KML file (DJI Phantom 4 RTK)

Episode #03 – Flying a drone at construction site (DJI Phantom 4 RTK)

Episode #04 – Creating a 3D model (Bentley ContextCapture)

Episode #05 – KML-based flight program for 3D photogrammetry (DJI Phantom 4 RTK)

Episode #06 – How to organize your photos/images

Episode #07 – Sharing a pointcloud through a free web service

Episode #08 – Using ground control points in drone survey (Bentley ContextCapture)

Episode #09 – Generating pointcloud (Bentley ContextCapture)

Episode #10 – Combined pointcloud (Potree viewer)


Craveiro, F., Duarte, J.P., Bartolo, H. and Bartolo, P.J (2019) Additive manufacturing as an enabling technology for digital construction: a perspective on Construction 4.0, Automation in Construction, 103, 251-267.

GCP (2015) Global Construction Perspectives and Oxford Economics, A Global Forecast for the Construction Industry by 2030, Global Construction Perspectives and Oxford Economics, London, UK, 2015 (ISBN 978-0-9564207-9-4).

WEF (2016) World Economic Forum, Shaping the future of construction – a breakthrough in mindset and technology, World Economic Forum, Geneva, Switzerland, WEF_Shaping_the_Future_of_Construction_full_report__.pdf, accessed: 07.06.2019.


Kuidas hoida inseneeriaga tegelevat ettevõtet kaasaegsena?

Aeg on muuta viise, kuidas töötatakse!

Mõistagi pean siin silmas just CAD tarkvara kasutajaid. Ehkki CAD tarkvara vajadus ei kao niipea, on küsimus pigem tavapäraste töövõtete muutmise vajaduses. Seda aitab ellu viia kindlasti BIM-i (building information modelling) kasutusele võtmine, mis suudab sinu ettevõtet hoida vee peal ka tulevikus. BIM-i eelistest on tänaseks nii palju räägitud, kuid üks olulisem rõhuasetus on selle kasutamisel suurem kindlustunne, et projekti dokumentatsioon ka vett peab. Lisaks aja kokkuhoid ning koostöö võimalused, mis on kõik selle juures meeldivad “kõrvalnähtused“. BIM-i rakendamine ei juhtu ühelegi ettevõttele üle öö, mistõttu räägitaksegi sellest kui tegevusest, mida peab ajapikku juurutama. Mõtteviis, et täna saan ma vanaviisi hakkama võib tähendada, et homme on muutusega alustada juba hilja, sest teised (konkurendid) on sinust pikalt ees. BIM-i kasutuse võtmiseks on mitmeid võimalusi, kas siis pilootprojekti kaudu või üldise BIM-i rakendamise plaani koostamine. Ka lihtne tänaste töövõtete evalveerimine, kus märgitakse üles tänased teenused ja viisid, mida nende elluviimiseks kaasatakse (sh tarkvara), on suur samm edasi. Sest siis on must-valgelt kirjas, kuidas ja mida saab parandada või asendada näiteks BIM-i poolt pakutavate eelistega.

Tabel 1. Näide evalveerimise tabelist, et üles märkida tänased loomevahendid.

Projekti sisend või mudeli elemendid

  • Linnaplaneerimine
  • Ehitusplatsi planeerimine
  • Transpordi planeerimine
  • Koridormudeli geomeetria
  • Raudtee projekti disain
  • Lennuradade disain
  • Koridormudelite modelleerimine
  • Liiklusmärgid
  • Valgustus ning liiklusvoogude juhtimisseadmed
  • Olemasolevad ning planeeritavad teeservituudid
  • Parkimisalade planeeringud
  • Profileerimine
  • Isevoolsete torusüsteemide disain (nt sademevesi)
  • Survetorustike disain (nt vesi)
  • Erosiooni kontroll
  • Traditsiooniline mõõdistamine – andmete kogumine
  • Traditsiooniline mõõdistamine – andmetöötlus
  • Traditsioonilist mõõdistusandmete importimine mudelisse
  • LiDAR andmestiku kogumine
  • LiDAR andmestiku töötlus
  • LiDAR andmete import mudelisse
  • Ruumandmestiku talletamine
  • Veetöötlusjaamade torustik
  • Pumplad


