BIM execution plan

Introduction

BIM rakenduskava selgitab, kuidas elluviimise meeskond viib läbi määramise infohalduse aspekte vastavalt infovahetuse nõuetele. Iga tulevane määratud juhtiv osaline vastutab elluviimise meeskonna (määramiseelne) BIM rakenduskava koostamise eest.

EN ISO 19650 kohaselt käsitletakse elluviimise meeskonna suutlikkust ja võimekust, ettevalmistuse planeerimist, riskianalüüsi ja info edastamise kavandamist eraldi ressurssidena, mitte aga BEP-i osana. See, kuidas kogu seda informatsiooni määravale osalisele esitatakse, otsustab määratud juhtiv osaline, välja arvatud juhul, kui määrav osaline andnud kindlad juhised.

Purposes of the BIM execution plan

BIM rakenduskaval (BEP) on pakkumuse, määramise ja informatsiooni edastamise toetamisel kaks erinevat eesmärki:

• Esitada määravale osalisele tõendeid selle kohta, et tulevane elluviimise meeskond suudab informatsiooni hallata vastavalt neile esitatud infonõuetele. Seda nimetatakse nii standardites EN ISO 19650-2 kui ka EN ISO 19650-3 kui “(määramiseelne) BEP" ehk “(määramiseelne) BIM rakenduskava“.
• Pakkuda elluviimise tööriista, mida määratud elluviimise meeskond kasutab määramise ajal informatsiooni koostamiseks, haldamiseks ja vahetamiseks koos muude ressurssidega.
  

BIM execution plan in ISO 19650-3

Kuigi BEP sai alguse ressursina, mis toetas projektide infohaldust, on see kaasatud ka varade käitamisetapi infohaldusprotsessi. Standardis EN ISO 19650-3 on see määramis-taseme ressurss (nagu ka standardis EN ISO 19650-2) ja iga BEP järgib sama arendusmustrit nagu EN ISO 19650-2, alustades (määramiseelsest) BIM rakenduskavast, mis kinnitatakse määratud juhtiva osalise poolt, kui nad on valitud ja seejärel ajakohastatakse neid vastavalt vajadusele määramise ajal.

Samas on standardis EN ISO 19650-3 esitatu piisavalt paindlik, et BIM rakenduskava (BEP) sisaldaks nii palju üksikasju kui vaja. Pikaajaliste või keerukamate määramiste puhul võib BIM rakenduskava olla välja töötatud sama üksikasjalikult kui elluviimisetapis ja seega sarnaneda standardis EN ISO 19650-2 määratletud BEP-ga.

Changes to BIM execution plan

Oluline on märkida, et BEP on oluliselt muutunud, kui võrrelda praegust EN ISO 19650-2 ja varasemaid põhimõtteid (nt UK PAS 1192-2 nõuded).

• Standardis EN ISO 19650-2 on BEP kui vastus määrava osalise poolt koostatud hankekonkursile. Pakkumus koondab määramise infovahetuse nõuded (EIR) ning määrava osalise projektipõhised strateegiad informatsiooni haldamiseks. Seetõttu kirjeldab BEP seda, kuidas iga tulevane määratud juhtiv osaline haldab informatsiooni vastavalt määrava osalise nõuetele ja strateegiatele.
• Näiteks UK PAS 1192-2 puhul (mis on osaliselt EN ISO 19650-2 loomise aluseks) oli BEP vaieldamatult projektide peamine ressurss, samas kui standardis EN ISO 19650-2 toimib iga BEP koos mitmete muude peamiste ressurssidega, mille on loonud tulevane määratud juhtiv osaline (nagu ettevalmistuskava, riskiregister, meeskonna võimekuse hinnang ja üksikasjalik vastutusmaatriks).
• UK PAS 1192-2 kasutas mõisteid lepingueelne ja lepingujärgne BIM rakenduskava. Standardis EN ISO 19650-2 on see üle läinud nimetuse “(määramiseelne) BIM rakenduskava“ ning “BIM rakenduskava“. Siin on kaks peamist erinevust. 
  • BEP on määramise-keskne ressurss ning mitte projektikeskne ressurss.
  • Enam ei eristata lepingueelset ja lepingujärgset BIM rakenduskava vahel. Selle põhjuseks on asjaolu, et seda vaadeldakse nüüd kui ühtset ressurssi, mida tuleb ajakohastada ja määramise hetkeks kinnitada. Seejärel värskendatakse seda vastavalt vajadusele kogu määramise ajal. BEP eesmärk jääb samaks, kuid selle sisu võib ajas muutuda.

