Project information standard

Introduction

Projektiinfo standardid tagavad, et informatsioon edastatakse vormingus, mis on järjepidev ja mida saab tarbida ilma olulise ümbertöötlemise vajaduseta. Nendes on sätestatud standardid, mille alusel informatsiooni tuleb koostada, ning need tuleks lisada hankedokumentidesse ja jagada kõigi elluviimise meeskonna liikmetega.

When are project information standards established?

Responsibility

Hankel vaatab tulevane määratud juht läbi projekti infostandardis sätestatud standardid, hindab elluviimise meeskonna suutlikkust ja lisab määramiseelse BIM rakenduskavasse kõik pakutud täiendused või muudatused projekti infostandardisse, mida elluviimise meeskond saab kasutada efektiivseks:

(1) Infovahetuseks:

• määrava osalise organisatsiooniga;
• määrava osalise ja väliste sidusrühmade vahel;
• määrava osalise ja väliste opereerijate või korrashoidjate vahel;
• tulevase määratud juhtiva osalise ja määrava osalise vahel;
• sama projekti võimalike määravate osaliste vahel;
• vastastikku sõltuvate projektide vahel.

Guidance and examples

Ehitusinfo modelleerimise (BIM) põhiaspekt on 3D parameetriline disain. See võib elimineerida eraldi plaanide, vaadete, lõigete ja spetsifikatsioonide nõude. Selle asemel saadakse need tervikmudeli vaadete eksportidena, kus need muutuvad dünaamiliselt kui disain ise peaks muutuma. Näiteks, kui seinale lisatakse uks, värskendatakse seda informatsiooni ka plaanil, vastavates lõigetes ja vaadetel ning ka uksespetsis.

Kuigi BIM võib näida lihtsustavat ehitise projekteerimist (kui seda hästi teha), on selle suurem fookus siiski projektinfo ja üleantava info kvaliteedi suurendamiseks, mida on projektide puhul teadupärast keeruline teostada, kuna nõutava kvaliteedi saavutamine muutub üha keerulisemaks. Nende keerukamate disainitööriistade puhul on 3D-disaini õpikõver palju pikem, mistõttu kulub BIMi optimaalseks rakendamiseks ka rohkem aega.

Korrektselt ning järjepidevalt struktureeritud andmed on ka 3D-modelleerimisel oluliselt suurema tähtsusega ning ilma selleta kaotab BIM palju oma efektiivsusest ja potentsiaalist. Projektdokumentatsiooni täitmiseks, sealhulgas uuendatud vaadete/lehtede kontrollimiseks ja märgistamiseks, tuleks alati varuda piisavalt aega.

Level of detail (geometry)

Objekti detailsusaste peab andma piisavalt teavet, et hõlbustada koordineerimist projekti igas etapis. Järgida tuleks järgmisi juhiseid:

• kõik mudeliandmed tuleks luua mõõtkavas 1:1 (täissuuruses) mudeliruumis ja vastavalt nende standarditele;
• vältida tuleks objektide dubleerimist;
• objektid peaksid hõivama võimalikult palju osaruumi;
• nõutav detailsusaste ei tohi olla suurem kui selle kasutamise eesmärgiks vajalik;
• objekte tuleb modelleerida olukorras kui need muutuvad disaini koordineerimise jaoks oluliseks; näiteks võib kinnitusi modelleerida alltöövõtja projektis, kuid kui teraskinnitused kujutavad endast projekteerimise kooskõlastamise ohtu, peaks ehitusinsener need juba varem modelleerima;
• suuremates mõõtkavades nõutava mudeliinfo üksikasjad tuleks luua eraldi graafilistes 2D-mudeli failides, nt 2D-detaili joonised.
• allpool on toodud juhised, kuid järgida tuleks praktilist lähenemist, mis hõlmab kõigi andmete kasutajatega suhtlemist.

Erinevad organisatsioonid võivad olla esitanud detailsusastme kohta käivaid juhiseid:

• ACEI – Association of Consulting Engineers of Ireland
• DiKon – Digital Konvergens (Denmark)

Level of information (LOI)

Varadele lisatud informatsioon on määratletud atribuutandmetega, mida tavaliselt nimetatakse ka parameetriteks, omadusteks ja omaduste gruppideks, sõltuvalt kasutatavast tehnoloogiast. Andmesisu tase viitab üldiselt informatsiooni hulgale ja struktuurile. Näiteks mõnes riigis on nõutud COBie kasutamine, mis pakub struktureeritud andmete vaadet tabelesitusena. Ehkki COBie ei ole otseselt rahvusvaheline standard, saab seda igaüks vabalt kasutada ja otsustada selle eeliste üle. Juhul kui COBie kasutamine on nõutud, tuleb sellekohane informatsioon lisada ka infovahetuse nõuetesse (EIR). 

Määrav osaline võib kaaluda dokumendi väljatöötamist, mis sisaldab kõiki nõutud parameetreid. See tagaks:

1. Kõigi mudelite atribuutandmete standardne nimetamiskokkulepe, mis põhineb ühel jagatud parameetrite failil (mallil), mis sisaldab võimaluse korral IFC ja COBie nimetamise kokkuleppeid.
2. Standardiseeritud tüüpe iga atribuudi jaoks, nt. tekst, number jne.
3. Järjepidevus (ajastus) mudelitest välja võetud objektide spetsifitseerimisel, kaasatakse ka lingitud mudelitest pärinevat infot.
4. Üleandmisel, andmete usaldusväärne tõlkimine mudelitest varainfo mudelisse.

Projekti jaoks vajalike varadega ristviidatav parameetrite tabel tuleks teha CDE kaudu elluviimise meeskonnale kättesaadavaks. See tuleks esitada hankedokumentides, et pakkujad saaksid hinnata enda ja oma määratud osaliste informatsiooni võrdlemiseks vajalikku töömahtu. Informatsiooni edastamise vorm ja teave tuleks selgelt määratleda.

Tabel. Vara tüübi parameetrite näide.

Tabel. Vara üksikobjekti parameetrite näide.

Tabel. Lisaomadused keskkütte- ja jahutusseadmetele (näide).

Tabel. Õhukäitlusseadme lõplik vara info.

Object naming

Komponentide nimetamise järjepidevuse tagamiseks tuleks kasutada komponentide nimetamise standardit. Mudelite komponentidele antakse nimed nende loomisel. BIM-mudeli komponente võib olla ühte või mitut tüüpi, nt uks võib olla A- või B-tüüpi või elektri pistikupesa võib olla ühe- või kahepesaline. Projektide taaskasutuse põhimõttel ei tohiks nime andmine olla projektipõhine. Esmane uste spetsifitseerimine võib olla näiteks ehituslikul tasandil (terasraamil, puitkarkassil). Vältida tuleks samaväärsete objektide loomist kui neid saab esitada alatüüpidena. Näiteks ainuke erinevus lülitiga (või ilma) topelt pistikupesa vahel on lüliti olemasolu. Seda saab esitada ühe tüübiga, mida juhib nähtavuse parameeter.

Näited
Tootjapõhised objektid peaksid järgima nimetamise standardit lähtuvalt EN ISO 22014 (Library objects for architecture, engineering, construction and use). Nimetatud standardi kohaselt tuleb kasutada nimetamist viisil, et oleks võimalik tuvastada selle objekti päritolu (allikas ja/või tootja), objekti tüüpi ja toodet või alamtüüpi.

Joonis. Andmefailide ja teegiobjektide nimetamine.

Tabel. Teegiobjektide nimetustest kasutatav informatsioon.

Classification

Määrav osaline peaks varade klassifikatsiooni määratlemise strateegiat hoolikalt kaaluma ja vajadusel nõu küsima, kui tal endal pole piisavalt kogemust.

Klassifikatsiooni võib lisada:

1. Atribuutväljana, millega markeeritakse klassifikaatori kasutus varadel. See eeldab, et kõik mudeli autorid vastutavad iga oma mudelis oleva elemendi klassifitseerimise eest.
2. Klassifikaatori rakendamine modelleerimistarkvarades. See on enamlevinud viis neis tarkvarasüsteemides, mis võimaldavad mahtude eksporti. Enamikel juhtudel ei lisata klassifitseerimissüsteemiga seotud andmestikku mudelisse, vaid seda kasutatakse mudeli iga unikaalse elemendile viitamiseks ning kategoriseerimiseks. Kategooriaid puudutav info paikneb mahtude arvestamise tarkvarades, samas mõned tarkvarad võimaldavad andmeid ka tagasi mudelisse saata. See võib osaliselt töötada automatiseeritult, kuid võib tähendada ka teatud mahus käsitsi sidumist ja seda sõltuvalt asjaolust kui hästi on mudelis olevad elementide kategooriad struktureeritud.

