Print bookPrint book

Information protocol

Site: BIM courses
Course: BIM & information managament
Book: Information protocol
Printed by: Guest user
Date: Friday, 9 January 2026, 10:24 AM

Table of contents

Introduction

Infoprotokoll on lepinguline dokument, mis toetab infohalduse rakendamist ehitusinfo modelleerimise abil. Nii EN ISO 19650-2 kui ka EN ISO 19650-3 sätestavad, et määrav osaline (osa 2 tähenduses on selleks klient ning osa 3 tähenduses on selleks vara omanik, vara käitaja või korrashoidja) koostab infoprotokolli ning et see moodustab osa hanke- ning määramise dokumentidest. EN ISO 19650-2 viitab infoprotokollile kui projekti infoprotokollile ja EN ISO 19650-3 viitab sellele kui vara infoprotokollile.

UK infoprotokolli näidismallid nii elluviimise- kui käitamisetapile on kui näited, mida võiks lisada infoprotokolli, et see oleks vastavuses EN ISO 19650-2, EN ISO 19650-3 ja/või EN ISO 19650-5 tähenduses. Need ei ole üheselt ettekirjutavad, kuid annavad infoprotokolli koostamiseks kasuliku lähtepunkti.

Korralikult täidetud infoprotokoll tuleks lisada kõikidele määramistele (eraldi juriidiliste isikute vahel), kui nõutakse informatsiooni haldamiseks või selle tootmiseks. Ilma õigesti sisestatud infoprotokollita ei ole ühelgi määramist sõlmival osalisel selget kohustust järgida EN ISO 19650-2 või EN ISO 19650-3.

Kuigi standardid EN ISO 19650-2 ja EN ISO 19650-3 käsitlevad vara oleluskaare erinevaid osi ja kasutavad infoprotokolli jaoks erinevat eesliidet, on selle eesmärk sama; see sätestab lepingupartnerite õigused ning kohustused, mis keskenduvad informatsiooni haldamise või tootmise aspektidele.

EN ISO 19650-5 ei viita infoprotokollile, kuid nõuab, et kõigis määramisega seotud dokumentides oleks sätestatud EN ISO 19650-5 punktis 9.2 sätestatud nõuded. Seetõttu tuleb neid kohustusi arvesse võtta.

Märkus. UK infoprotokolli näited ega ka siin toodud juhised ei pretendeeri juriidilise nõu andmisele, mistõttu tuleb alati nende koostamisel nõu pidada asjaomaste osalistega aga ka tagada, et kõik osalised järgiksid oma töödes (vastavalt vajadusele) EN ISO 19650-2, EN ISO 19650-3 ja EN ISO 19650-5 põhimõtteid.

Responsibility

Infoprotokoll on määrava osalise poolt koostatud määramistasandi dokument vastavalt standardi EN ISO 19650-2:2018 punktile 5.1.8. 

Määrav osaline peaks infoprotokolli koostama projekti tasemel (EN ISO 19650-2) või varade/portfelli haldamise tasemel (EN ISO 19650-3). See peaks sisalduma hankekonkursi informatsioonis ja seejärel iga kolmanda osalise määramiste dokumentides (kui kolmas osaline on eraldiseisev juriidiline isik) kes siis haldavad või toodavad informatsiooni ühe osana nende tegevustest selle määramise ulatuses. Allolevas tabelis on toodud infoprotokolli puudutavad olulised alamtegevused EN ISO 19650 standardiseeriast. 

Tabel. Infoprotokolli EN ISO 19650 põhised nõuded.


Guidance

Nagu eelnevalt märgitud, näevad EN ISO19650-2 ja EN ISO 19650-3 ette, et iga määratud juhtiva osalise ja nende määratud osaliste määramise dokumentidesse kaasatakse infoprotokoll. Allolevalt on toodud elluviimise etapi näide.


Joonis. Lihtne osalise/määramise suhe elluviimise etapi näitel.

Erinevate ja keerukamate määramiste korralduse kohta vaadake õppemooduleid “Varade elluviimise etapp“ ning “Varade käitamisetapp“.

EN ISO 19650 seeria viitab ainult määratud juhtiva osalise hankekonkursile (eelneval joonisel keskmine osa). Siiski tuleb igale hankekonkursile lisada infoprotokoll (eelneval joonisel terase tootja alltöövõtja), et iga pakkumust esitama kutsutud osaline oleks teadlik oma kohustustest, kui ta ametisse määratakse. Sarnaselt ei käsitle EN ISO 19650 seeria konkreetselt allhankija pakkumust ega määramist, kuid ka nemad peavad sõlmima infoprotokolli, kui nad haldavad või toodavad informatsiooni oma töö raames.