Commencing the development of a BIM execution plan

Kui asutakse välja töötama (määramiseelset) BIM rakenduskava, peaks tulevane määrav juhtiv osaline olema teadlik kolmest erinevast stsenaariumist:

1. Määrav osaline esitab vastava BEP malli jagatud ressursina, et toetada hankekonkurssi ning määramise protsessi (EN ISO 19650-2 alapunkt 5.1.6 b).
2. BEP malli ei pakuta, kuid määrav osaline märgib oma hindamiskriteeriumide toetamiseks nõude, milles arvestab elluviimise meeskonna (määramiseelse) BIM rakenduskava sisuga (EN ISO 19650-2 alapunkt 5.2.3).
3. Määrav osaline ei käsitle BIM rakenduskava vajalikkust ja seetõttu peab tulevane määratud juhtiv osaline vastama (määramiseelse) BIM rakenduskavaga vastavalt standardi EN ISO 19650-2 alapunktile 5.3.2.

Määrav osaline võib valida 1. või 2. stsenaariumi, et saaks paremini hinnata ja võrrelda tulevaste elluviimise meeskondade ettepanekuid.

(Pre-appointment) BEP process

Lihtsustatud kokkuvõte (määramiseelsest) BIM rakenduskavast on kokku võetud alloleval joonisel.

Joonis. Lihtsustatud protsess, mis viib (määramiseelne) BIM rakenduskavani.

Format of the (pre-appointment) BEP

EN ISO 19650-2 ei ole BEP vormingu suhtes ettekirjutav ja seetõttu võib see olla nii tekstipõhise dokumendi kui veebipõhise tööriista kujul. Sama dokument või tööriist võib lisaks (määramiseelsele) BIM rakenduskavale sisaldada mitut pakkumustele vastamise ressurssi.

Contents and example of a (pre-appointment) BIM execution plan

EN ISO 19650-2 soovitab punktis 5.3.2 (määramiseelse) BEP sisu ja sätestab peamised kaalutlused elluviimise meeskonna BEP-i koostamiseks. Seda tehakse terminiga “peab arvestama”, samas kui EN ISO 19650-2 punkt 5.4.1 sätestab määramise BEP sisu, kasutades käsku “peab”.

Vastates standardi EN ISO 19650-2 punktile 5.3.2 (a) (määramiseelne) BEP võib hõlmata mitut erinevat aspekti, nagu on näidatud alloleval joonisel sinise ja halli varjundiga. 

Joonis. Esitatud pakkumuse ressursid.

*Individuals undertaking the information management function

Esitage infohaldusfunktsiooni täitvate isikute andmed
Infohaldusfunktsiooni täitva(te) isiku(te) kaalumisel peaks iga tulevane määratud juhtiv osaline arvestama oma organisatsiooni üksikisikuid ja nende tõenäolisi töörühmi (töörühm võib olla tulevase määratud juhtiva osalise organisatsiooni sisemine või väline üksus). Selle eesmärk on pakkuda kindlust, et ülesannet täidavad piisavalt pädevad inimesed. Kui infohaldusfunktsiooni tegevused on määratud, peaks (määramiseelne) BEP talletama informatsiooni seda funktsiooni täitvate isikute kohta. Informatsioon, mida tuleks talletada on esitatud allolevas tabelis.

Tabel. Isikud, kes hakkavad täitma infohaldusfunktsiooni.

*Seda saab täiendada CV-dega, mis tõstavad kogemuse esile ja kirjeldavad seda üksikasjalikult.

*Information delivery strategy

Kavandatud informatsiooni edastamise strateegia
Elluviimise meeskonna (määramiseelse) BIM rakenduskava koostamisel peaks tulevane määratud juhtiv osaline kaaluma oma informatsiooni edastamise strateegiat. Selle eesmärk on:

• Määrake elluviimise meeskonna lähenemisviis määrava osalise EIR-i täitmiseks. Seda tehes peaks tulevane määratud juhtiv osaline kaaluma ja läbi töötama iga infonõude ning vastama infovajaduse tasemele, vastuvõtukriteeriumidele ja tarnekuupäevadele, mille määrav osaline on määranud vastavalt standardi EN ISO 19650-2 punktile 5.2.1.
• Esitage sihid/eesmärgid informatsiooni koostootmiseks. Näiteks selleks, et tagada informatsiooni sujuv üleandmine varahaldurile või võimaldada projekteerimise keskkonna- ja kuludele avalduva mõju analüüsi). Kui määrav osaline ei ole esitanud piisavaid projektiinfo standardeid ega projektiinfo tootmismeetodeid ja -protsesse, on see võimalus määratleda, kuidas elluviimise meeskond saab sellist suutlikkust pakkuda. Kuidas saab elluviimise meeskond saab pakkuda omapoolseid nutikaid lahendusi, mis vastavad määrava osalise esitatud infonõuetele?
• Andke ülevaade elluviimise meeskonna organisatsioonilisest struktuurist ja ärisuhetest. Elluviimise meeskonnad võivad olla ühed kindlad organisatsioonid, mis pakuvad ühte funktsiooni, nt tuleohutusega seonduvat või suur organisatsioon, mis pakub mitut funktsiooni ja tellib mõned funktsioonid ka väljast. Väga keeruliste stsenaariumide korral, näiteks peatöövõtjate puhul, võib esineda allhangete ahel. Organogramm võib olla sobiv vahend organisatsioonide vaheliste suhete edastamiseks.
• Andke ülevaade elluviimise meeskonna koosseisust ühe või mitme töörühma vormis. Näiteks võib määratud osaliste ja töörühmade vaheline suhe olla otsene üks-ühele või keerulisem (mitu määratud osalist moodustavad multidistsiplinaarse töörühma või üks määratud osaline, kes osaleb mitmes töörühmas). Määrav osaline peab mõistma, milline töörühm iga funktsiooni täidab. Organisatsioon tuleks kavandada kõrgetasemelise vastutusmaatriksi iga funktsiooni alusel.

*Proposed federation strategy

Kavandatavas koondstrateegias tuleks arvesse võtta määrava osalise määramise ulatust ja edastatavat informatsiooni. Seda võib käsitleda kahes osas.

• Esimene osa hõlmab strateegia määratlemist, sealhulgas seda, miks informatsioon tuleks ühendada ja millist teavet tuleks ühendada.
• Teine osa hõlmab sobiva jaotusstruktuuri määratlemist, et võimaldada informatsiooni ühendamist, mida käsitletakse täpsemalt elluviimise meeskonna kõrgetasemelises vastutusmaatriksis.

Tabel. Koondamise eesmärk ja kategooria.

Järgnevalt on esitatud mudelite koondstrateegia (üldine) näide.

1. Määratud juhtiv osaline viitab mõõdistusinfole ja olemasolevale teostusinfole ning määratleb iga andmestiku sobivuse, et luua täpseid mudeleid.
2. Määratud juhtiv osaline loob põhimudeli või joonise, mis sisaldab kontrollitud koordinaate ja jagatud funktsioone, nagu kõrgustasapinnad ja ruudustikud, mida jagatakse projekti alguses teiste töörühma liikmetega. Sellele mudelile tuleks viidata kõigis teistes mudelites ja jagatud koordinaadid tuleks hankida sellest mudelist. 2D ja 3D mõõdistusinfo tuleks viitamiseks linkida.
3. Koostajad esitavad informatsiooni mudelitena, mida nad kontrollivad, hankides informatsiooni teistest mudelitest, kui see on nõutav viite, liitmise või otsese infovahetusena. Seetõttu põhineb esimene jaotus alati töörühma põhisena.
4. Mudeleid võib üksikasjaliku vastutusmaatriksi alusel osadeks jaotada.
5. Kui mudeleid tuleb veel väiksemateks osadeks jagada, tuleks määratleda tsoonid. Tsoonid võivad olenevalt mudeli suurusest ja keerukusest olla horisontaalselt või vertikaalselt ühe või mitme tasemega määratud piirkonnad. Koondstrateegiasse tuleks lisada põhiplaan tsoonide selgeks määratluseks. Töörühm võib valida, kas kasutada tsoone või mitte, kuid ei tohi luua erinevaid tsoone, mis kattuvad juba määratud tsoonidega, ega kombineerida elemente rohkem kui ühte tsooni. Näiteks võib ehitusinsener soovida lisada kogu ehitise teraskarkassi ühte tsooni, samas kui arhitekt võib soovida eraldada laed väiksemateks üksusteks, mida piiravad tsoonid. Tsoonid tuleks määrava osalisega kokku leppida, kuna võib olla juba loodud tsoone, mida saab kasutada või laiendada.
6. Vältimaks topelt-loendamist lingitud mudelitega ja mudeliandmete ülekandmisel vara infomudelisse (AIM), ei tohiks objekte mudelite vahel dubleerida. Näiteks ruumid ja õhuruumid või luugid ja valgustid peaksid eksisteerima ainult ühes mudelis. Kui dubleerimist ei ole võimalik vältida, tuleb kokku leppida, milline mudel sisaldab üleandmise jaoks olulisi andmeid.
   

*Responsibility matrix

Elluviimise meeskonna väga hea tasemega vastutusmaatriks
BEP peaks sisaldama väga hea tasemega vastutusmaatriksit. Allpool on näide elluviimise meeskonna väga hea tasemelisest vastutusmaatriksist, mis sisaldab infomudeli iga elemendi jaotatud vastutust ja iga elemendiga seotud peamisi tulemusi.

Tabel. Väga hea tasemelise vastutusmaatriksi näide.

Ülevaade elluviimise meeskonna organisatsioonilisest struktuurist ja ärisuhetest peaks selgitama, milline organisatsioon iga funktsiooni täidab. Järgnev on näide väga hea tasemega vastutusmaatriksist ühe elluviimise meeskonna jaoks, mis ühendab endas mitmeid funktsioone. Arhitekt täidab infohaldusfunktsiooni.

Tabel. Väga hea taseme vastutusmaatriksi näide.

Ülaltoodud näide kasutab tööjaotuse struktuurina (WBS) Uniclass 2015 informatsiooni vormingut. EIR-is võib ette näha teistsuguse struktuuri.

Vastutust võib käsitleda ka elementide või süsteemide kaudu. Kui see on pakkumusel infonõudena ette nähtud, tuleks kasutada väga hea taseme elemendipõhist vastutuse maatriksit.

Tabel. Väga hea taseme vastutusmaatriks.

*Production methods and procedures

Kavandatud lisad/muudatused projekti/varainfo tootmismeetoditesse ja -protsessidesse (kui neid on)
Projektiinfo tootmismeetodid ja -protsessid peaks määratlema määrav osaline, kui neil on erinõudeid. Seejärel peaks tulevane määratud juhtiv osaline läbi vaatama ning vajadusel tegema ettepanekuid informatsiooni tootmismeetodite ja -protsesside muutmiseks ja täiendusteks. Kuigi määrav osaline peaks kavandatud täiendusi/muudatusi tervitama, ei pea ta nendega nõustuma. Kui tulevasel määratud juhtival osalisel on eraldi ressursis oma üksikasjalikumad informatsiooni tootmismeetodid ja -protsessid, võib sellele viidata.

*Project’s information standard

Kavandatud lisad/muudatused projekti/varainfo standardisse (kui neid on)
Projektiinfo standardi peaks määratlema määrav osaline. Siiski peaks tulevane määratud juhtiv osaline läbi vaatama ja vajadusel tegema ettepanekuid projektiinfo standardi muutmiseks ja täiendusteks. Kuigi määrav osaline peaks kavandatud täiendusi/ muudatusi tervitama, ei pea ta nendega nõustuma.

*Software/hardware/IT infrastructure

Kavandatud nimekiri tarkvaradest, riistvarast ning IT infrastruktuurist
Elluviimise meeskond peaks üksikasjalikult kirjeldama tarkvara, riistvara ja IT-infrastruktuuri, mida kogu määramise ajal kasutatakse. See informatsioon on oluline, et kliendil oleks kogu projekti jooksul kasutusel olevatest süsteemidest arusaam. See võimaldab ka tulevasel määratud juhtival osalisel tuvastada ja hallata võimalikke süsteemide integreerimise probleeme.

Nimekirja võiks esitada kahes osas. Üks, mis kirjeldab tarkvara ja teine riistvara ja infrastruktuuri.

Tabel. Tarkvarade näidisnimekiri.

Tabel. Riistvara näidisnimekiri.

The delivery team’s BIM execution plan

Iga määratud juhtiva osalise määramise lõpuleviimisel vaadatakse nende (määramiseelne) BIM rakenduskava uuesti läbi ja ajakohastatakse vastavalt vajadusele, et käsitleda EN ISO 19650-2 punktis 5.4.1 sätestatud sisu.

Kõik kokkulepitud muudatused projektiinfo standardis peaksid nüüd kajastuma kogu projekti hõlmavas ressursis. Kavandatav koondstrateegia peaks nüüd sisalduma info esitamise peakavas.

Võib esineda elluviimise meeskonna informatsiooni tootmismeetodeid ja -protsesse, mis on kooskõlas, kuid võivad ületada projekti hõlmavaid informatsiooni tootmismeetodeid ja -protsesse, mida tuleks ära märkida elluviimise meeskonna BEP-is.

Need BIM rakenduskava värskendused võivad olla vajalikud mitmel põhjusel, näiteks hankeprotsessi või määramise lõpuleviimiseks kulunud ajaarvestamisel, samuti elluviimise meeskonna ja töörühma koosseisu järkjärguliseks mõistmiseks.

Iga elluviimise meeskonna BEP tuleb kinnitada:

• Määrava osalise ja määratud juhtiva osalise vahel (EN ISO 19650-2 punkt 5.4.6)
• Vastava määratud juhtiva osalise ja kõigi tema poolt määratud osaliste vahel (EN ISO 19650-2 punkt 5.4.7)

Summary