Nõuete näide:

Varad klassifitseeritakse vastavalt järgmistele süsteemidele:

• CCI – üldine klassifikaator kõikidele varadele vastavalt varade vastutusmaatriksile
• ICMS 3 – kuluklassifikaator kõikidele varadele vastavalt varade vastutusmaatriksile

Üldiselt tuleb järgida mudeli objekti kategooriaid. Näiteks peaksid sprinklerid kuuluma kategooriasse sprinklerid ning mitte kategooriaase mehaanilised seadmed või torud.

Dimensional standards and accuracy

• Mudelid peavad kasutama kogu projekti ulatuses ühtseid mõõtühikuid.
• 2D ja 3D mudelid peavad olema mõõtkavas 1:1. Lehtedele lisatud vaated peavad olema kujutatavale sobivas mõõtkavas ja peaksid sisaldama iga vaate skaalat, kui lehel on rohkem kui üks vaade.
• Määratleda tuleb standard, mis täpsusega tuleb mõõdistusi läbi viia.
• Vältida üleliia täpsuse kaasamist/märkimist kui see pole põhjendatud, näiteks 50 mm ning mitte 50,8 mm.
• Alati tuleb kasutada automaatset või seotud mõõtketti. Iga mõõtme muutmine peab hõlmama vajalikke parandusi mudelites.
• Kasutada tuleb standardseid stiile.
• Mõõtmed tuleks automaatselt tuletada objekti aluseks olevatest koordinaatidest, kasutades BIM- või CAD-süsteemide assotsiatiivse dimensioneerimise funktsiooni. Mõõtmeid ei tohiks sisestada tekstina, kuna need oleksid puhtalt graafilised märgid, millel pole seetõttu seost nende aluseks olevate BIM-koordinaatidega ja võivad elementide suhteliste asukohtadena raskendada joonisest arusaamist.
• Mõõteväärtuseid ei tohi käsitsi üle kirjutada ning üldjoontes peaks ülekirjutus piirduma nende olukordadega, kus on vaja märkmeid teistele või olemasolevatele aladele viitamiseks.
• Mõõtmete stiilid luuakse projekti sätete teisendustena, seega kui mõõteväärtust saab lugeda kui 3000.00, oleks püsiva mõõte väärtus esitatud kui 3000.
• Kui kasutatakse märkusi "kontrollida olemasolevat" või "kontrolli mõõteväärtust", võidakse pärast kohapealset kontrollimist kooskõlastamise eesmärgil nõuda ajakohastatud projektmudeleid koordineerimise eesmärgil.

Näited
EN ISO 22014 sätestab eraldi peatükina (Shapes and measurements) mõõtmete ja täpsuse kasutuse. Projektimeeskond peaks kokku leppima ühistes mõõtühikutes. Need peaksid hõlmama pikkusmõõdet (nt meeter ja millimeeter) ning nurka (nt kraadid/radiaanid, mõõdetuna päripäeva või vastupäeva).

Tabel. Levinud mõõtühikud.

Coordinates

Kasutada tuleb rahvuslikku või projektis kokkulepitud koordinaatsüsteeme (nt Eesti põhikoordinaadistik: L-EST97, EPSG 3301; kõrgussüsteem: EH2000, EPSG 9663). Samas tasub tähele panna, et mõned varasemad andmed võivad olla teostatud mõnes muus koordinaatsüsteemis.

Näited
Kogu projekteerimis- ja ehitusinfo peab kasutama projekti ühtset jagatud koordinaatide süsteemi (vt ka Topo-geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded). Ühtlasi peaks fikseerima nii mõõdistustäpsuse kui skaala (RICS, USIBD).

Miinimumnõue on ruumiline koordineerimine, mis on esitatud alljärgnevalt:

• Kõik uuringud ja mudelid peavad põhinema geodeetilisel võrgul. Kui objektil ei ole mõõdistuste geodeetilist võrku, peaks topograafiline uuring laiendama uuringu geodeetilist võrku mõnest lähedalasuvast võrgust või looma uue.
• Kõik töörühmad võtavad kogu projekteerimis- ja ehitusinfo jaoks kasutusele ühtse jagatud koordinaatsüsteemi, et võimaldada viitamist ilma muutmisvajaduseta.
• Koordinaadid peaksid põhinema täpsel mõõdistusel ning mitte aluskaartidel.
• Mudelid peaksid olema korrektselt orienteeritud tegeliku põhjasuuna järgi.
• Juhul kui peaks olema vajalik (või mõistlik) projekti põhjasuunda pöörata (nt ehitise telgede/juhtjoone järgi), tuleks see standardiseerida kogu projekt- ja ehitusinfole.

