Project information requirements (PIR)

Site:	BIM courses
Course:	BIM & information managament
Book:	Project information requirements (PIR)

Printed by:	Guest user
Date:	Friday, 9 January 2026, 8:40 AM

Introduction
Responsibility
When are PIRs Established?
Guidance
Examples

Introduction

Selles moodulis vaatame lähemalt nõuandeid määravale osalisele, kes soovib läbi sidusrühmade teha kindlaks peamised otsustuspunktid ja vajaliku projektiinfo.

Projekti infonõuded (PIR) on kõrgema taseme nõuded, mis määravad kindlaks, millist informatsiooni on vaja määraval osalisel oluliste otsustuspunktide jaoks. Projekti infonõuded kaasavad küsimusi, millele määrav osaline vajab vastuseid igas olulises otsustuspunktis.

Ühe projekti kohta on ainult üks kogum projekti infonõudeid. Projekti infonõuded on mõeldud kasutamiseks määravale osalisele ja peamistele sidusrühmadele ning neid ei tohiks hankedokumentidesse lisada.

Responsibility

Projekti infonõuded on projekti tasandi dokument, mille valmistab ette määrav osaline vastavalt standardi EN ISO 19650-2 punktile 5.1.2.

Siinkohal tuleb mõista projekti spetsiifilisi nõudeid. On tõenäoline, et määrav osaline teeb projekti infonõuete koostamisel koostööd finantsosakonnaga või projekteerimismeeskonnaga.

When are PIRs Established?

Projekti infonõuded tuleks kehtestada pärast seda, kui on võetud kohustus projektiga jätkata ja enne hankedokumentide ettevalmistamisega alustamist.

Guidance

Projekti infonõuete põhiväljundiks on arusaam sellest, kes mis informatsiooni vajab ja millal lähtuvalt määravast osalisest ning peamistest sidusrühmadest.

Projekti infonõuded (PIR) ei ole mõeldud projekti lühikirjelduse asendamiseks. Projekti lühikirjeldus peaks keskenduma uue ehitise füüsilistele ja suutlikkuse nõuetele, nt varustada spordisaal, köök kindlate seadmetega, parendada avalike teede haljastust jne. Infonõuetes tuleks arvesse võtta otsuste tegemiseks vajalikku teavet, nt esitada kasutuse spetsifikatsioon määravale osalisele kinnitamiseks.

Kui PIR on loodud, saab neid tulevastes projektides uuesti kasutada minimaalse kasutuselevõtu ajakuluga, et panna sobituma järgmise projekti ulatusega. Korduvates projektides osalevad organisatsioonid peaksid märkimisväärselt kasu saama hästi määratletud infonõuetest. PIR-e kasutatakse infonõuete väljatöötamiseks peamiste sidusrühmadega. Pärast täitmist tuleks üksikasjalikud nõuded lisada infovahetuse nõuetesse, milles võetakse arvesse iga infonõude üksikasjalikku sisu.

Mõned projekti infonõuded (PIR) võivad olla organisatsioonilistes infonõuetes (OIR) juba määratletud. Näiteks täpselt määratletud nõuded, mis põhinevad organisatsiooni eeskirjadel või kohustuslikel nõuetel, on igas projektis järjepidevad ja seetõttu tuleks need kaasata OIR-i. PIR-i võib OIR-ile lisada ka projekti käigus saadud õppetunni osana. See tagab kollektiivsete teadmiste edasikandumise teistesse projektidesse.

Projekti infonõuete puhul tuleb arvesse võtta järgmist:

Projekti ulatus – peaks lühidalt kirjeldama põhjuseid, miks projekt on vajalik. See võib sisaldada tööde lühikirjeldust, üldisi tulemuslikkuse kriteeriume ja edukaid väljundeid.
Määrava osalise poolt kavandatud informatsiooni kasutamise otstarve – projekti erinevates etappides vajab määrav osaline konkreetset teavet, et seda jagada huvitatud osalistega ning teha otsuseid.
Projekti töökava – määratleb projekti etapid, iga etapi jaoks tehtavad tööd, eeldatavad väljundid ja lõpptulemused. Etapid on kooskõlas määrava osalise kinnituste ning väljamaksetega. Järgida tuleb projekti tüübist (tellijast) sõltuvatest projekti etappidest.
Kavandatav hankeprotsess - mõjutab loodavate lepinguliste suhete tüüpe ja ka seda, kuidas informatsiooni hallatakse. Väiksemad projektid võivad kaaluda traditsioonilist hankeprotsessi projekteerimismeeskondade palkamiseks ja otsustada töövõtja hankemenetluse üle. Suuremates projektides arvestatakse kogu hankeprotsessiga alates projekteerimismeeskondade määramisest.
Oluliste otsustuspunktide arv kogu projekti vältel – kuigi projekti etapi lõpetab selle aktsepteerimine, mis kinnitab, et projekti elluviimise meeskond on selle projektietapi jaoks piisavalt tööd teinud, on määraval osalisel täiendavad tähtajad või punktid, kus tuleb teha teadlikke otsuseid, mis baseeruvad informatsiooni pakkujate teabel.
Otsused, mida määrav osaline peab tegema igas olulises otsustuspunktis – mõned olulised otsustuspunktid on kas jah/ei, samas kui teised võivad vajada täiendavat sisendit. Peamised sidusrühmad peaksid igas otsustuspunktis kindlaks määrama oma kontrollitaseme. Raha on alati märkimisväärne piiraja, kuid paljud muud piirangud saavad projekti edenedes selgemaks. Piirangute halvatuse vältimiseks võivad peamised sidusrühmad kaaluda registri kasutamist, et kõik sidusrühmad saaksid näha projekti üldisi piiranguid, mida võib olla üksjagu ja mis võivad olla ka vastuolulised.
Küsimused, millele määrav osaline vajab teadlike otsuste tegemiseks vastuseid – need küsimused peaksid andma kindluse, et projekteerimis- ja ehitusprojekt toimib ettenähtud viisil. Need peaksid olema lihtsad küsimused otseste vastustega.

Projekti infonõuded tuleks hoida kõrgemal tasemel, välja arvatud juhul, kui sisust saadakse väga hästi aru.

Examples

Järgnevalt on toodud mõned üldised näited informatsioonist, mida võib projekti infonõuete (PIR) osana lisada. Lisatud on vaid näidised, kuna iga projekti tuleks oma piirangute piires hoolikalt läbi mõelda.

(1) Projekti ulatus
Projekti ulatus peaks andma üldiste nõuete üldise ülevaate.

Näide. Omavalitsus soovib ehitada spordihalli, mis mahutaks kuni 600 inimest üldiseks kogunemiseks ja vähemalt 300 inimest suurürituste jaoks. Projekt tuleb lõpule viia suveperioodil, et minimeerida mõju kooliperioodist väljapoole jääva aja tõttu. Ehitis peaks vastama kohustuslikele, seadusega ette nähtud miinimumnõuetele ning kaaluda tuleks võimalusi, et neid nõudeid ületada kui seeläbi on võimalik tegevuskulude vähenemist määratleda ning vähendada.

Ülaltoodu on väga lihtne näide. Sõltuvalt projekti suurusest ja keerukusest võib projekti ulatuse käsitlus olla väga lühike või mahukas. Mõned projektid jagavad ulatuse valdkondadeks, nt arhitektuur-, konstruktsioon-, tehnosüsteemid jne, mis võib olla väga mõistlik, et seeläbi luua eraldiseisvad määratlused või kontrollida informatsiooni spetsialistide kaasabil.

(2) Eesmärk, milleks määrav osaline informatsiooni kasutab
Eesmärk peab arvestama peamisi sidusrühmi, kes vajavad otsuste tegemiseks informatsiooni.

Näide. Spordihalli rahastavad osaliselt OrganisatsioonA, klubiliikmed, kohalik kogukond ning ülejäänu kaetakse pangalaenuga. Moodustatud on arendusosakonad, et suhelda kõigi huvirühmadega, kellel on infonõudeid. Sidusrühmade hulka kuuluvad:

Klubi liikmed
OrganisatsioonA
Pank
Planeerimisamet
Järelevalveamet
Kohalik meedia

Klubiliikmed, OrganisatsioonA ja pank tunnevad huvi uue ehitise kapitalikulude vastu. Klubiliikmed ja võib-olla pank, kui kapitalikulu ületab eeldatava, on huvitatud uue ehitise tegevuskuludest.