Infoprotokolli koostamisel võtab määrav osaline arvesse:

  • Määrava osalise, tulevase määratud juhtiva osalise ning tulevaste määratud osaliste erikohustused seoses informatsiooni haldamise või tootmisega, sealhulgas projekti ühtse andmekeskkonna kasutamisega.
  • Informatsiooniga seotud garantiid või kohustused
  • Informatsiooni taust- ja esilekerkivad intellektuaalomandiga seotud õigused
  • Olemasoleva varainfo kasutamine
  • Jagatud ressursside kasutamine
  • Informatsiooni kasutamine projekti ajal, sealhulgas kõik seotud litsentsitingimused
  • Informatsiooni taaskasutamine määramisjärgselt või töölepingu lõpetamise korral
UK BIM Framework on avaldanud dokumendi pealkirjaga “Infoprotokoll, mis toetab EN ISO 19650-2 varade elluviimise etappi“. See protokoll ei viita ühelegi määramisele ega lepingule, mis võimaldab seda kasutada ka teiste riikide projektides. Ehkki protokollis viidatakse UK standardi versioonile (BS EN ISO 19650-2), ei käsitle need viited rahvuslikke lisasid, mistõttu võibki antud näidet kasutada teiste riikide näitel kui “BS EN ISO 19650-2“ asendada lokaalse versiooniga. Nii nagu kõikide lepingute puhul, on soovitatav küsida professionaalset nõu, et vastav protokoll ei läheks vastuollu määramisel või lepingus sätestatud tingimustega.

Infoprotokolle võivad kehtestada nii valitsusasutused kui kutseorganisatsioonid. Kogu ehitussektori standardimise huvides võib olla asjakohane, et selle alus kehtestatakse riiklikul tasandil ja sellele viidataks standardi EN ISO 19650-2 riiklikus lisas.

Lisaks EN ISO 19650-2 kohaste toimingute tegemise kohustuste tuletamisele pakub infoprotokoll olulise kaitse nii määrava osalise kui ka määratud juhtivale osalise informatsioonile, mis on autori intellektuaalomand. Protokolli eesmärk on säilitada mudeli autorlus ning litsentseerida mudelid määratud juhtivalt osaliselt kasutamiseks lubatud eesmärkidel määravale osalisele. Näiteks oleks ebamõistlik, et määrav osaline kasutaks ehitamiseks planeeringut esitavaid mudeleid, kuid määrav osaline võib soovida kasutada neid mudeleid, et töötada välja mudelid, mis sobivad ehitamiseks eraldi määramise alusel projekteerimis- ja ehituslepingu kontekstis. Samamoodi võib määraval osalisel olla põhjendatud ootus, et see informatsioon sobib ehitise käitamiseks ja korrashoiuks pärast lepingute lõpetamist.

Infoprotokoll sisaldab alljärgnevaid informatsiooni üksikasjalikke käsitlusi: 

  • Määramine – kirjeldab määramist ning osalisi
  • Määrav osaline – määraja või määrava osalise üksus
  • Määratud juhtiv osaline – määratud isik või määratud osalise üksus
  • Määraja – üksus
  • Määratud – üksus
  • Töövõtt - tööde kirjeldus
  • Infovajaduse tase – viidatakse lisadokumendile või selle osale
  • Infovahetuse nõuded – viidatakse lisadokumendile või selle osale
  • BIM rakenduskava – viidatakse lisadokumendile või selle osale
  • Projektiinfo tootmismeetodid ja -protsessid – viidatakse lisadokumendile või selle osale
  • Projektiinfo standard – viidatakse lisadokumendile või selle osale
  • Info esitamise peakava – viidatakse lisadokumendile või selle osale; märgitakse “Ei kohaldata“, kui pole kohaldatav
  • Ülesandepõhine info edastamise kava – viidatakse lisadokumendile või selle osale; märgitakse “Ei kohaldata“, kui pole kohaldatav
  • Riskiregister – viidatakse lisadokumendile või selle osale
  • Kõrgetasemelise vastutuse maatriks – viidatakse lisadokumendile või selle osale
  • Ettevalmistuskava – viidatakse lisadokumendile või selle osale
  • Turvahaldusplaan – viidatakse lisadokumendile või selle osale

Nende tingimuste protokollis sätestamine selgitab määrava osalise kavatsusi ja aitab vältida konflikte, mida oleks saanud algusest peale vältida.


Incorporated information protocol

Õppemoodulist leiab 2 infoprotokolli näidet:

  • Infoprotokoll standardi EN ISO 19650-2 põhimõtete toetamiseks (projektid või varade elluviimise etapp)
  • Infoprotokoll standardi EN ISO 19650-3 toetamiseks (varade käitamisetapp)

On oluline, et igat eelmainitud infoprotokolli kasutatakse ainult selles kindlas etapis. Mõlemad infoprotokollid on mustandiks infohaldusprotsessi liidestamiseks vastavasse etappi ja aitavad luua infohalduse kuldset keskteed. Enne kui esitatud mallist saaks määramist esitav infoprotokoll, tuleb läbi viia terve rida tegevusi (vt allolevat joonist).

Joonis. Kaasatud infoprotokolli loomise tegevused.

Kui infoprotokolli mallile on juurdepääs (Tegevus 1), tuleks selle sisu kaaluda projekti tasandil. Selle täpsustused tuleks täita määrava osalise üksikasjadega, et teha kindlaks projektipõhised nõuded, nagu määratud infostandard, projektiinfo tootmismeetodid ning -protsessid ja infovahetuse nõuded (EIR) (Tegevus 2). Infoprotokolli saab seejärel väljastada hankeprotsessi osana (Tegevus 3).

Määramise kinnitamise käigus tuleb täita infoprotokolli üksikasjad, et tuvastada määratud osaliselt pärinevad üksikasjad, nagu näiteks BIM rakenduskava (BEP) või ülesandepõhine info edastamise kava (TIDP) – Tegevus 4.

Selleks, et infoprotokollil oleks lepinguline mõju, tuleb igasse lepingusse/määramisse, millesse see lisatakse, lisada inkorporeerimisklausel (lisamisklausel). Täidetud protokoll tuleks lisada ka määramise (lepingu) dokumentide hulka (nt projektikava) – Tegevus 5.

Tegevused 1 ja 2 viiakse läbi projektiga seotud tasandil. Seejärel viiakse toimingud 3, 4 ja 5 läbi iga seda projekti toetava hanke ja määramise juures, nagu on näidatud alloleval joonisel.

Joonis. Tegevused inkorporeeritud infoprotokolli loomiseks projekti ja määramise tasandil.


Incorporated information protocol

Nii nagu eelmise osa Tegevus 5 märkis, on infoprotokolli lepingulise mõju tagamiseks oluline, et igasse lepingusse/kokkuleppesse, millesse see kaasatakse, lisatakse inkorporeerimisklausel. Näidis inkorporeerimise klausel on esitatud allpool.

Inkorporeerimisklausli näide

“[Ametisse määraja] ja [Ametisse määratud] peavad:

  1. täitma oma vastavaid kohustusi, mis on sätestatud Protokollis Lisa [X];
  2. saama kasutada kõiki neile protokollis antud õigusi; ja
  3. saama kasu kõigist protokollis sisalduvatest oma vastutuse piirangutest või välistamisest.

[Ametisse määraja] ja [Ametisse määratud] lepivad kokku, et Protokolli punkti 1.6 kohaselt muudetakse käesolevat määramist vastavalt protokollis sätestatule. Käesoleva Määramise ja Protokolli vahelise vastuolu korral lepivad osapooled kokku, et [Määramise/Protokolli] tingimused on ülimuslikud.“

Üldjuhul on soovitatav, et infoprotokoll oleks määramise ees prioriteetne, et infoprotokollil oleks kavandatud mõju ja luuakse järjepidevus erinevate määramiste vahel, mis kehtivad iga üksiku projektiga seotud tegevuse puhul.

Infoprotokolli koopia koos täidetud määramise spetsiifiliste üksikasjadega tuleks seejärel lisada määramise sellesse osasse, mida on viidatud inkorporeerimisklauslis.

Kui informatsiooni üksikasjad ei ole täidetud, ei pruugi mõned kavandatava infoprotokolli kohustused, õigused ja protsessid olla selged või siduvad.

Vaadake infoprotokolli mallis toodud sõnastikku (käitamise või elluviimise lõikes), et saada teavet, mis võib aidata informatsiooni üksikasjade täitmisel, ja infoprotokolli mallis kasutatava EN ISO 19650 terminoloogia osas.