Sarnaselt saab ka evalveerida:

  • Praegune lähenemisviis projektidele (meeskonna suurus, staadiumitele kuluv aeg, nõuded projektdokumentatsioonile, standardite kaasamine, koostöövormid jne).
  • Olemasolevad, analüüsi nõudvad tegevused (mahtude väljavõtted, koridormudeli valik, liiklusvoogude analüüs, sõidukite pöörderaadiuste analüüs, sademeveesüsteemide analüüs, silla aluse liikumisruumi analüüs, visualiseerimine, kokkulangevuse analüüs, 4D/5D simulatsioonid jne).
  • Tänased oskused:

Tabel 2. Näide evalveerimise tabelist, et üles märkida tänased oskused.


  • 2D CAD disain
  • 3D disain
  • Mõõdistustööd
  • Visualiseerimine
  • Analüüsid
  • Konstruktsiooni simulatsioon
  • Muu

Töötaja / arv / keskmine oskustase

  • Näide (2D CAD disain):
    Projektijuht / 3 / algaja
    Tsiviilehitusinsener / 5 / keskmine
    Joonestaja / 2 / ekspert

Tabel 3. Näide evalveerimise tabelist, et üles märkida tänased arusaamad.Mis on sinu arusaam BIM for Infrastructure olemusest:

  • Miks sa oled huvitatud BIM for Infrastructure kasutusele võtmisest?
  • Kas sa oled näinud BIM for Infrastructure esitlust?
  • Mis on sinu arvates suurim äriga seotud kasu kui teostaksid oma projekte BIM for Infrastructure kohaselt?
  • Mis on suurim väljakutse, et BIM for Infrastructure sinu ettevõttes kasutusele võtta?
  • Kas sul on eesmärke, mis seotud BIM-ga? Nimeta need!

Kuidas aidata oma meeskonnal liikuda 21-sse sajandisse?

  • Projektide integreeritavus

Vertikaalne ning horisontaalne projektinformatsioon ei pea toimuma üksteisest eraldi, nn vaakumis.

Lennujaama ning raudtee projektid kaasavad endas ka hooneid ning infrastruktuuri komponente, mis peavadki koos töötama ja olema terviklikult lahendatud – sa ei saa disainida üht, ilma teist arvesse võtmata. Täpselt samadel asjaoludel ei disaini sa silda, kus “unustad“ mahtude analüüsi ning seda ümbritseva sõidutee koridormudeli. Lennundusega ning raudteega seotud projektid on keerukamad ja kaasavad nii tsiviilehituse-, geotehnilise-, konstruktsiooni-, elektri- ning arhitektuuri valdkonna eripärasid, kusjuures arvesse peab võtma neid ümbritsevat maa-ala ning ühendatavust ümbrus- ja/või keskkonnaga. Iga projekt on erinev, komponendid, mis selle kõik moodustavad, üsna keerukad – ehitusplatsiga seotud tööd, raudtee aluskonstruktsioon, sillad, tunnelid ning platvormid ning mõistagi ka arhitektuurne, konstruktsiooniline, eriosadega seotud elemendid hoonete/ooteplatvormide tähenduses. Üksteisega mitte haakuvad tööprotsessid, suured andmemahud, mida peab pidevalt erinevate osapoolte vahel liigutama/jagama, paindlikkus projektmeeskonna suuruses – sa ei saa kõigest sellest mõelda enam kui üksteisest eralduvatest projekti osadest/osapooltest.

Kaasaegne tarkvara pakub lahendusi, kus horisontaalne ning vertikaalne disain on omavahel liigendatud. Seeläbi saame BIM-i eeliseid kaasata infrastruktuuri projekti väljundite optimeerimisse. Pakkudes koostööle suunatud keskkonda, kus iga osapool saab töötada senisest efektiivsemalt aga ka jagada projektiga seotud infot viisil, mis väärtustab teiste partnerite aega.

  • Saa osa tänase tehnoloogia poolt pakutavatest eelistest

Suurte andmemahtudega töötamine on tänane reaalsus, kasuta kaasaegset tehnoloogiat oma igapäevaste tööprotsesside efektiivsemaks muutmisel. Loo konteksti kaasavad mudeleid ning saa osa pilveteenuste eelistest, et oma loodud disaini senisest kiiremini kontrollida ja valida optimaalseim lahend. Laienda sinu poolt pakutavate teenuste hulka. Olgu selleks siis LiDAR andmete kättesaadavus läbi droonide kasutamise või disaini ebakõlade kontroll veebiteenuste vahendusel. Loo oma projekti erinevatest staadiumitest selgelt ja üheselt mõistetavaid visualiseeringuid. Testi mitut erinevat disaini alternatiivi korraga. Olgu selleks parima võimaliku asukoha leidmine truubile või koridormudeli optimeerimine mahtude tähenduses, kaasates nii profiili optimeerimist kui silla otstarbekuse analüüsi. Kasuta koostöö vahendeid, kus kommentaarid ning muudatuste ajalugu talletub mudeliga.

  • Alusta detailsema disainiga senisest kiiremini

Ära raiska inseneri aega eeldisaini koostamiseks. Olemasoleva olukorra kiireks, kuid adekvaatseks hinnanguks ei pea sa olema GIS ekspert, et kogu vajalikku GIS andmestikku hallata. Eraldades horisontaalse disaini vertikaalsest ei anna sulle parimat tulemust. Selles asemel vaata kõike koos ühes tervikmudelis, et leida viise, kuidas disaini veelgi paremaks muuta ja/või optimeerida. Kaasa töövahendeid, kus eelprojektiga saadud info on teisendatav detailsema disaini alusmudeliks. See on selge ajavõit, sest juba tehtud disaini ei pea taas alustama nullist. Analüüsi ning optimeeri sinu poolt välja pakutavaid lahendusi, leidmaks parim infrastruktuuri koostöötamise vorm.

  • Visualiseerimine ei pea olema erialaoskus

Paku oma meeskonnale töövahend, mis sobitub nende tööülesannetega. Sa teed pidevalt investeeringuid. Nii inimestesse, tehnoloogiasse kui protsesside optimeerimisse ja seda kõike ühe eesmärgi nimel – projekti ning äritegevuse kui terviku edukuse nimel. Juhul kui mingi projektiga seotud tegevuse läbiviimiseks eksisteerib mõni efektiivsem viis, siis kas sa ei peaks muutusega kaasa minema? Miks jätkata või tõrjuda projektide visualiseeringut nende liigset ajamahukust või ressurssi kasutust esile tõstes kui selleks eksisteerivad disaini protsessiga integreeritud lahendused?Visualiseering aitab rääkida lugu inseneri vaatenurgast. Koostöö ehitatavuse küsimuste uurimiseks või kokkulangevuste kontrolliks on märksõnad, millest iga tellija peaks olema huvitatud kui nad sellest vaid teadlikud on. Virtuaalne ehitusmudel, mida saab kasutada protsesside juhtimiseks või logistika optimeerimiseks 4D/5D simulatsioonide tähenduses.


Levinud väärarusaamad BIM-st

Ehitusinfo modelleerimine (building information modeling ehk lühendatult, BIM) on arhitektuuri-inseneri-ehituse valdkondades levimas sedavõrd mõjuvõimsa tempoga, et suured ettevõtted ning ka riigi tasandil on hakatud seda eelistama mahukamate projektide elluviimisel. Samas ei ole BIM mõistena endiselt kõige paremini mõistetav. Põrkutakse keerukate käsitluste otsa, mis on pigem tekitanud ohtralt küsimusi. Mis siis on BIM? Mida BIM teha suudab? Kuidas BIM töötab? Neile küsimustele ei ole tegelikult ühest vastust, mistõttu on levimas mitmed väärarusaamad. Paraku on need väärarusaamad komistuskiviks ka neile, kes soovivad BIM-i rakendada. Selles lühipostituses me just neid väärarusaamasid lõhkuda püüamegi. Ehk leiad just siit artiklist mõne olulise vastuse ka enese jaoks.

BIM väärarusaamad
BIM väärarusaamad

Alustame algusest, mis on BIM?

Võib tulla üllatusena, aga BIM ei ole midagi uut ja verivärsket. Esmakordselt on seda mainitud 1962, kui Douglas Engelbart avaldas artikli “Augmenting Human Intellect: A Conceptual Framework“, mis kirjeldas arhitekti sisestamas spetsifikatsioone ning andmeid ehitise disaini ning vaadates, kuidas seeläbi konstruktsioon võtab kuju – kontseptsioon, mida tänasel päeval saab suuresti võrdsustada parameetrilise modelleerimisega. BIM mõiste leidis esimest korda kasutust 90ndatel, kuid üldine majanduslangus pani sellele pidurid peale. Languse lõppedes keris see end aga märksa tempokamalt uuesti nähtavale ning kuna tegemist oli sellise hilise õitsele puhkemisega, võibki BIM tunduda kui uus ja hirmuäratav pühendunud CAD (computer aided design) kasutajatele, kuid üleminekut CAD platvormilt BIM-ile oldi juba pikalt susisemas nähtud.

Hästi kompaktselt kirjeldades võib BIM-i nimetada 3D disaini ning modelleerimise tarkvaraks aga seda teatud mööndustega. Seda võib tänases kiires tehnoloogia arengus tõepoolest vaadelda toote/teenusena. Pealegi pangem tähele, et see, mida me ehk varasemalt tunnistasime tarkvaraks, selle piirid on hägustumas. Tarkvaraks võib olla just nimelt ka teenus, mis aitab läbi viia teatud protsesse senisest efektiivsemalt. Ilmselt on tänaseks päevaks siiski kõik kuulnud mõistet BIM, kuid teiselt poolt erinevad ettevõtted ja teenuse pakkujad defineerivad BIM-i veidi erinevalt, mistõttu me lihtsalt ei leia seda ühte ja ainsamat ja kõige õigemat definitsiooni.

Erinevad tarkvaratootjad, kes reklaamivad end kui BIM-ile suunatud lahenduste pakkujateks, määratlevad samuti mõistet BIM erinevalt.

Autodesk (Revit, AutoCAD Civil 3D) on märkinud, et BIM on intelligentne, mudelil baseeruv protsess, mis aitab luua disaini-, ineseneri-, projekt- ning haldusinfot võimalikult täpselt, liigpääsetavalt ning elluviidavalt nii hoone kui infrastruktuuri tasandil. Ehitusinfo mudelil (BIM-il)  baseeruva projekti juures on suur osakaal kasutatavatel andmetel. Paneme tähele, et see sama sõna “andmed” või siis informatsioon on ka BIM-i kui lühendi üks tähtedest ehk “I” (information). Suurem andmete kvaliteet võimaldab kõigil osapooltel olla kaasatud ja seda mistahes projekti elutsükli etapis (kontseptsioonist tööprojektini ning ehitamisest ehitise haldamiseni).

Bentley Systems (AECOsim Building Designer, MicroStation) vaatleb BIM-i aga veidi teise nurga alt. Nende sõnul võimaldab BIM-i kasutamine parandada koostööd, tagades seejuures parema ülevaate ning kontrollitavuse mistahes suurusega projektis.  Lisaks märgitakse, et paremad projekti väljundid saavutatakse terviklikumast informatsiooni kulgemisest erinevate rakenduste vahel kaasates kogu projekti meeskonda, mis omakorda tähendab suuremat täpsust üle terve tarneahela. Ehkki ka Bentley märgib info modelleerimise osatähtsust, on nemad ennekõike keskendunud protsessidele, mis BIM-is kaasatud. Tihtipeale ei ole protsessid aga niivõrd hästi märgatavad ning jäävad erinevate tehnoloogiliste nüanside varju, tagamaks sujuvama koostöö erinevate projekti osapoolte vahel.

GRAPHISOFT (ARCHICAD) keskendub BIM-i defintisioonis ennekõike hoonete 3D virtuaalse mudeli kasutamisele. Ehk siis enne kui saame rääkida BIM-st, on vaja hoonest 3D digitaalset esitust. Nii nagu informatsioon on BIM-i kui protsessi oluline osa, on seda ka mudel. See paneb paika projekti hetke seisu, sisaldades terviklikku virtuaalset esitust kõikidest hoone osadest ja nendele seatud ülesannetest.

Eelnevast kolmest näitest saame järeldada, et iga ettevõtte omab kindlat vaatenurka, mis võibki tekitada kasutajatele arusaamatusi, mis see BIM siis tegelikult on?