Projekti teostatavuse kindlakstegemiseks on vaja informatsiooni, mis võtab arvesse maksumust, programmi, nõudeid ja projekti kvaliteeti. Arendusosakond nõuab informatsiooni projekti igas etapis, et võrrelda neid nõudeid oodatavate tulemustega.

Kehtiva planeerimistaotluse esitamiseks on vaja samuti informatsiooni. Eelplaneeringu protsessi tuleb kaasata järgmised sidusrühmad:

Klubi liikmed
Naabruskonna huvirühmad
Kohaliku volikogu liikmed
Kohalik päästeamet, hädaabiteenused

Üleandmisel nõutakse informatsiooni, mis sisaldab kõiki dokumente ja sertifikaate, mis tagavad eeskirjadele vastavuse, ning tehnilisi jooniseid ja kasutusjuhendeid.

(3) Projekti töökava
Kasutatav leping määrab tõenäoliselt projekti töökava. Populaarsed lepingutüübid on JCT (UK), NEC/Alliance ja FIDIC.

Näide. Allpool toodud RIAI töökava etappide näide.

Lühiarendus
Eelprojekt
Põhiprojekt
Ehitusluba
Tööprojekt
Hankeprotsess
Ehitustööd

(4) Kavandatav hankeprotsess
See võib olla projekti alguses soovitusliku iseloomuga.

Näide. Kasutatakse traditsioonilist projekteerimist, pakkumusmenetlust, ehitust. Kaaluda võib IPT ehk projekteerimis-ehitushanke kasutamist ning sellise otsuse võib teha ka vahetult enne tehnilise projekteerimise algust.

(5) Oluliste otsustuspunktide arv kogu projekti jooksul
Edastamise tähtaegade esitlemiseks võib kasutada tabelesitust.

Tabel. Edastamise tähtaegade näidistabel.

Otsustuspunktid tuleks selgelt määratleda. Iga otsustuspunktini viivate ülesannete puhul tuleks arvesse võtta teadliku otsuse tegemiseks vajalikku informatsiooni. Kas näiteks tasuvusuuring ja esialgne kuluprognoos on otsuse tegemiseks piisavad? Kas infovajaduse tase on nendes dokumentides piisavalt ette nähtud?

Projektihaldustarkvara, mis suudab ülesandeid siduda ja kriitilist teed tuvastada, sobib paremini keskmistele ja suurematele projektidele. Näiteks kui kulukalkulatsiooni koostamine võtab aega kolm nädalat ja teostatavusuuring on selle ülesande jaoks nõutav info, ei ole see valmis juhatusele kinnitamiseks, nagu eespool märgitud.

Kinnitatud kuupäevad lepitakse peaprojekteerijaga kokku projekteerimisprogrammi koostamisel.

(6) Otsused, mida määrav osaline peab tegema igas olulises otsustuspunktis
Igas otsustuspunktis nõutavat informatsiooni tuleks hoolikalt kaaluda.

Näide. Juhatus peab planeerimist oluliseks riskiks ja ei jätka, kui risk on liiga suur. Arvestada tuleb kõigi planeerimisriskidega, mis hõlmavad nii naaberkinnistutele avalduvaid mõjusid kui ka varjestust, jalakäijate ja sõidukitega juurdepääsu ehituse ajal ja pärast seda. Projekteerimisriskid tuleb eelnevalt määratleda, et teha kindlaks projekti teostatavus.

Ülaltoodu viitab sellele, et projekteerimise riskiregister sisaldab puuduolevat infonõuet.

(7) Küsimused, millele määrav osaline vajab vastuseid teadlike otsuste tegemiseks
Need peaksid olema lihtsas keeles küsimused. Kui need on üles kirjutatud, aitavad need klientidel mõista, millist informatsiooni nad vajavad, ja on ka oluliseks abiks infovahetuse nõuete kindlaksmääramisel. Päästiksündmuseid genereerivad kirjed on esile tõstetud.

Näited: