Print bookPrint book

Exchange information requirements (EIR)

Site: BIM courses
Course: BIM & information managament
Book: Exchange information requirements (EIR)
Printed by: Guest user
Date: Friday, 9 January 2026, 5:59 AM

Table of contents

Introduction

Selles moodulis vaatame lähemalt infovahetuse nõuete koostamist, mida määrav osaline saab arvesse võtta, et lisada need hankedokumentidesse vastavalt EN ISO 19650 standardile. Selgituseks, et kui hangitakse teenuseid ja/või varade elluviimist ning hanke ning elluviimise vahel toimub infovahetus, siis on see kooskõlas määrava osalise funktsiooniga.

Igal määraval osalisel on soovitatav tutvuda EN ISO 19650 seeria standardite ja infovahetuse lepinguliste nõuetega. Iga määrav osaline peaks küsima sõltumatut nõu oma kindlustusandjalt ja vajaduse korral juriidilist nõu BIMi tööga seotud ametialaste riskide kohta vastavalt standardile EN ISO 19650.

Antud nõuanded on oma olemuselt üldised ja on mõeldud infovahetuse nõuete dokumendi juhistena. Enne selle kasutamist tuleks dokument põhjalikult üle vaadata, et veenduda, et see sobib kavandatava projekti kontekstis. Selle dokumendi eesmärk ei ole kirjeldada, kuidas iga organisatsioon rakendab BIMi teiste asjasse puutuvate organisatsioonidega, kuid organisatsioone julgustatakse tagama, et nende siseprotokollid toetaksid seda dokumenti ja BIMi standardeid projekti kvaliteedikontrolli ja koostööprotsesside parandamise huvides.

Vahetus tähendab informatsiooni edastamist lepingulise kohustuse alusel. Vastavalt EN ISO 19650 seeriale peaks vahetatava informatsiooni aktsepteerima määrav osaline, kes viib tõhusalt lõpule tehingu, mis on määramise või lepingu osa. Seda ei tohiks segi ajada informatsiooniga, mida võidakse jagada üksikisikute või organisatsioonide vahel üldise kooskõlastamise eesmärgil, millel ei ole lepingulisi kohustusi.

Infovahetuse nõuded ei ole seotud projekteerimisnõuete määratlemisega. Neid tuleks käsitleda projekti ulatuse raames ühe osana projekti infonõuetest ja seejärel tehniliste dokumentide kaudu, nagu joonised, spetsifikatsioonid ja näiteks ka eelarve mahud. Kui registrite osas on nõue varade loetlemiseks, võib seda pidada infonõudeks ja see tuleks ette näha infovahetuse nõuetes. On tõenäoline, et informatsiooni saab esitada projekteerimise, ehitamise ja üleandmise dokumentatsiooni osana, kuid on ebatõenäoline, et informatsioon esitatakse soovitud sisuga ja aktsepteerimiseks sobivas vormingus otsuse tegemise hetkeks.

On oluline, et infonõuded tuleneksid vajadusest, mitte soovist, mistõttu on oluline mõista, miks informatsiooni nõutakse. Näiteks võib varahalduritel olla oluline mõista vara kasutusiga, et saaks arvesse võtta amortisatsiooni ja asendamise kaalutlusi. Garantii alguskuupäev, garantii kestus ja eluiga võivad olla väga olulised. Jätkusuutlikkuse nõuded võivad tingida, et osa informatsioonist on vaja palju varem ülevaatamiseks ja aktsepteerimiseks.

Teise näitena võib klient olla huvitatud ehituse etapiviisilisest muutmisest, kuid see informatsioon võib olla asjakohane ainult siis, kui see mõjutab olemasolevate ehitiste toimimist. Ehkki projekteerijal ja peatöövõtjal võib olla täpselt määratletud huvi etapiviisilisuse vastu, ei ole etapiviisilise informatsiooni küsimisel infovahetusena tõenäoliselt lisaväärtust, kui etapiviisil ei ole operatiivset mõju.

Infonõuded peaksid olema mõõdetavad. Ilma mõõdetavate eesmärkide või tulemusteta on raske hinnata, kas vahetatav informatsioon vastab nõuetele. Kui need on teada, tuleks määratleda käegakatsutavad väljundid, nagu joonised, registrid, spetsifikatsioonid, aruanded ja arvutused, mis toetavad soovitusi. Mõnel juhul tuleks ette näha sisu, mis võib sisaldada aruande pealkirju, graafikute välju või jooniste tüüpide näiteid (nt asukoha plaan, korruseplaanid ja vaated).

Väga hoolikalt tuleks kaaluda, kuidas määrava osalisega informatsiooni vahetada. Näiteks kui dokumendid, nagu tehnilised andmelehed, peavad olema seotud asjakohaste varadega, tuleb hoolikalt kaaluda, kuidas seda saaks rakendada, kuna seda saab teha mudelisse linkide lisamise või FM-tarkvara strateegia rakendamisega aga ka mitmel muul viisil. Strateegia peaks lähtuma varade infonõuetest (AIR), mis peaks arvesse võtma, kuidas informatsiooni pärast üleandmist kasutatakse.

On oluline, et infonõuded edastataks viisil, mis on igale määratud juhtivale osalisele üheselt arusaadav. EN ISO 19650-2 ja täpsemalt tegevus “5.2.1 Määrava osalise infovahetuse nõuete loomine” näeb ette metoodika infovahetuse nõuete määratlemiseks.

Responsibility

Määrav osaline vastutab infovahetuse nõuete kehtestamise eest. Projekti alguses võib selleks olla klient või ehitise omanik. Kui mis tahes osa reguleerimisalast sõlmitakse täiendavalt allhankelepinguga, koostab alltöövõtu ulatust koostav organisatsioon reguleerimisalaga seotud infovahetuse nõuded.