Tüüpilised väärarusaamad BIM-st

Enamik meist, sealhulgas valdkonna liidrid defineerivad BIM-i erinevalt, mis võibki tekitada hulga väärarusaamasid. Vaatame mõnda tüüpilist lähemalt.

#1 – BIM on vaid arhitektidele
Arvatakse, et BIM on mõeldud vaid arhitektidele. Täpselt samamoodi võiksid ju siis mõelda, et CAD (computer aided design) platvorm on samuti mõeldud vaid pilvelõhkujate disainimiseks aga oh imestust, seda sama on ju kasutatud ka sõiduteede disainimiseks, millel sõites sa neid pilvelõhkujaid oma liiklusvahendist kiikad! Eksiarvamus, et BIM on mõeldud vaid arhitektidele, tuleneb lihtsast asjaolust, et arhitektuuri valdkond oli üks esimesi, kes BIM protsessid kasutusele võtsid. Samas võisid selle tegelikud alged olla hoopis mujal. Me ei saa näiteks unustada, et ka konstruktsiooni insenerid on teinud erinevat liiki 3D ehitusinfo analüüse ja seda enne arhitekte.

BIM on igaühele. Seda võib kasutada ehitatavas keskkonnas milleks iganes, sealhulgas:

  • arhitektuur ning hoone disain
  • tööstus- ja tsiviilehitus, konstruktsiooni valdkond
  • energia valdkond ja tootmisettevõtted
  • teede projekteerimine
  • mõõdistustööd
  • avamere ning sadama arhitektuur
  • raudtee- ning metroo transpordilahendused
  • tunneli ning maaaluste ehitiste arhitektuur
  • linnaplaneerimine ning nutika linna disainimise juures

Seega, BIM ei ole vaid arhitektidele!

#2 – BIM on vaid disaini töövahend
BIM-i tehniline kese on tõepoolest 3D modelleerimise ning info haldamise tarkvaral, aga see pole lihtsalt üks edev CAD. Tarkvara on küll sellele väga sarnane, kui oluline on siin teha vahet.

Paljud, kes BIM-i on juba mõnda aega kasutanud, nägid selles kui uut projekti edastamise viisi, seega tõmbasid nad paralleele CAD tarkvaradega, kuid mõningate lisaväärtustega. Ehkki see kõik on õige, on tegemist vaid jäämäe tipuga. Kui me räägime BIM-ist, siis see ei piirdu lihtsalt uutmoodi projekti edastamisviisiga aga ka asjaoludel, kuidas me suudame nende toodete rägastikus teiste osapooltega suhelda ning koos töötada. Seega võibki taas tagasi tulla BIM lühendi keskmisele tähele “I” ehk informatsiooni olulisusele.

BIM pöörleb info ümber. See ei loo lihtsalt visuaalset kütkestavat 3D mudelit sinu poolt loodavast ehitisest aga ka hulga teisi lisainfo kihte ning kaasates koostöö aspekte. Ka BIM tarkvaraga on võimalik luua 3D CAD mudel, kus puudub lisainfo kättesaadavus ning ka koostöö võimalused on nullitud. Samas sa ei saa luua korralikku BIM mudelit 3D CAD tarkvarata.

Miks me siis ikkagi võrdsustame BIM mõiste tarkvaraga?

Tarkvara aitab BIM-iga kaasa minna. Pealegi on väga keeruline müüa tööprotsessi ennast, kuna see kõik sõltub kasutajast. BIM protsess vajab ühtset, arvuti poolt loodud mudelite gruppi ning kõige lihtsam viis selle saavutamiseks on kasutada ühte kindlat tarkvara ühe ja sama projekti piires, millele pääsevad ligi kõik projekti osapooled. Ühe tervikliku BIM mudeli saamiseks on sul vaja liita väga erinevad infoallikaid. Kõige lihtsam viis selle saavutamiseks on kasutada standardiseeritud tarkvara kõikide projekti liikmete poolt, mis on ka üks BIM-i olulisi aspekte.

#3 – BIM on karbitoode
Võibolla oled sa mõtisklenud, et võiks ka ühel hetkel edasimüüja juurest läbi astuda ja soetada üks BIM-i eksemplar. Imelihtne, kas pole? Probleemiks on aga siin asjaolu, et ehkki BIM on tehniliselt võttes tarkvara, siis tegelikult sellega asi ei piirdu. BIM ei ole lihtsalt disaini töövahend; jah sa võid osta BIM tarkvara ja alustada seeläbi jooniste loomist, kuid sellega ei saavuta sa veel BIM-i.

Tööprotsesside ümber korraldamine on üks BIM-i alustalasid. Selleks, et seda korrektselt rakendada, on sul vaja piisavalt tahtejõudu ning pühendumist, mis aitavad sul muuta seniseid tööprotsesse ning koostööd oma meeskonna liikmete vahel. Uus lähenemine ei ole valutu ega lihtne, aga pikas perspektiivis tasub see end kuhjaga ära.

BIM-i komponendid

Eelnevalt oleme püüdnud defineerida, mida saab BIM-iks nimetada ja mida mitte. Samas ei ole me veel lahti seletanud selle lühendi tähendust.

B = Building (ehitis)
Oluline on tähelepanu pöörata asjaolule, et “Building” ei ole lihtsalt “hoone”. BIM-i võib kasutada palju enamaks kui lihtsalt konstruktsiooni esitamiseks, millel on neli seina ja katus. See eelarvamusi tekitav tõlgendus pärineb pigem sõna algupärandist, kus seda võrdsustatakse hoonega.

Selleks, et aga täpsemalt pihta saada, mida BIM tähendab, on esimest sõna mõistlik tõlgendada tegusõnana, – “ehitama”. BIM on protsess, mis kaasab millegi valmis ehitamist sõltumata sellest, kas see on arhitektuuri-, infrastruktuuri, planeeringu või mistahes muu projekt.

I = Information (informatsioon)
See sama info on kaasatud igasse projekti etappi. Just selles seisnebki BIM-i “nutikus”. Mistahes projekt sisaldab endas tohutult infot, – hindadest, tehnilisest suutlikkusest ning eeldatavast elueast. See annab sinu projektist ülevaate enne kui kopp maasse lüüakse ning aitab sul leida võimalikke probleeme üle terve projekti elutsükli.

BIM on viis, kuidas kõik need pisimadki detailsused omavahel kokku liidetakse, et hoida silma peal absoluutselt kõigel.

M = Modeling (modelleerimine)
BIM-i kasutamisel ehitatakse iga projekt valmis kaks korda – esmalt virtuaalses keskkonnas, veendumaks, et kõik on korrektne ning seejärel reaalses keskkonnas, et ärata projekt ellu. Siin on kaasatud nii ehitamine kui informatsioon. Seeläbi antakse ehitusprojektile teatud mõõdupuu või standard – analoogial baseeruv või siis lihtsalt väiksemas skaalas esitatuna. Seda esitust modelleeritakse üle terve ehituse elukaare.

Just nimelt me vaatame ehitise kogu elukaart, mitte ainult selle disaini aga ka ehitatavuse aspekte ning hilisemat haldamist, – kuidas omanik peale disaini elluviimist sellest infot kätte saab. Sellest samast mudelist, mille baasil toimus ehitamine, saab seejärel töövahend, mille kaudu saab vastu võtta ehitise haldamise ning korrashoiuga seotud olulisi otsuseid. Seeläbi võimaldatakse ka kontseptsioonlaheduse tutvustamist või siis maha müümist veel enne, kui see sama mudel endas ka kõige pisemat detailsust hakkab sisaldama.

Kokkuvõtvalt: Mis on BIM?

BIM kaasab nii väljakujunenud parimaid praktikaid (protsesse) kui ka 3D modelleerimise tarkvara. Seeläbi saavad disainerid luua jagatavat ehitusmudelit, mis kannab endas informatsiooni viisil, et esitada nii projekti ehituslik konstruktsioon kui selle terviklik elukaar (tekkest kuni võimaliku lammutuseni).

Arhitektid ning insenerid saavad töötada ühes ja samas projektis sõltumata asukohast. See on infokogum, mis edastab ka kõige pisemat detaili kaotamata seejuures selle kasutatavust/väärtust. See on võimalus, kuidas disaini varajases staadiumis läbi viidud testimised ning analüüsid pakuvad lahendusi tekkinud probleemidele.