Form and format of deliverables

Määrav osaline peaks kaaluma vorminguid, mis sobivad kasutamiseks projekti igas etapis alates projekteerimisest kuni ehitamise ja üleandmiseni. Kuigi suurem osa informatsioonist edastatakse üleandmisel, võivad määrav osaline või teised määratud juhtivad osalised kasutada projekteerimise ja ehitamise ajal edastatud informatsiooni. Arvesse tuleks aga võtta alljärgnevat:

• Kes toodab ja kes tarbib informatsiooni – mudeleid võib toota projekteerimismeeskond ja samu mudeleid võib kasutada keskkonnainseneride meeskond energiahinnangu andmiseks?
• Süsteemide ühilduvus – kas kasutatav keskkonnatarkvara saab taaskasutada samasid mudeleid? Kas tarkvara ühilduvusega on probleeme? Kas informatsiooni tõlkimise tagamiseks tuleb teha märkimisväärseid jõupingutusi? Kas vormingud ühilduvad projekti haldamiseks valitud süsteemidega?
• Kas üleandmise väljundid ühilduvad käitamise ja korrashoiu ajal kasutatavate süsteemide ja protsessidega?

Näited
Iga andmevahetuse puhul nõutakse informatsiooni järgmistes vormingutes, kui see on väljundi tüübi jaoks asjakohane.

Tabel. Andmevahetus.

Versioone võidakse enne määramist värskendada. Versioone võidakse projekti käigus värskendada, et projektile ja projektimeeskonna liikmetele võimalikult palju tulu tuua. Katkestuste minimeerimiseks peaksid kõik uuendused toimuma pärast projekti staadiumi lõppu.

File naming and revision control

EN ISO 19650 ei sisalda standardeid konteinerite/failide nimetamiseks. Iga riik, kes võtab kasutusele EN ISO 19650, võib välja töötada oma enda standardi või kaasata juba mõnda olemasolevat. Nimetamise standardis on üldjuhul nii kohustuslikke kui valikulisi välju, väljade tähemärkide arv on üldjuhul ette määratud (sh valikunimekirjade kaasamisega) ning neil väljadel on kindel järjekord. 

Näited
Failid nummerdatakse, neile antakse nimetused ja nende ülevaatamist kontrollitakse vastavalt määratud osalise failinimede andmise standardil, mis põhineb valitud ja/või kokku lepitud skeemil. Jooniste muudatused tuleb dokumenteerida järgides ranget versioonikontrolli metoodikat. Iga dokument peab sisaldama paranduste tabelit, mis sisaldab alljärgnevat infot:

• Muudatuse kood
• Muudatuse kuupäev
• Muudatuse kirjeldus
• Muudatuse algataja initsiaalid

Kirjaplokk peab sisaldama kehtivat muudatuse koodi kirjaploki alumises paremas servas vahetult pärast dokumendi numbrit. Kõik eelmise versiooni informatsiooni muudatused peavad olema selgelt tähistatud paranduspilvede ja joonise muudatuse identifikaatoriga. Ühtsesse andmekeskkonda (CDE) lisatud metaandmed peavad olema kooskõlas dokumendi sisuga ja sisaldama vähemalt alljärgnevat:

• Nimetus (failinimi)
• Kirjeldus – sobitub dokumendi või joonise pealkirjaga
• Muudatus – sobitamine praeguse dokumendi redaktsiooniga
• Sobivuse olek – dokumendi jagamise põhjuse leidmine projekti elluviimise meeskonna ja/või määrava osalisega

Revision clouds

Näited
Kõik eelmise versiooni informatsiooni muudatused peavad olema selgelt tähistatud paranduspilvede ja joonise versiooni identifikaatoriga. Joonise muudatused võetakse kokku kirjaploki muudatuste kirjeldustes.

Symbols

Näited
Sümbolid on objektide 2D esitused, mis on määratletud standardsel viisil, mis muudab need 2D joonistel selgelt loetavaks. Üldised nõuded on esitatud EN ISO 22014 standardis (vt alalõiku: Graphical symbols and simplified representation).

Sheets

Näited

Tabel. Standardsed lehe suurused.

Kõik joonised peavad sisaldama vaateid ühes järgmistest mõõtkavadest. Kui joonise lehe vaade sisaldab mitut vaadet, tuleks skaala lisada vaate pealkirjale. Projektides kasutatakse lehtede mallidel põhinevaid lehti, mis esitatakse pärast määramist / lepingut projekti CDE kaudu.

Tabel. Standardsed vaate skaalad.

Mudelid peavad olema mõõtkavas 1:1 (täissuuruses). Väljade asukoht (nt joonise number, joonise pealkiri, redaktsioon jne) on oluline nii järjepidevuse kui ka OCR-skaneerimise tulevaste nõuete jaoks.

Kirjanurk peaks sisaldama järgmist:

• Logo
• Projekti kirjeldus
• Joonise pealkiri (joonise sisu kirjeldamiseks sobiv nimi)
• Joonestaja
• Kontrollija
• Kinnitaja
• Kuupäev
• Skaala
• Staadium
• Joonise number
• Paranduse number

Joonise orientiir põhja suuna järgi peaks sümbolina paiknema vastava vaate ülemises paremas nurgas.

Drawing Presentation

Näited
Tootejooniste puhul tuleks valdavalt kasutada monokroomset või hallskaalat. Värvi tuleks kasutada säästlikult ja sellel peab olema selge tähendus, nt ruumiplaneerimine, tuletõkkesektsioonid, turvatsoonid jne. Heledate värvide (nt kollase) kasutamisel tuleb olla ettevaatlik, kuna need ei ole alati valgel paberil kergesti nähtavad.

Match lines

Näited
Sobitumisjooned (ingl match lines) peavad selgelt tähistama külgnevaid jooniseid. Kui joonised moodustavad osa rühmast, peab igal neist olema kordumatu number, kuid identifitseerimise võimaldamiseks lisatakse iga joonise pealkirja sõnad (lehekülg … /  “lehtede koguarvust“ ).

On Hold / In Abeyance

Näited
Kui joonise mõne osa sisu on ootel/peatatud, tuleb see vastavate pilvesümbolite abil selgelt tähistada ja märkida “Ootel” või „Ajutiselt peatatud”.

Zones

Näited
Tsoonid tähistavad ehitises määratletud alasid, mis võivad olla esindatud suuremas mõõtkavas, nt 1:100, või alasid, mis esitavad teatud eesmärki, nt juhtimisruum. Olemasolevate ehitiste puhul vaadatakse kehtestatud tsoonid üle ja vajadusel kasutatakse neid samasid. Uute ehitiste jaoks kehtestatakse tsoonid projekti alguses.

Key plans

Näited
Kui joonistel kasutatakse tsoone, kasutatakse joonisel oleva ala asukoha või ehitise paigutuse suhtes asukoha määramiseks üldplaani (ingl key plan). Tsooni lehe vaade peaks olema selgelt määratletud. Üldplaanid luuakse plokkidena CAD-is või objektidena BIM-is ning nende detailsused peavad olema minimaalsed, et anda lihtsalt edasi mingi ala või ehitise graafilist esitust.

Layers

Näited
Kui on nõue eksportida BIM-ist CAD-i, kasutatakse mudelite eksportimisel EN ISO 13567 kihistandardit (Technical product documentation - Organization and naming of layers for CAD).

Copyright

Näited
Kõik asjakohased autoriõigused tuleb igal joonisel ära märkida ja selgelt kuvada. Erilist tähelepanu pööratakse aluskaartide autoriõigustele, mille peal või ulatuses jooniseid luuakse.

Systems performance

On väga oluline, et mudelites ja joonistes kasutatav detailsusaste (geomeetria) oleks optimeeritud, et tagada süsteemide maksimaalne jõudlus. Väga hoolikalt tuleb jälgida, et mudeli objektid ei sisaldaks liigset geomeetriat ega andmeid.

Tabel. Mudelite näidismahud.

Soovitatavad failimahud - määratud juhtiv osaline vastutab koondstrateegia väljatöötamise eest, mis hoiab mudelite arvu minimaalsena, tagades samal ajal, et mudelite mahud ei mõju kasutatavatele süsteemidele koormavalt. Strateegia peaks kaasama alljärgnevaid põhimõtteid:

• Mudeli koostaja (nt ettevõte)
• Valdkond (nt arhitektuur, konstruktsioon jne)
• Alamvaldkonnad (nt HVAC, vahelaed, sprinklerid jne)
• Pinnad ning tsoonid

Objects / components / blocks

Objekte, komponente või plokke kasutatakse 2D ja/või 3D geomeetria liitmiseks üheks tervikuks, mis võivad olla parameetrilised ning sisaldada atribuutinfot. Näideteks võivad olla mistahes reaalsed varad nagu pumbad, valgustid, uksed ja kaevud.

Lähtuvalt EU konkurentsiseadusest (hankekonkursile), eeldusel et pole erikokkulepet määrava osalisega, tuleks avalikes projektihangetes püüda vältida tootjapõhiste komponentide kasutamist. Osalt ka seetõttu, et tootjapõhised objektid sisaldavad sageli palju rohkem informatsiooni kui BIM-mudelis on mõistlik hoida.

Näited
Objekte, komponente või plokke kasutatakse 2D ja/või 3D geomeetria liitmiseks üheks tervikuks, mis võivad olla parameetrilised ning sisaldada atribuutinfot. Näideteks võivad olla mistahes reaalsed varad nagu pumbad, valgustid, uksed. Annotatiivsed objektid võivad sisaldada üldplaane, kirjanurgaplokke jne. Objektide modelleerimise mis tahes osa esindamiseks tuleks vältida detailijooni, täidetud regioone ja detailikomponente. Perekondades on soovitatav kasutada sümboljooni, et edastada informatsiooni, millel puudub geomeetria, nt ukseinged, šahtiavad jne.

Objektid peaksid:

• Esitama objekti ligikaudselt
• Olema esindatud lähtuvalt sellest, kas neid soovitakse kuvada plaanil ja külgvaatel. Näiteks, kas soovite näha ukselinke 1:200 mõõtkavas külgvaadetel?
• Olema modelleeritud vähemalt geneeriliselt ja kuni nende maksimaalsete mõõtudeni.
• Kasutama selget lähtepunkti. Laud võib kasutada laua keskosa punkti põranda tasemel, valgusti võib kasutada valgusti keskpunkti lae tasemel jne.
• Kasutama parameetrilisi parameetreid ja tüüpe. Näiteks 900 mm laiune uks ja 1000 mm laiune uks peaksid olema samad, kuid kahte eritüüpi, millel on erinevad parameetri väärtused. Vältige ka parameetriliste parameetrite ülekasutamist.
• Kaasama ainult vajalikke atribuute. Paljude väärtusteta atribuutide või üldiste, kuid valede väärtustega atribuutide olemasolu ei lisa väärtust ega tõsta pakutava informatsiooni usaldust.
• Olema paigutatud sobivasse objektikategooriasse. Näiteks peaksid sprinklerid kuuluma kategooriasse “sprinklerid“, mitte “mehaanilised seadmed“ või “torud“. Objektide õige rühmitamine tagab väljavõetud spetsifikatsioonide ning andmete grupeerimise korrektsuse.
• Vältima detailijoonte, täidetud regioonide ja detailikomponentide kasutamist objektide modelleerimise mis tahes osa esindamiseks. Perekondades on soovitatav kasutada sümboleid, et edastada teavet, millel puudub geomeetria, nt uksehinged, šahtiavad jne.
• Vältima pesastatud (ingl nested) objektide ülekasutamist.
• Kui see on asjakohane, lisama klassifikaatori, mis vastab järgmistele nõuetele:
  • Ajakava (4D)
  • Maksumus (5D)
• Kasutama standardse raamatukogu materjale
• Kasutama standardteegi joone tüüpe
• Kasutama standardteegi joone paksuseid
• Kasutama standardteegi viirutuse tüüpe

Kõigi töörühma poolt loodud või muudetud objektide puhul on soovitatav kasutada ühtset detailsusastme nõudeid. Kindla tarkvara parameetrite lisamise juhised tuleks lisada vastavalt nõuetele.

Mudeli autorite poolt loodud või muudetud komponendid/perekonnad peavad olema üheselt nimetatud vastavalt standardile EN ISO 22014 (vt alalõiku: Identification and origination of library objects). Komponente/perekondi, mis on osa standardiseeritud tarkvarasüsteemist ja mida ei muudeta, välja arvatud varaga seotud atribuutide/parameetrite lisamine, ei pea ümber nimetama.