Inkorporeerimisklausli mõju ülejäänud määramisele ning infoprotokolli ja ülejäänud määramise vahelist kooskõla tuleks arvesse võtta iga sõlmitud määramise juures ja õigusnõustamise puhul. Näiteks peate võib-olla muutma elluviimise meeskonna teenuste/tööde ulatust, et see oleks kooskõlas infohalduse lähenemisviisiga.

Kui kasutate infoprotokolli EN ISO 19650-3 toetamiseks varade käitamisetapis, tuleks eriti hoolikalt kaaluda infoprotokolli kaasamise viisi. Näiteks tuleks arvesse võtta, kuidas infoprotokoll sobib kokku pikaajalise teeninduslepingu, individuaalsete ostutellimuste ja oluliste korrashoiu lepingutega.


Key considerations

Terminoloogia
EN ISO 19650 seerias kasutatakse mõisteid "määrav osaline", "määratud juhtiv osaline" ja "määratud osaline". Peamine erinevus seisneb selles, et määratud juhtivaks osaliseks on määrava osalise poolt määratud osaline. Nagu eelnevalt märgitud, näidistena on saadaval kaks infoprotokolli malli ja mõlemad kasutavad neutraalseid termineid:

  • "Ametisse nimetaja" (ingl appointor) viitab osalisele, kes määrab iga lepingu/määramise jaoks ametisse nimetamise
  • "Ametisse nimetatav" (ingl appointee) tähistab nimetatavat osalist.
See sisaldab ka mõningaid konkreetseid kohustusi määrava osalise ja määratud juhtiva osalise jaoks, mis on asjakohased ainult juhul, kui "Ametisse nimetaja" või "Ametisse nimetatav" on üks nendest osapooltest.

Näide. Määramine võib toimuda määrava osalise (osaline A kui klient) ja ehituse jaoks määratud juhtiva osalise (osaline B) vahel, nagu on näidatud alloleval joonisel. Selles kokkuleppes:

  1. Kõik tingimused, mis kehtivad "Ametisse nimetajale" ja "Määravale osalisele", kehtivad "Määravale osalisele" (osaline A).
  2. Kõik tingimused, mis kehtivad "Ametisse nimetatavale" ja “Määratud juhtivale osalisele“, kehtivad “Määratud juhtivale osalisele“ (pool B).

 

Joonis. Määrava osalise ja määratud juhtiva osalise vaheline määramine.

Teise võimalusena võib määramine toimuda “Määratud juhtiva osalise“ (osaline A) ja “Määratud osalise“ (osaline B) vahel. Selles kokkuleppes:

  1. Kõik "Ametisse nimetaja" suhtes kehtivad tingimused kehtivad osalise A suhtes.
  2. Kõik “Ametisse nimetatav” suhtes kehtivad tingimused kehtivad osalise B suhtes.
  3. Tingimused, mis kehtivad “Määravale osalisele” ja “Määratud juhtivale osalisele”, ei kehti kummagi suhtes (kuigi selles näites on osaline A kui “Määratud juhtiv osaline“, ei ole see selle konkreetse määramise stsenaariumi puhul asjakohane).

 

Joonis. Määratud juhtiva osalise ja määratud osalise vaheline määramine.

Terminoloogia kokkuvõttena:

  • Kui olete klient/varaomanik, kes sõlmib määramise, siis protokolli mõttes olete "Ametisse nimetaja" ja “Määrav osaline”.
  • Kui olete konsultant või töövõtja, kes lepib kokku määramise kliendi/varaomanikuga, olete "Ametisse nimetatav" ja “Määratud juhtiv osaline”.
  • Kui olete konsultant või töövõtja, kes määrab teise osalise, siis olete "Ametisse nimetaja" ning infoprotokolli viited “Määravale osalisele” ja “Määratud juhtivale osalisele” ei kehti.
  • Kui olete konsultant või töövõtja, kelle määrab teine konsultant või töövõtja, siis olete "Ametisse nimetaja" ning infoprotokolli viited “Määravale osalisele” ja “Määratud juhtivale osalisele” ei kehti.

Completion of the Information Protocol Template

Infoprotokolli näidismall on koostatud nii, et seda oleks võimalikult lihtne kasutada, võimaliku väikese vajadusega kustutada ebaolulisi klausleid või koostada, lisada või täita täiendavaid dokumente. Asjakohased dokumendid on selle asemel loetletud informatsiooni üksikasjades (ingl information particulars).