Reference documents

Kui määrav osaline on varaomanik, varahaldur või varahaldusteenuse pakkuja, peaks määrav osaline enne infovahetuse nõuete koostamist viitama järgmistele dokumentidele:

  1. Organisatsioonilised infonõuded (OIR)

Kliendid või ehitise omanikud peaksid koostama organisatsioonilised infonõuded (OIR), et kehtestada oma infonõuded. Iga nõue peaks olema eesmärgiga põhjendatud. Näiteks võib ruumikava kasutada sidusrühmadega suhtlemiseks ja projekti varases staadiumis kuluprognooside koostamiseks. Kui informatsiooni nõudmise eesmärki ei saa põhjendada, ei pruugi seda informatsiooni olla vaja. Organisatsioonilised infonõudeid tuleks kasutada infovahetuse nõuete kehtestamiseks, mis keskenduvad määramise või lepingu nõuetele, mille eest vastutab pärast ametisse määramist määratud juhtiv osaline.

2. Vara infonõuded (AIR)

Vara infonõuete (AIR) kehtestamise eest vastutavad kliendid või ehitise omanikud. Vara infonõuete ettevalmistamisel peaks määrav osaline tegema koostööd kõigi asjaomaste sidusrühmadega, kes vastutavad varade eest. See võib hõlmata objektide haldajaid, operaatoreid, korrashoiutöötajaid, organisatsioone, kellel on varade korrashoiu teenustaseme lepingud aga ka näiteks kindlustusettevõtteid ja rahandusosakonda.

3. Projekti infonõuded (PIR)

Projekti infonõuded, mida võib pidada traditsiooniliseks projekti lühikokkuvõtteks, ei tohiks sisaldada üksikasjalikke infonõudeid, vaid peaksid keskenduma alljärgnevale:

    • Projekti ulatus
    • Eesmärk, milleks määrav osaline informatsiooni kasutab
    • Projekti tööplaan
    • Kavandatav hankemenetlus
    • Peamiste otsustuspunktide arv kogu projekti jooksul
    • Otsused, mida määrav osaline peab tegema igas olulises otsustuspunktis
    • Küsimused, millele määrav osaline vajab teadlike otsuste tegemiseks vastuseid

Targal tellijal või ehitise omanikul on varasemalt kehtestatud organisatsioonilised infonõuded ja vara infonõuded, mida regulaarselt üle vaadatakse näiteks ühe osana kvaliteedijuhtimissüsteemist. Projektiinfo standard koostatakse iga projekti alguses. Hankestrateegia valmimisel koostatakse infovahetuse nõuded.


Methodology

Infovahetuse nõuded on infonõuete spetsifikatsioon. Iga infonõude puhul teeb määrav osaline:

1. Määrake kindlaks selle nõude täitmiseks vajalik infovajaduse tase – infovajaduse tase on informatsiooni kvaliteedi, kvantiteedi ja detailsuse määratlemise raamistik ning seda kasutatakse vajaliku infotaseme selgeks edastamiseks vastavalt selle eesmärgile. EN ISO 7817-1 määratleb mõisted ja põhimõtted, et luua metoodika infovajaduse taseme ja informatsiooni edastamise järjepidevaks määratlemiseks ehitusinfo modelleerimise (BIM) kaasamisel. Näiteks võib vara omanik nõuda 10 elektrisõidukite laadimispunkti loomist. Selleks, et sedalaadi otsus oleks toetatud, peaks infovajaduse tase projekti kavandamise staadiumis määratlema EV laadimispunktide paigutuse asukohaplaanil ning transpordistrateegia aruandes olema märgitud laadimispunktide haldamise ettepanek.
Märkus. Infovajaduse taseme määratlemisel käsitletakse selle ühe osana ka LOD ja LOI määratlusi, üldjuhul on need tellija poolt paika pandud või kasutatakse/viidatakse olemasolevatele (nt BIMForum). Infovajaduse taseme mõistet on EN ISO 19650 standardite seerias laiendatud.

2. Kehtestada heakskiitmiskriteeriumid – kas see informatsioon esitatakse infonõude täitmiseks, mille peab heaks kiitma määrav osaline? Kui jah, siis kuidas saab kontrollida, kas informatsioon on otstarbekohane? Kas on teisi sidusrühmi, kes peavad informatsiooni üle vaatama, kommenteerima ja aktsepteerima? Kuidas hallatakse kommentaare ja kuidas  need edastatakse informatsiooni algsele koostajale?

Määrav osaline ja määratud juhtiv osaline peavad selgelt aru saama, millised on informatsiooni vastuvõtmise eeskirjad. Näiteks võib erivajadustega inimeste juurdepääsu informatsiooni vastavuskriteeriumiks pidada ehitusmääruse kindlat osa. See võib olla aga väga laiaulatuslik aktsepteerimiskriteerium, mille kontrollimine võib olla aeganõudev ja kindlasti mitte ideaalne automatiseerimiseks. Sel juhul peaks töörühm tõenäoliselt juba vastavust kontrollima enne informatsiooni esitamist, vastuvõtmist ja kolmanda osapoole sertifitseerimist. Aktsepteerimise kriteeriumiks on seega kehtiv erivajadustega inimeste juurdepääsu sertifikaat koos kogu toetava informatsiooni koopiatega. Täpsemad infonõuded võivad anda mõõdetavamaid tulemusi. Näiteks, elektrisõidukite laadimispunktide võtmes on aktsepteerimise tingimus, et elektrisõidukite laadimispunktid asuvad sobivas asukohas, mis on näidatud asukohaplaanil ning kooskõlas transpordistrateegiaga, mis sätestab laadimispunktide haldamise ettepaneku.

Ehitamisel ja üleandmisel nõutakse tõendeid selle kohta, et oleks toimunud toodete ja süsteemide kontrollimine ning valideerimine.

  • Kontrollimist kasutatakse peamiselt selleks, et kontrollida, kas toode, süsteem või teenus vastab projektis märgitule; et kavandatud protsessi väljundid suudavad sisenditele vastata. Kontrollimine toimub tavaliselt teoreetilises plaanis, projekteerimisprotsessi käigus ja enne toote või süsteemi ehitamist või teenuse osutamist. Kontrollimist saab kasutada ka jooksvalt, et kontrollida, kas toode või teenus vastab ka pärast tarnimist markeeritud nõuetele. Kontrollimine võib hõlmata üksikute komponentide kontrolli ja katsetamist.
  • Valideerimine toimub tavaliselt pärast toote või teenuse teostamist, tavaliselt pilootprogrammi või testimise osana, ja pärast kontrollimist. Valideerimine kontrollib, kas toode või teenus teeb seda, milleks see on mõeldud; et see vastab üksikasjalikele projekteerimisnõuetele.