Tootja poolt loodud ja neilt hangitud tootjaobjektidel on sageli rohkem informatsiooni, kui on mõistlik BIM-mudelis hoida; projektse elemendi puhul tuleks säilitada asjakohane detailsus. Samas, kaasatud suutlikkuse andmed peaksid siiski olema saadaval analüüside ning spetsifikatsioonide koostamiseks.

Nested components

Näited
Liigendatud (pesastatud) komponentide (ingl nested component) kasutamisel seatakse need komponendid olekusse “jagatud”, et neid saaks loendada.

Native object components

Näited
Mudeli komponendid peavad olema platvormile omased. On oluline, et kogu varustus oleks sisestatud objektina. Juurdepääsunõuded tuleks lisada seadmeobjekti osana. Näiteks, juhtpaneelidele juurdepääsuks või seadmete vahetamiseks vajalikud ruumialad. Seda osa tuleks modelleerida läbipaistva objektina 3D-s või viirutatud alana 2D-s.

Worksets

Töökomplekte (ingl worksets) kasutatakse peamiselt kasutaja poolt töös olevate objektide rühmitamiseks, mis aitab vältida konflikte, kui mitu kasutajat töötab ühes mudelis. Näiteks võiks üks inimene vaadata fassaaditöid ja teine lagede komplekti.

Kui töökomplektid on õigesti struktureeritud, saab neid kasutada ka mudelis olevate objektide, nt lagede nähtavuse juhtimiseks (nt korrusetasapind 01) või pistikupesades, mis võivad sisaldada elektri- ja andmeseadmete kontakte. See on eriti kasulik lingitud mudelite puhul. BIM rakenduskavas tuleks arvestada töökomplektide korraldamisega või sarnaste elementide rühmitamise metoodikaga sõltuvalt kasutatavast BIM-tarkvarasüsteemist.

Phasing

Mudelite tööetappe saab lihtsustatult vaadata, mis on olemas, mis on olemas ja kuulub lammustamisele või jääb alles ning mis osa luuakse uuena. Mõned BIM-süsteemid võivad sellele lisada ka ajamõõtme, nt ettevalmistav osa, tööetapp 1, tööetapp 2 jne. Siiski tuleks jälgida, et etappide määramine ei muutuks liiga keeruliseks.

Tarkvaraliselt on võimalik rakendada nii tööetapi kui renoveerimisetapi filtreid, mis on üks osa kvaliteeditagamise rutiinist projekti kindlas staadiumis. Ei ole oluline, mis on nende tööetappide nimetused, eeldusel, et nimetamine on mudelite vahel ühtlane. Kui kombineeritakse erinevate projektide mudeleid, peaksid etapinimed olema projektide vahel järjepidevad.

Näited
Säilitatavad, lammutavad/eemaldatavad ja uue ehituse osaks olevad elemendid tuleks kategoriseerida tööetappide või renoveerimisfiltrite abil. Etapistamine peaks olema võimalikult lihtne ja järjepidev, sest vastasel juhul muutub see mitme mudeli haldamisel liiga keeruliseks. 

Tabel. Tööetappide näited.

Näiteks võib mõõdistusmudel sisaldada ainult olemasolevaid elemente. Seina uus ava peab hõlmama lammutatud tööetapi seina lammutatud osi. Kõik uued elemendid kaasatakse ehitatavasse tööetappi.

Ajapõhine tööetapp tuvastatakse BIM rakenduskavas defineeritud parameetri või atribuudi abil.

Design options

Näited
Kui see on asjakohane, kasutatakse mitme erineva projekti valiku esitamiseks n-ö disaini alternatiive (ingl design options), vältides informatsiooni dubleerimist. BIM võimaldab erinevaid projektlahendusi väga hästi kaasata, kuid kui töörühmad hakkavad selleks looma eraldiseisvaid mudeleid, võivad asjad muutuda väga keeruliseks ja raskesti hallatavaks.

Kui projekti valikud on mitme valdkonna jaoks ühised, peavad kõik projekteerijad neid järjepidevalt kasutama. Projekti valikute nimetused peaksid olema dokumenteeritud BIM rakenduskavas ja kõik informatsiooni koostajad peaksid neid järjepidevalt kasutama.

Projekti valikud tuleks arhiveerida kui nende hulgas on kõige sobivam välja valitud.