Infoprotokolli näidismall võimaldab esilehel informatsiooni üksikasjadena tuvastada peamised infohaldusressursid ja dokumendid. See annab kindluse, kuhu osaliste kohustuste ja õiguste osas viidata, pakkudes samas paindlikkust määramise tingimuste ja nende dokumentide osas, millest mõningaid võidakse jätkuvalt ajakohastada, võimaldades vastavust standardile EN ISO 19650-2.

Nii nagu Tegevus 5 juures märgitud, sõltub infoprotokolli õiguslik ja lepinguline mõju seetõttu esilehel olevate üksikasjade täitmisest ning selle õigest lisamisest määramistesse ja lepingutesse.

Informatsiooni üksikasjades on loetletud kõik määramisega seotud dokumendid, et tagada vastavus EN ISO 19650-2 nõuetele/kohustustele. Loetletud dokumentide hulka kuuluvad näiteks ettevalmistuskava, info esitamise peakava (MIDP) ja ülesandepõhine info edastamise kava (TIDP). Samas, mitte kõik need dokumendid ei ole iga määramise puhul asjakohased, näiteks:

  • Viide TIDP-le ei ole oluline määrava osalise (kliendi) ja määratud juhtiva osalise (nt töövõtja) vahelise määramise puhul.
  • Viide ettevalmistuskavale ja MIDP-le ei ole seotud määratud juhtiva osalise (nt töövõtja) ja määratud osalise (nt terasetööde alltöövõtja) vahelise määramise puhul.

EN ISO 19650-2 infoprotokolli ja EN ISO19650-3 infoprotokolli informatsiooni üksikasjad on nende kahe standardi sarnasusi arvestades üldiselt väga sarnased. Mõned peamised erinevused on aga alljärgnevad:

  • EN ISO 19650-2 infoprotokoll võimaldab tuvastada töid, millega määramine on seotud, samas kui EN ISO 19650-3 infoprotokolli kohaselt tuleks määratleda varad, millega määramine on seotud (asjaomane vara); ja
  • EN ISO 19650-3 infoprotokoll viitab päästiksündmuste ajakavale (vt järgmist sektsiooni).

Need dokumendid, mis ei ole määramise seisukohast olulised, tuleks märkida kui "Ei kohaldata".

Elluviimise- ja käitamisetapi infoprotokolli näidismallide koostamisel on lähtutud sellest, et neid saab lisada mis tahes määramistesse tarneahela mis tahes tasemel, olenemata sellest, kas määramine on:

  1. Määrava osalise ja määratud juhtiva osalise vahel (st esimese astme leping);
  2. Määratud juhtiva osalise ja määratud osalise vahel (st alltöövõtt); ja
  3. Määratud osalise ja omakorda alltöövõtuna määratud osalise vahel (st alltöövõtu alltöövõtt).

Trigger event guidance

Üks EN ISO 19650-3 keskseid kontseptsioone on päästiksündmus. See on määratletud standardis EN ISO 19650-1 ja ka infoprotokolli punktis [13.38] kasutamiseks koos standardiga EN ISO 19650-3. Infoprotokolli kohaselt on "päästiksündmus" sündmus, mis leiab aset vara käitamisetapis, kui selle vara kohta genereeritakse või nõutakse uut või ajakohastatud teavet. Päästiksündmus võib olla näiteks planeeritud hooldus või renoveerimine või ootamatu sündmus, näiteks pärast tulekahju tehtud parandustööd.

EN ISO 19650 ja seega ka protokoll peavad arvestama nende päästiksündmustega. Protokolliga püütakse seda probleemi lahendada, paludes protokolli kasutavatel osalistel lisada päästiksündmuste ajakavasse kõik prognoositavad päästiksündmused, mille toimumist vara käitamisetapis võivad nad eeldada. Päästiksündmuste ajakava on üks dokumentidest, millele on viidatud protokolli alguses olevates informatsiooni üksikasjades.

Päästiksündmusi endid käsitletakse protokolli punktides 3.2–3.4. Punktis 3.2 nõutakse, et määrav osaline täidaks päästiksündmuste ajakava nii palju kui võimalik. Punktis 3.3 nõutakse, et määrav osaline otsustab, mida päästiksündmuse korral teha.