Arvesse tuleks võtta järgmist:

  • Eesmärk (vajadus, mida informatsioon täidab). See tuleks määratleda organisatsioonilistes infonõuetes (OIR) või projekti infonõuetes (PIR). Näiteks kehtiva tuleohutussertifikaadi saamiseks.
  • Sisu, mis on jagatud:
    • Sisu kokkuvõte (informatsiooni üldine sisu). Näiteks tuleohutuse strateegia info või kululiikide põhine informatsioon.
    • Sisu jaotus (geomeetriline ja tähenumbriline informatsioon objekti hierarhias). Näiteks sein, millel on omadus, "tulekindlus" või projekti puhul omadus nimega "kululimiit".
    • Vorm (kuidas see esitatakse). Näiteks mudel, spetsifikatsioon või joonis.
    • Vorming (kuidas see on kodeeritud). Näiteks PDF, IFC, Native failivormingud jne.

3. Koostage toetav informatsioon, mida tulevane määratud juhtiv osaline võib vajada, et täielikult mõista või hinnata igat infonõuet või selle aktsepteerimiskriteeriume, ning seejuures võtab arvesse:

  • Olemasolevate varade infot. Näiteks võiks elektrisõidukite laadimispunktide asukoha määramisel olla oluline olemasolevate elektrikaevude ja alajaamade asukoht.
  • Jagatud ressursid – kirjanurgad, sümbolid, varade loendid ja muu teave, mida tulevasel määratul juhtival osalisel võib vaja minna oma projektinfo koostamiseks. Näiteks võib EV parkimiskoha paigutuse jaoks olla kehtestatud kindel mall.
  • Täiendavad dokumendid või juhendmaterjalid – projektiga seotud regulatsioonid, standardid jne. Näiteks võib olla olemas jätkusuutlikkuse poliitika, mis kehtestab nõuded mitmetele elektrisõidukite laadimispunktidele.
  • Viited asjakohastele rahvusvahelistele, riiklikele või tööstusstandarditele.
  • Sarnase informatsiooni edastamise näited.

4. Määrake kuupäevad, mis on seotud projektinfo edastamise vahe-eesmärkide ja määrava osalise peamiste otsustuspunktidega, millal iga nõue tuleb täita, ning võtke arvesse järgmisi asjaolusid:

  • Aega, mida määrav osaline vajab informatsiooni läbivaatamiseks ja vastuvõtmiseks.
  • Määrava osalise sisekontrolli protsesse.


Examples

Järgnevalt on toodud mõned infovahetuse nõuete näited.

Näide 1

  • Infonõue: Jätkusuutlikkuse strateegia
  • Eesmärk: Kontrollida vastavust organisatsiooni jätkusuutlikkuse eesmärkidega ja ehitusregulatsiooni miinimumnõuetele energiasäästu osas, mis peaks arvestama tervikliku ülevaate andmist ehitise konstruktsiooni toimivuspõhimõtetest ja energiaallikate valikust. Kõikide toetuste sobivust tuleks hinnata ja võimaluse korral maksimeerida.
  • Infovajaduse tase: Strateegia peab sisaldama kokkuvõtet ja ka valikuid, mis hindavad kapitalikulusid ja esitavad saadava kasu selgelt ühiste kriteeriumide alusel, mis peaksid hõlmama tegevuskulusid, kogu kasutusea kulusid ning süsinikujalajälje analüüsi, eeldades 30-aastast kasutusiga. Kaasata tuleb ka riskihinnangud ning tehtud eeldused.
  • Vastuvõtu kriteeriumid: Strateegiat vaadatakse üle organisatsiooni jätkusuutlikkuse eesmärkide ja projekti eelarve suhtes. Võimalusi saab kaaluda enne, kui projekti rahastaja soovitab lõplikku lahendust kavandamisetapi kuluprognoosi.
  • Peamised otsusepunktid: Kavandamisetapi kulukalkulatsiooni kinnitamine.
  • Täiendav teave: Informatsioon olemasoleva energiakasutuse, olemasolevate plaanide, lõigete ja vertikaalide kohta, mis näitavad energiaallikate asukohta ning kütte- või jahutusseadmete asukohti ja tüüpe. Lisakorruste ehitamise mõjuanalüüs.
  • Vastutus: Eriosade insener ühes arhitekti sisendi ja vajadusel teiste spetsialistide kaaspanusega.

Näide 2

  • Infonõue: Ruumikava
  • Eesmärk: Kontrollida kavandatud eesmärke ruumikava kontekstis projektiga ja importida andmed FM-süsteemi ehitise käitamiseks.
  • Infovajaduse tase: Atribuutandmed tuleb välja võtta mudelitest ning infosisu ja vorm peavad vastama projektiinfo standardis sätestatud ruumiandmete nõuetele. Spetsifikatsioon peab olema Excel-põhises vormingus. 
  • Vastuvõtu kriteeriumid: Pärast peamiste sidusrühmadega suhtlemist vaatab projekti rahastaja kavandamisetapis tehtud ruumikava läbi ja kiidab selle heaks. Ehitise haldaja peab ruumikava üle vaatama ning kinnitama ehitise üleandmise etapis. 
  • Peamised otsusepunktid: Kavandamisetapi kulukalkulatsiooni kinnitamine ja üleandmise info vastuvõtmine. 
  • Täiendav teave: Olemasolevate ruumide kava, ruumide nimetamise standard. 
  • Vastutus: Arhitekt