Lihtsam disaini protsess, lihtsam koostöö projekti partnerite vahel ning lihtsam ehitise hilisem haldamine – see ongi BIM ja see on alles algus.


Suhtlemise kolmas mõõde

Ehituse valdkond on ehitusinfomudelist (BIM) rääkinud juba mõnda aega ning paljud on saanud osa selle paljudest eelistest. Seetõttu ei keskendu see artikkel mitte niivõrd BIM-ile kui 3D suhtlusele.

BIM, 3D suhtlus, modelleerimine, reklaam ning otsustamine – neid termineid aetakse tihtipeale omavahel segamini ning seetõttu ei osata ka valida seda õiget meetodit, mis just kindlasse konteksti kõige paremini sobitub. Kommunikatsiooni, mis toimub ümber ehituse, võib jagada kahte olulisse kategooriasse: esmalt suhtlus, mis toimub professionaalide vahel ning teisalt suhtlus, kus osalejateks on otsustajad ning laiem üldsus.

Professionaalilt professionaalile

Kui professionaalid võrdleksid omavahel hoone plaane, linnaplaane – omaks 3D koheselt eeliseid.  See annab projektist parema ülevaate, konteksti ümbruskonnaga. Koosolekud on üsna tihti möödunud plaaniliste jooniste käest kätte jagamisega, mis on tekitanud vaidluseid, valesti mõistmisi – sest kõik osalejad näevad 2D plaane veidi erinevalt. Oluliste otsuste vastuvõtmisel on aga määrava tähtsusega, et kõik saaksid ühest ja samast asjast rääkides ka ühtmoodi aru. 2D esitlusena on seda aga pea võimatu saavutada.

Hoopis teistmoodi ja märksa õnnelikumad on need, kel on olnud võimalus osaleda koosolekul, kus suhtlus käib läbi interaktiivse 3D mudeli. Otsusteni jõutakse kiiremini, sest esitusest arusaamisele kulub vähem aega ning ära jääb ka valesti mõistmiste arutelud.

Laiema üldsuse ning otsustajate veenmine

Kui sa soovid vähegi realistlikku muljet jätta mingist disainist või müüa maha oma projekti, siis 3D suhtlus on ülioluline. Kui otsustajate ringil on aega vaid 15 minutit, et esitletav projekt heaks kiita, siis on oluline, et projektist arusaamisele kuluks minimaalne aeg ning projektiga saavutatud kriteeriumitele jõutakse seeläbi pöörata suuremat tähelepanu.

Ehitusprojekti esitlemine, maha müümine on omaette lugu. Siin oma otsustama, milliste reklaami kanalite kasuks otsustada, kas video või virtuaalmudel või hoopis simulatsioon, mis kaasaks ka aja mastaapi ning jooksvat kulu. Õige partner on siin sulle abiks, et 3D saaks maksimaalselt ära kasutatud. Lisaks saame kasutama oma suurepäraseid meediapartnereid, et lõpptulemus oleks veelgi ahvatlevam.

Valitud partner täidab edukas reklaamikampaanias olulist rolli, kuna suudame modelleerida ning visualiseerida tervet keskkonda – infrastruktuurist hooneteni. Üht ja sama mudelit saab tihtipeale kasutada nii reklaamvideo tootmisel, 3D visualiseeringute tegemiseks ning otsuste vastu võtmiseks. Otsuste vastu võtmine on lihtsam kui sinu 3D sisaldab erinevaid disaini alternatiive.

3D võimaluste täielik ära kasutamine

Suhtlusvõimalused avarduvad igal aastal. Olles selles valdkonnas jala ukse vahele saanud, kogeme wow-efekte pidevalt. Tänasel päeval teevad ilma virtuaalsed mudelid otse veebilehitsejast vaadatuna, 3D prillid, erinevad liitreaalsuse seadmed ning ka 3D tööruumid – eesmärk on neil aga ühine, kogeda uut või muutuvat keskkonda võimalikult realistlikult. Võta meiega ühendust kui kolmandas mõõtmes suhtlemine sulle rohkem huvi pakub. Meil on hulganisti rakendusnäiteid üle terve maailma ja mõistagi ka edukaid projekte, milles meie ise oleme olnud osalised.