Punktis 3.4 käsitletakse seda, mis juhtub, kui määrav osaline otsustab, et päästiksündmusele tuleb reageerida eraldi projektina, mitte kasutada EN ISO 19650-3 alusel juba kehtestatud korda; näiteks kortermaja suurem renoveerimine pärast tulekahju. Sellistel juhtudel saab vastuse korraldada standardi EN ISO 19650-2 abil.

Võib juhtuda, et selle eraldi projekti raames pole määrav osaline sama, mis EN ISO 19650-3 järgi olev määrav osaline. Näiteks võib korrusmaja omanik paluda hoone haldajal määrata töövõtja, kes teostaks renoveerimistööd vastavalt standardile EN ISO 19650-2. Sellistel puhkudel on hoone haldaja määrav osaline EN ISO 19650-2 projekti tegevuste mahus ning hoone omanik jääb täitma EN ISO 19650-3 määrava osalise rolli.

Punktis 3.4 käsitletakse seega informatsiooni liikumist ning kohustuste ja tegevuste vastavusse viimist kahe protokolli ning sõlmitavate lepinguliste kokkulepete vahel. Olemasolevasse EN ISO 19650-2 protokolli malli lisatakse samaväärsed voolu alla sätted, mis peegeldavad punktis 3.4 sätestatud kohustusi.

Seega saame rääkida samaväärsetest töövoolu sätetest, mis lisatakse olemasolevale EN ISO 19650-2 osa protokolli mallile ja mis peegeldavad punktis 3.4 sätestatud kohustusi.

Joonis. EN ISO 19650-3 infoprotokolli punktide 3.3 ja 3.4 töövoog.

Märkus. * Esitab EN ISO 19650-3 infoprotokolli klausleid. Samad osalised võivad lepinguliselt alluda ka EN ISO 19650-2 infoprotokollile.


Important points to note

  • Ilma infoprotokollita ei ole kummalgi kohtumist sõlmival osapoolel selget kohustust järgida EN ISO 19650-2 või EN ISO 19650-3 põhimõtteid, isegi kui on koostatud muud EN ISO 19650 põhised ressursid (nt EIR).
  • Kui infoprotokolli informatsiooni üksikasjad ei ole nõuetekohaselt täidetud, on mitmed protokollist tulenevad kohustused, õigused ja protsessid ebaselged ning EN ISO 19650-2 kohaldamine määramise suhtes ebakindel.
  • Kui infoprotokolli määramisse ei lisata, ei ole sellel lepingulist mõju kummalegi määramise sõlminud osapoolele.
  • Infoprotokoll on sama tõhus kui selles viidatud dokumendid. Näiteks terviklikult täidetud ja korralikult integreeritud infoprotokoll ei kompenseeri puudulikku infostandardit.
  • Mõned infoprotokollis loetletud dokumendid on reaalajas täpsustuvad dokumendid, mida aja jooksul tõenäoliselt muudetakse ja ajakohastatakse (nt BIM rakenduskava, BEP). See tähendab, et:
    • Lepinguosalised peaksid koos oma professionaalsete nõustajatega otsustama, kuidas loetleda asjakohaste dokumentide asukohta informatsiooni üksikasjades, et protokolli osapooled viitaksid alati dokumendi uusimale versioonile ning muudatuste mõju lisaaja ja lisatasu õigusele oleks leevendatud;
    • Hoolikalt tuleb kaaluda lepinguosaliste õiguste ja kohustuste määramisest tulenevate muudatuste tagajärgi, mis tulenevad reaalajas dokumendi sisu, sealhulgas muudatuste või muudatuste kontrollimehhanismi muutumisest.
  • Korralikult täidetud infoprotokoll tuleks lisada kõikidele määramistele (eraldi juriidiliste isikute vahel), kui on nõutav informatsiooni haldamine või tootmine, olenemata sellest, kui sügava või keeruka struktuuriga elluviimise meeskonnaga on tegemist. Katkestus selles ahelas tekitab ohu, et määratud juhtiv osaline ei suuda täita oma infoprotokollist tulenevaid kohustusi ja rikub seetõttu oma lepingut. See võib mõjutada mitte ainult määratud juhtiva osalise elluviimise meeskonda, vaid mõjutada ka laiemalt projekti või varaga seotud tegevusi.
  • Kui pooled on korrashoiu ja käitamistapis (EN ISO19650-3), tuleks osaliste vaheliste suhete reguleerimiseks kasutada infoprotokolli EN ISO 19650-3 näitel.