Näide 3

  • Infonõue: Kontroll- ja katseplaanid
  • Eesmärk: Kinnitada, et ehitustööd on tehtud ja lõpetatud vastavalt projekti nõuetele ja ehitusmäärusele.
  • Infovajaduse tase: Mallid, kontroll- ja katseplaanid kategoriseeritakse projekti tööliikide struktuuri (WBS) kasutades vastavalt projektiinfo standardile. Üleskerkinud probleemid liigitatakse vastavalt vajadusele, kvaliteedi-, kasutuselevõtu- ning tervise- ja ohutusprobleemide kategooriatesse. Iga põhikategooria jaotatakse alamkategooriateks, vaatlus, mittevastavus, defekt ja kriitiline defekt. Vahekontrollid peavad olema selgelt määratletud. Lahendamata probleemide nimekiri väljastatakse kord nädalas enne iganädalast ülevaatuskoosolekut. Määravat osalist hoitakse aruannetega kursis. 
  • Vastuvõtu kriteeriumid: Kontroll- ja katseplaanid esitatakse määravale osalisele heakskiitmiseks kahe nädala jooksul pärast määramist. 
  • Peamised otsusepunktid: Ehituse algus.
  • Täiendav teave: Peatöövõtjate põhipersonali koolitamine projekti ühtse andmekeskkonna töömaa rakenduste kasutamise kohta. Projekti kohaldatavate elementide tööde liigitamise struktuur. Juhised probleemide kohta vastavalt projektiga seotud lepingule. 
  • Vastutus: Määratud sertifitseerija.

Näide 4

  • Infonõue: Projekti riskiregister
  • Eesmärk: Täita tööohutuse, töötervishoiu ja heaolu (ehitus) eeskirju. Vara projekteerimisega seotud riskide tuvastamiseks ja maandamiseks.
  • Infovajaduse tase: Iga riskiregister sisaldab ohtude loendit; ohuga seotud riskid ja meetmed riski kõrvaldamiseks või vähendamiseks. Iga risk liigitatakse tõenäosuse ja tõsiduse järgi. 
  • Vastuvõtu kriteeriumid: Kõik projekteerimisriskide registrid vaatab enne vastuvõtmist üle ja kinnitab projekteerimise järelevalve. 
  • Peamised otsusepunktid: Kavandamisetapi kuluprognoosi kinnitamine.
  • Täiendav teave: Plaanid, mis näitavad olulisi funktsioone, nagu vesi, teed ja kommunaalteenused. Spetsifikatsioonid ja aruanded, mis näitavad toksiliste ainete, näiteks asbesti, asukohti. Pärast ringkäiku objektil ja järelanalüüsi, teavitab määratud juhtiv osaline määravat osalist riski maandamiseks vajalikest täiendavatest uuringutest. 
  • Vastutus: Kõik organisatsioonid või üksikisikud, kes vastutavad projekteerimise eest.

Näide 5

  • Infonõue: Projektikava
  • Eesmärk: Kinnitada määravale osalisele, et projektistrateegiate jaoks on olemas läbivaatamisrežiim, milles määratakse kindlaks, millal läbivaatamine peaks toimuma, kes peaks osalema läbivaatamiskoosolekutel või seminaridel ja mis on nendest oodatavad tulemid.
  • Infovajaduse tase: Projektikava peaks sisaldama määrava osalise esitatud strateegiaid ja projekteerimisstrateegiate praeguseid versioone, mis võivad hõlmata jätkusuutlikkuse strateegiat, hooldus- ja käitamisstrateegiat, hankestrateegiat, ehitusstrateegiat ja muid asjakohaseid projekteerimisstrateegiaid. Koosolekute ja seminaride protokolle tuleb säilitada koos koosolekuotsustega, mis sisaldavad strateegiaid mõjutavaid olulisi otsuseid.
  • Vastuvõtu kriteeriumid: Vastuvõetud koosolekute protokolle kasutatakse projekteerimisotsuste tegemiseks projekti mis tahes etapis. Peaprojekteerija kiidab strateegiad heaks ja esitab need määravale osalisele heakskiitmiseks igas olulises otsustuspunktis. 
  • Peamised otsusepunktid: Kavandamisetapi, eel- ja põhiprojekti kuluprognoosi kinnitamine.
  • Täiendav teave: Projekti tulemused, jätkusuutlikkuse püüdlused, üldkava ja muud määrava osalise esitatud strateegilised dokumendid. 
  • Vastutus: Peaprojekteerija

Näide 6

  • Infonõue: Koondmudelid ning vastuolude raport
  • Eesmärk: Vähendada ehitusplatsil tekkivate vastuolude ohtu (mistahes tüüpi).
  • Infovajaduse tase: Kõik projektmudelid peavad sisaldama geomeetriat, mis vastab projekti etapile lähtuvalt projektiinfo standardist ja BIM rakenduskavast.
  • Vastuvõtu kriteeriumid: Koondmudelitega peab kaasas olema aruanne koos vastuolude nimekirjaga. Märkida tuleb kasutatud tolerantsid, olgu need üldised või põhinevad süsteemidel või elementide tüüpidel. Peaprojekteerija vaatab allesjäänud vastuolud üle enne aktsepteerimiseks esitamist. 
  • Peamised otsusepunktid: Eel- ja põhiprojekti ning tööprojekti kuluprognoosi kinnitamine.
  • Täiendav teave: Projektiinfo standard, projekti tootmismeetodid ja -protsessid, BIM rakenduskava. 
  • Vastutus: Määratud juhtiv osaline
Infonõue ja -eesmärk peaksid olema juba määratletud organisatsioonilistes infonõuetes. Infovajaduse tase, aktsepteerimistingimused, peamised otsustuspunktid ja toetav info on lisatud igale infonõudele.

Kui määramisi on rohkem kui üks, tuleb puuduste ja kattumiste vältimiseks hoolikalt kaaluda iga määramise ulatust. Määratud juhtiv osaline peaks koostama vastutusmaatriksi, et näha ette, kes vastutab, kellega konsulteeritakse ja keda teavitatakse iga infonõude ulatuses. Kuigi määratud juhtiv osaline võib määrata vastutuse alltöövõtjatele, vastutavad nad oma töövaldkonnas olevate ülesannete eest. Hoolikalt tuleb kaaluda spetsialiste, kes võidakse määrata eraldi ja vastutavad ka seotud ülesannete eest.

Lisatud on ka vastutus, et anda märge selle kohta, millist töörühma võidakse nõuda iga infonõude elluviimiseks. See ei pruugi olla hankemenetluse käigus teada, kuid mõnel juhul on selge nõue lisada vastutus ettenähtud funktsioonide eest, nt arhitekt, ehitusinsener, fassaaditöövõtja. Keerulisemates süsteemides saab seda kasutada infovahetuse nõuete filtreerimiseks või nende jagamiseks erinevate dokumentide vahel. Näiteks, näites 4 esitatud nõudeid projekteerimisriskide registritele saab esitada kõigile alltöövõttu teostavatele projekteerijatele. Projekti rakenduskava nõue jääb määratud juhtiva osalise kanda, välja arvatud juhul, kui ta otsustab selle nõude täitmiseks alltöövõtulepingu sõlmida.

Infovahetuse nõuetele ei ole kindlat malli, kuna need peaksid põhinema lepingulistel nõuetel. Iga infonõue peaks põhinema standardi EN ISO 19650-2 tegevuses 5.2.1 määratletud pealkirjadel, mida toetavad käesolevas moodulis toodud näited.

Ülaltoodud infonõuete koostamise strateegia võib paljudel juhtudel nõuda projekti lühikokkuvõtete koostajatelt oma strateegia ja projekti lühikirjelduste sisu ümberhindamist. Kindlasti mõjutavad infovahetuse nõude sisu projekti ulatus ja hankekonkurss, mistõttu on oluline, et kõigepealt kehtestataks projekti infonõuded.

Infonõuete struktureerimiseks selliselt, et infonõudeid saaks paremini hallata, kasutatakse tarkvarasüsteeme. Need on üldiselt andmebaasisüsteemid, mis võimaldavad sama eesmärgi või peamiste otsustuskuupäevadega nõudeid vastavalt vajadusele rühmitada. Sellised süsteemid võivad jälgida ka infonõuete kontrollimist ja kinnitamist.

Information exchange (EN ISO 19650-4)

Selles alalõigus vaatame konkreetsemalt standardit EN ISO 19650-4 ja selle rolli infohalduse ja edastamise toetamisel. Seda tuleb lugeda kooskõlas teiste standardite osadega.

EN ISO 19650-4 nägi ilmavalgust 2018. aastal ja avaldati 2022. aasta sügisel. Arvestades EN ISO 19650 osade 1, 2, 3 ja 5 ulatust, jõuti kokkuleppele, et on vaja tugevdada infonõudeid ja ühtse andmekeskkonna (CDE) protsessi, pöörates suuremat tähelepanu mis tahes infovahetuse kriteeriumidele.

EN ISO 19650-4 kehtestab informatsioonile selle kvaliteedi ja jätkusuutlikkuse spetsifikatsiooni, mis on kohaldatav kõikidele infovahetustele. See võimaldab määraval osalisel (klient, tellija, varahaldaja aga ka teised informatsiooni tarbijad) keskenduda oma konkreetsetele vajadustele.

EN ISO 19650-4 on oluline kõigile, kes loovad või saavad informatsiooni. Standardis rõhutab sõna "peab” nõuet (ingl shall), samas kui "vaatab” (ingl shall consider) jätab nõuete täitmise viisi osas paindlikkuse. Riiklikes lisades võidakse aga kasutada ka sõna "peaks” (ingl should) tugevale soovitusele, kuidas standardi aspekte rakendada.

What does the standard do?

EN ISO 19650 seeria juba pakub kvaliteetset varainfo hankimise protsessi, mida rakendada nii projekti üldises hankes kui ka teenuste tagamise kontekstis. EN ISO 19650-1 määratleb peamised kasutatavad tööriistad ja meetodid. Osa 2 ning 3 määratlevad, kuidas neid meetodeid saab rakendada. Osa 5 esitab ehitatud varade ja nende digitaalsete vastete turvalisuse aspektid.

EN ISO 19650-4 tugevdab CDE protsessivaadet kui vahendit vahetatava informatsiooni kvaliteedi tagamiseks. Selles sätestatakse kriteeriumid konkreetsete tehnoloogiate ja standardite kasutuselevõtuks informatsiooni hankeprotsessis ning seejärel ühtsed (kuid sageli tähelepanuta jäetud) kriteeriumid, mida tuleks kohaldada iga üksiku infovahetuse puhul.

What are the benefits of the standard?

Nõuetekohase järgimise korral võib CDE protsessi pidada mehhanismiks, mis tagab osaliste vahelise lugupidamise ja usalduse. EN ISO 19650-4 vaatleb, kuidas sama mehhanism tagab iga informatsiooni edastamise lugupeetavuse ja usalduse ning aitab seega kaasa kogu projekti/vara infomudeli kvaliteedile. Usaldusväärses infomudelis on mitmeid eeliseid kui seda võrrelda mittehallatava infomudeliga:

  • Paremad projekteerimise ja planeerimise tulemid
  • Paremad tulemid objektil
  • Parem valmisolek projekti järgmiseks etapiks või võimalikele sündmustele
  • Parem valmisolek ehitatud vara püsivaks kasutamiseks kogu selle eluea jooksul

Need täiustused toovad kasu nii varade loomisprotsessi vahetutele osalejatele kui ka tulevastele osalejatele.

Kuidas klient/omanik/haldur sellest võidab?
Kuigi ülaltoodud üldistest eelistest saavad osa paljud sidusrühmad, võib klientidele ja omanikele/halduritele saadavat kasu näha mõne väljakutse arvesse võtmisest, millega nad seisavad silmitsi ehitatud varade arendamisel ja haldamisel: kuidas nad suudavad täita süsinikdioksiidiheite vähendamise eesmärke, tagada ohutust, koostada ESG (ingl environmental, social and governance) aruandlust või mõista tarneahela nõrkusi ilma usaldusväärse infota?


What do the parties do?

EN ISO 19650 osad 1-3 ja 5 kasutavad osaliste mõisteid nagu määrav osaline, määratud juhtiv osaline ning määratud osaline. Konkreetse infovahetuse etapis võtavad need osalised CDE protsessi edenedes erinevaid rolle.

Nende tegevuste toetamiseks kasutab EN ISO 19650-4 mõisteid: informatsiooni esitaja, informatsiooni vastuvõtja ning informatsiooni läbivaataja. Seeläbi võetakse arvesse, kuidas neid tegevusi tehakse CDE protsessi infovahetuse kahes peamises otsustuspunktis, nagu on näidatud alloleval joonisel ning tabelis. Otsuste tegemise kriteeriumid mõlemas otsustuspunktis on samad: kohaldatavad infovahetuse nõuded – EIR (ja kõik toetavad standardid, tootmismeetodid ja -protsessid) ning EN ISO 19650-4 punkti 7 kriteeriumid, mis hõlmavad informatsiooni kvaliteeti. Ülevaatus peaks kaasama ka tehnilist kvaliteeti.

Joonis. CDE protsess otsustuspunktidega A ning B.

Tabel. Informatsiooni rollid kahes peamises otsustuspunktis.


What are information criteria?

EN ISO 19650-4 punktid 7.1–7.6 hõlmavad kuut informatsiooni läbivaatamise kriteeriumit, mis toetavad infovahetuse läbivaatamist (vt allolevat tabelit). Need kriteeriumid on enamasti sõltumatud määrava osalise nõuetest ja määratud osaliste elluviimise meetoditest ning sobivad seega standardimiseks.

Need kuus vahetatava informatsiooni kvaliteedi kriteeriumit on lisatud teabe kasulikkuse maksimeerimiseks ning nii projekti ja/või varade infomudeli väärtuse säilitamiseks ja arendamiseks. Eelkõige peaks see vähendama vastuolude ja lahknevuste ohtu. Standardi punktis 7.7 rõhutatakse, et EN ISO 19650-4 ei näe ette funktsionaalseid, tehnilisi ega muid sarnaseid kriteeriume.

Kriteeriumid kehtivad võrdselt igasuguse teabe, sealhulgas jooniste, dokumentide, visandite, aga ka struktureeritud varainfo (nt mudelid ja andmebaasid) suhtes.

Mis tahes kriteeriumide, eelkõige informatsiooni kriteeriumide kontrollimine peaks olema lihtsam ja potentsiaalselt automatiseeritum, kui infovahetus sisaldab avatud struktureeritud varainfot. Mõned rakendused võivad pakkuda terviklikku kvaliteeditagamist, võttes enne informatsiooni väljatöötamise alustamist kasutusele standardid või eelkonfiguratsiooni. Teised rakendused võivad pakkuda kvaliteedikontrolli, kontrollides hiljem kriteeriumidele vastavust.

Tabel. Infovahetuse läbivaatamise kriteeriumite kokkuvõte (EN ISO 19650-4).


What does information sustainability mean?

EN ISO 19650-4 keskmes on vajadus soodustada jätkusuutlikku lähenemist infovahetusele. Jätkusuutlik informatsioon on teave, mis eksisteerib ja eksisteerib ka edaspidi väljaspool rakendusi, mis seda on loonud või kasutanud.

Infomudeli väärtus põhineb vahetute määramistingimuste täitmisel ning ulatub projekti järgmiste etappide ja kasutusel olevate sündmuste toetamiseni. Samal teabel võib tulevikus olla otsustav roll majanduslikku, keskkonnaalast ja sotsiaalset jätkusuutlikkust puudutavate otsuste tegemisel.

Seega on ülioluline, et informatsiooni küsitakse ja see koostatakse, ilma et see kahjustaks selle kasutamist tulevikus. Seetõttu julgustab EN ISO 19650-4 kasutama avatud standardeid. Need avatud standardid käsitlevad nii informatsiooni struktuuri, vormingut kui ka klassifitseerimist.


Does this change or clarify CDE usage?

CDE toimimist käsitletakse eraldiseisvas õppemoodulis. EN ISO 19650-4 paneb erilist rõhku teguviisidele, mis maksimeeriksid CDE väärtust. See hõlmab varajast ja sagedast "jagamist" informatsiooni väljatöötamise ajal ning hilisemat "avaldamist" (loodetavasti üks kord), kui see on autoriseeritud ja heaks kiidetud.


Introduction to open data

Infohalduse formaalsed nõuded ja soovitused (EN ISO 19650 seeria) töötati välja fookusega avatud andmetele. Organisatsioonid saavad avatud, jagatavate varainfo kasutamise kaudu oluliselt parandada kulusid, väärtust ja toimivust. Andmed loetakse avatuks, kui need ei ole piiratud konkreetsete tarkvaralahendustega, samas kui patenteeritud andmed on piiratud konkreetse tarkvaraga. Avatud failivorminguteks on näiteks HTML, PDF, PPTX, MP3 ja IFC.

buildingSMART on rahvusvaheline organisatsioon, mis tegeleb just varakesksete projekteerimise, ehitamise ja käitamise avaandmetega. Välja on töötatud mitmeid lahendusi (IFC, IDM, MVD, BCF, bSDD), mis toetavad inimesi avaandmete kasutamisel. buildingSMART lahendused koos teiste avatud failivormingutega aitavad nende kasutajatel töötada vastavalt EN ISO 19650 seeriale.


Open data and buildingSMART

Ülevaade
Ehitatud keskkonnas informatsiooniga seotud uuendused on tavaliselt välja töötatud tarkvarakesksest mõtteviisist, kasutades patenteeritud andmestruktuure ja skeeme. Järelikult tekitavad need uuendused tahtmatult takistusi, mis pärsivad avatud infovahetust. Nagu esitatud dokumendis Data for the Public Good (2017), annab avaandmete kasutamine UK näitel aastas majanduslikku kasu ~8,9 miljardit naela. Selles aruandes soovitatakse ka parema koostöö võimaldamiseks parandada nii andmete kvaliteeti kui ka avatust. Sellisena peaksid uuendused algama ühiselt baasilt, kasutades patenteerimata andmestruktuure.

Kogu projekteerimis- ja ehitusprojekti jooksul liigub informatsioon läbi mitme tarkvaralahenduse. Selle infovahetuse ajal annab väärtust just teave, mitte kasutatav tarkvara. Tarkvara on lihtsalt tööriist. Kuna oleme ehitatud keskkonda üha rohkem digitaliseerimas läbi erinevate raamistike ning riiklike digikaksikute lahendustega, muutuvad meie sektoris kasutatavad tööriistad, samal ajal kui informatsioon peab jääma kättesaadavaks ja tõlgendatavaks kogu vara eluea jooksul.

Ilma selle informatsiooni struktuuri arvesse võtmata on oht, et see ei ole koostalitlusvõimeline. See võib kaasa tuua vajaduse konfigureerimise järele, mis võib kaasa tuua lisakulusid, informatsiooni kaod või kvaliteedi halvenemise. Neid probleeme saab leevendada, tagades, et informatsioon on projekti algusest peale avatud ja järjepidevalt struktureeritud.

Üha rohkem riike viitavad seetõttu on ehitatud keskkonnaga seotud strateegiates avaandmetele. Näiteks riik kui klient saab enda kulusid, väärtust ja CO2 jalajälje tõhusust oluliselt parandada, kasutades avatud, jagatavat varainfot.

Eelnevat arvesse võttes on ehitusinfo modelleerimisega seotud formaalsed nõuded ning soovitused kesksele kohale paigutanud just nimelt avaandmed. EN ISO 19650-1 punkt 6.1 kirjeldab informatsiooni edastamise tsükli põhimõtteid, sätestades, et infovahetus peaks toimuma võimaluse korral avatud andmestandardeid kasutades. Seda korratakse ka standardi EN ISO 19650-2 punktis 5.1.6.

Open data

Üldiselt võib tarkvaras toodetud andmeid liigitada patenteeritud andmeteks või avaandmeteks. Avaandmeid saab määratleda EN ISO 5127:2017 kohaselt.

Avaandmed (ingl open data) on teistele kättesaadavad/nähtavad ja mida igaüks saab vabalt kasutada, taaskasutada, uuesti avaldada ja levitada.

Lihtsamalt öeldes ei ole avaandmete lugemise võimalus piiratud, samas kui patenteeritud andmed on piiratud konkreetsete tarkvaralahendustega. Näiteks on selline eristamine oluline arhiveerimisel, kuna see mõjutab informatsiooni salvestamist ja talletamist. Varasid, sealhulgas ehitus- ja infrastruktuuritöid, saab projekteerida ja ehitada märkimisväärse olelusringiga. Ei ole mingit garantiid, et tulevastel tarkvaralahendustel on juurdepääs nende varade kohta käivale informatsioonile ja suuta seda tõlgendada. Kasutada aga avaandmeid, seda probleemi ei teki.

Tegelikkuses on avaandmed levinumad, kui arvata võiks. Avaandmeid kasutavate failivormingute näited, mida nimetatakse avatud failivorminguteks, on järgmised: HTML, PDF, DOCX, XLSX, PPTX, ODT, ODS, ODP, IFC, PNG, GIF, MP3, CSV ja ZIP.

buildingSMART

Ehitatud keskkonnas on avaan.dmete eeskõneleja rahvusvaheline organisatsioon buildingSMART.

buildingSMART on ülemaailmne tööstusorganisatsioon, mis juhib ehitatud keskkonna digitaalset transformatsiooni. buildingSMART on pühendunud infrastruktuuri ja hoonete avatud rahvusvaheliste standardite ja lahenduste väljatöötamisele. buildingSMART on sisuliselt visionääride kogukond, kes töötavad varade projekteerimise, ehitamise, kasutamise ja hooldamise valdkondade ümberkujundamise nimel. buildingSMART on avatud, neutraalne ja rahvusvaheline mittetulundusorganisatsioon.

buildingSMART on välja töötanud rea standardiseeritud lahendusi, et toetada ehitatud keskkonda avaandmete kasutamisel.

  • Industry Foundation Classes (IFC): tööstusharu spetsiifiline andmeskeem, laiendus ja failivormingu määratlus. IFC on määratletud standardis EN ISO 16739. Näiteks saab IFC andmekogumeid kasutada informatsiooni järjepidevaks jagamiseks; võimaldades infovahetust mitmesuguste tarkvaralahenduste ja andmebaaside vahel.
  • Information Delivery Manual (IDM): metoodika äriprotsesside ja infonõuete määratlemiseks ja dokumenteerimiseks. IDM on määratletud standardis EN ISO 29481-1. Näiteks tuleks üldlevinud protsessid, nagu informatsiooni kontrollimine, ülevaatamine ja kinnitamine, sõnastada informatsiooni edastamise käsiraamatus.
  • Model View Definition (MVD): buildingSMART kinnitas IFC skeemi rakenduse konkreetse eesmärgi täitmiseks. Näiteks võiks “IFC koordinatsioonivaate MVD“ toetada ruumilist koordineerimist, vähendades suuremahulisi geomeetrilisi mudeleid asjakohase teabeni, mida filtreeritakse läbi IFC andmekogumite.
  • BIM Collaboration Format (BCF): mudelipõhine, tarkvarast sõltumatu suhtlusprotokoll. Näiteks ruumilise koordineerimise, ehituse kontrollimise või takistuste käigus tõstatatud probleeme saab edastada BCF vormingu kaudu (vastupidiselt pikkadele ja lohisevatele e-kirjadele).
  • buildingSMART Data Dictionary (bSDD): varaga seotud objektide ja nende bSDD üldiste definitsioonide standardne teek on välja töötatud EN ISO 12006-3 nõuete kohaselt. Näiteks saab infonõude osana nõutavad atribuudid siduda atribuutidega bSDD andmesõnastikus, et vältida ebaselgust atribuutide nimetamise või neis oodatava andmetüübi osas.
  • Information Delivery Specification (IDS): buildingSMART standard infonõuete määratlemiseks arvutile tõlgendatavas vormingus. See võimaldab IFC mudelite automaatset vastavuskontrolli, mis suurendab kvaliteedikontrolli ja andmete täpsust. IDS aitab ka tõhusalt andmeid edastada, seades ootused ja andes selged juhised selle kohta, mida on vaja informatsioonina vahetada. IDS-i kasutaja saab määrata, kuidas objekte, klassifikatsioone, materjale, omadusi ja isegi väärtusi IFC-mudelis edastada.


buildingSMART standards and the ISO 19650 series

buildingSMART lahendused toetavad vastavust EN ISO 19650 seeriale. EN ISO 19650-2 puhul on selle teostamise viise illustreeritud allolevates näidetes (pange tähele, et need näited kehtivad ka EN ISO 19650-3 klauslite puhul).

EN ISO 19650-2 toiming: 5.1 Hindamine ja vajadus

  • 5.1.2 Projekti infonõuete loomine. IFC andmeskeemi kasutades saab neid nõudeid struktureerida masinloetaval ja masintõlgendaval viisil.
  • 5.1.4 Projektiinfo standardi loomine. Selle ressursi infovahetuse nõuded võivad viidata MVD-dele. MVD näide on COBie 2.4.
  • 5.1.5 Projektiinfo tootmismeetodite ja -protsesside loomine. See ressurss võiks kasutada IDM-e meetodite ja protsesside sõnastamiseks.
  • 5.1.6 Projekti võrdlusinfo ja jagatud ressursside loomine. Need ressursid võivad olla IFC andmeskeem ise või projektiinfo, mida jagatakse IFC andmekogumitena.

EN ISO 19650-2 toiming: 5.2 Hankekonkurss

  • 5.2.1 Määrava osalise infovahetuse nõuete loomine. IFC andmeskeemi kasutades saab neid nõudeid struktureerida masinloetaval ja masintõlgendaval viisil.

EN ISO 19650-2 toiming: 5.3 Esitatud pakkumus

  • 5.3.2 Elluviimise meeskonna (määramiseelse) BIM-i rakenduskava loomine. Selle ressursi elemendid, nagu kõrgetasemeline vastutusmaatriks ja koondstrateegia, võiksid kasutada IFC andmeskeemi klasse.

EN ISO 19650-2 toiming: 5.4 Määramine

  • 5.4.2 Elluviimise meeskonna üksikasjaliku vastutusmaatriksi koostamine. Selle ressursi edasiarendus võib kasutada IFC skeemi ja buildingSMART andmesõnastiku (bSDD) klasse, atribuutide komplekte ja omadusi.
  • 5.4.3 Määratud juhtiva osalise infovahetuse nõuete koostamine. IFC skeemi kasutades saab neid nõudeid struktureerida masintõlgendaval ja masintestitaval viisil.

EN ISO 19650-2 toiming: 5.5 Ettevalmistus

  • 5.5.3 Projektiinfo tootmismeetodite ja -protsesside testimine. MVD-de ja IDM-ide abil saab luua mõõdetava ja testitava metoodika ja edastamismehhanismi.

EN ISO 19650-2 toiming: 5.6 Info ühistootmine

  • 5.6.2 Info genereerimine. Loodud teavet saab edastada IFC andmekogumitena. Lisaks saab BCF-i abil vahetada kogu projekteerimisprotsessi käigus tekkinud probleemidega seotud informatsiooni.
  • 5.6.3 Kvaliteedi tagamise kontrolli läbiviimine. Info kvaliteedi kontrollimise metoodikat võiks kirjeldada kui IDM-i. IFC-skeemi ja/või IDM-ide kasutamine võiks samuti toetada selle tegevuse osalist automatiseerimist reeglipõhise kontrolli loomise kaudu. Sellised reeglid võiksid testida informatsiooni asjakohaste MVD-de suhtes.
  • 5.6.4 Info ülevaatus ja ühiskasutuse kinnitamine. Info kvaliteedi kontrollimise metoodikat võiks kirjeldada kui IDM-i. IFC-skeemi ja/või IDM-ide kasutamine võiks samuti toetada selle tegevuse osalist automatiseerimist reeglipõhise kontrolli loomise kaudu. Sellised reeglid võiksid testida informatsiooni asjakohaste MVD-de suhtes.

EN ISO 19650-2 toiming: 5.7 Infomudeli edastamine

  • 5.7.2 Infomudeli ülevaatus ja kinnitamine. Info kvaliteedi kontrollimise metoodikat võiks kirjeldada kui IDM-i. IFC-skeemi ja/või IDM-ide kasutamine võiks samuti toetada selle tegevuse osalist automatiseerimist reeglipõhise kontrolli loomise kaudu. Sellised reeglid võiksid testida informatsiooni asjakohaste MVD-de suhtes.
  • 5.7.4 Infomudeli ülevaatus ja heakskiitmine. Info kvaliteedi kontrollimise metoodikat võiks kirjeldada kui IDM-i. IFC-skeemi ja/või IDM-ide kasutamine võiks samuti toetada selle tegevuse osalist automatiseerimist reeglipõhise kontrolli loomise kaudu. Sellised reeglid võiksid testida informatsiooni asjakohaste MVD-de suhtes.


Summary

Selles õppematerjalis andsime ülevaate nii infovahetuse nõuetest (EIR) kui ka EN ISO 19650-4 põhipostulaatidest ja avaandmetest. Ilmselt tasub standardit sirvides küsida alljärgnevaid küsimusi:

  • Kas infovahetuse läbivaatamise kriteeriumite osas on defineeritud konkreetsed tööprotsessid?
  • Kas valitud klassifitseerimissüsteemi rakendatakse sihipäraselt?
  • Kas on analüüsitud informatsiooni lühi- ja pikaajalist kasutust?
  • Kas teie EN ISO 19650 seeria rakendamine edendab osaliste vahelist usaldusväärsust ja sellest tuleneva infomudeli usaldusväärsust?

Avaandmete väärtuse mõistmiseks tuleks neid kasutada viisil, mis toetab organisatsiooni tegevust. Mitmed riigid on avaandmete abil näidanud oma võimet luua majanduslikku väärtust. Ehitatud keskkonnas on mitmed kasutusel olevad raamistikud ning nõuded lähtunud avaandmetest. Avaandmete rakendamine vara kogu eluea toetamiseks on paljuski saavutatav tänu buildingSMART lahenduste. Need võivad otseselt toetada EN ISO 19650 seerias määratletud tegevusi.

Kui vaadata, kuidas organisatsioon kavatseb jääda vastupidavaks ja uuendusmeelseks, on oluline hoida avatuna nii mõtted kui ka andmed.