Varade elluviimise etapp (EN ISO 19650-2)

Sissejuhatus

Antud moodulis vaadatakse lähemalt ehitusprojektide elluviimist nii nagu seda sätestab EN ISO 19650 standardite seeria (fookusega osale 2), millega omakorda seostuvad mitmed teised standardid ning juhendid. EN ISO 19650-1 sissejuhatavas standardis (osa 1) märgitakse:

Nii nagu paljud teised tööstusharud, peab ka ehitussektor kvaliteetse informatsiooni edastamiseks välja töötama digitaaltehnoloogiaid ja koostööviise, et võimaldada ehitiste projekteerimist, ehitamist ja kasutamist kulutõhusalt ja säästvalt. Viimastel aastakümnetel on esitatud arvukalt aruandeid, mis rõhutavad ehitussektori ebaefektiivsusi ja sellega kaasnevaid lisakulusid. Paljud neist aruannetest soovitavad projektide elluviimisel digitaalset lähenemist. Traditsioonilised, analoog-projektide elluviimise meetodid sobivad sageli väiksemate projektide puhul, mille keerukus on suhteliselt madal ja digitaliseerimiskulud suhteliselt kõrged.

Hästi struktureeritud digitaalne informatsioon tagab informatsiooni täpsuse selle taaskasutamiseks. Struktuuri puudumine tuleneb sageli infonõuetest, mis pole täpselt määratletud. EN ISO 19650 seeria ja ennekõike EN ISO 19650-2, mis on seotud varade elluviimise etapiga, sätestab vastutuse ja metoodikad projekti nõuete määratlemiseks. Suurt tähelepanu pööratakse muuhulgas, et projekti nõuded oleksid täpselt defineeritud hankeprotsesside käigus, mis hõlmavad selgeid, lepingulistel suhetel põhinevaid vastutusliine.

Samas tasub rõhutada, et EN ISO 19650 standardite seeria ei sätesta, kuidas ehitisi projekteeritakse või ehitatakse. See on pigem parimate tavade raamistik, mis võimaldab osalisi kaasata ja planeerida, kuidas tööd tehakse.

Additional standards

Lisaks EN ISO 19650 standardiseeriale tuleb tähelepanu pöörata ka sellega haakuvatele standarditele (vt meenutusena BIM Standards Landscape Explorer, kus on näidatud seoseid erinevate BIM standardite vahel). 

Õppemoodulite jooksul teeme viiteid neile haakuvatele BIM standarditele jupi kaupa (vaata CEN/ISO töögruppide põhist vaadet täieliku nimekirja saamiseks). 

Oluline on märkida, et EN ISO 19650 seerias ei ole üksikasjalikult ette nähtud, kuidas üksikud organisatsioonid digitaalset teavet toodavad või edastavad. Standardite, eriti rahvusvaheliste standardite järgi töötamine nõuab pakkumismenetluse ja tööde teostamisega seotud protsesside olulist läbivaatamist. Paljud organisatsioonid töötavad nüüd digitaalses ruumis ja on kaugtööga kohanemiseks teinud olulisi muudatusi, kuid paljud ei pruugi olla mõelnud, kuidas oma protsesse digitaalse info jagamiseks kõige paremini optimeerida. Organisatsioonid, mis on võimelised digitaalseid andmeid kiiresti looma ja seejuures muutes seda väärtuslikuks informatsiooniks, mida omakorda teised saavad kasutada, lisavad märkimisväärset väärtust kogu tarneahelale. Üks tõrge selles tarneahelas võib kahjuks kõiki neid eeliseid vähendada või hoopistükkis ära kaotada. Sestap on riskipõhine lähenemine väga oluline. Sama oluline on aga ka projektijärgne mobiliseerimine, et kogu hea planeerimine saaks tõhusalt ellu viidud.

Keskmise ja suurema suurusega ettevõtete jaoks pakub EN ISO 19650 olulisi eeliseid, kuna see suurendab geograafilisi piire ületavate projektide digitaalset koostööd teiste valdkondadega, mis võimaldab vähendada tõrkeid ja tõstab informatsiooni üldist kvaliteeti.

Sõltuvalt iga organisatsiooni suurusest ja paindlikkusest võib kuluda kaks või enam aastat, et muuta oma ettevõtteid vastavusse EN ISO 19650 seeriaga ning pärast seda on see pidev täiustamise ja areneval turul kasutuselevõtu protsess.

Infonõuded

Mõistmata, millist informatsiooni on vaja, on väga raske planeerida, kuidas sellist informatsiooni edastatakse, milliseid ajakavasid ja vajalikke ressursse on vaja. Enne projekti alustamist tuleb kaaluda nii informatsiooni kui ka füüsilise vara täpsustamist. Infohaldus seisneb selle tagamises, et õige informatsioon edastatakse õigel ajal õigesse sihtkohta, et täita konkreetset eesmärki. Informatsioon peaks olema järjepidevalt struktureeritud, et võimaldada tõhusat informatsiooni edastamist ja tulemuste automaatset kontrollimist. Infonõuded on EN ISO 19650 standardiseeria põhiolemus. Kui need on määratletud, teavitavad need:

• pakkumuse ja määramise protsessi;
• info edastamise planeeringu;
• info genereerimise ja elluviimise;
• autoriseerimis- ja vastuvõtmise protsessi, võrreldes tulemusi nõuetega;
• informatsiooni asjakohase kasutamise.

Infonõuded hõlmavad allolevat:

• Organisatsioonilised infonõuded (OIR)
• Projekti infonõuded (PIR)
• Vara infonõuded (AIR)

Ühiselt määratlevad need sisendi detailsematele infonõuetele määramistasemel, mida nimetatakse infovahetuse nõueteks (EIR).

Joonis. Infonõuete ressursid. CAPEX - capital expenditure (vara ostmiseks, paigaldamiseks ja kasutuselevõtuks kasutatud investeering). OPEX - operating expenditure (käitamiseks ja korrashoiuks kasutatud kulud, sealhulgas seotud kulud, nagu logistika ja varuosad).

Üldise kokkuvõttena saab infonõudeid struktureerida alloleva tabeli kohaselt.

Tabel. Infonõuete ülevaatlik kokkuvõte.

Alljärgnevas tabelis on toodud peamised infohalduse komponendid, kes vastutab ja millal need on ette valmistatud.

Tabel. Peamised infohalduse komponendid.

Enamiku infonõuetest valmistab määrav osaline ette enne projekti algatamist. Kui need on esitatud, on need hindamatu ressurss, mis tagab, et projekti, vara ja määramise taseme nõuded on optimeeritud, et need vastaksid ärivajadustele. Kui aga infovahetuse nõudeid ei koostata või ei ole arvesse võetud ärivajadust, on oht, et projekti käigus ja üleandmisel esitatud informatsioon ei vasta nõuetele ning nõuetesse tehakse jooksvaid täpsustusi, mis aga mõjutavad oluliselt kulusid ning projekti kulgu.

Selle kursuse alammoodulid pakuvad üksikasjalikke juhiseid infonõuete koostamiseks.

• Organisatsioonilised infonõuded (OIR) – esitab kliendi juhiseid, kes soovivad määratleda, millist informatsiooni nende organisatsioon vajab oma äritegevuse toetamiseks
• Projekti infonõuded (PIR) – esitab juhiseid määravale osalisele, kes soovib sidusrühmadega suhelda, teha kindlaks olulised otsustuspunktid ja nõutud projektiinfo. Projekti kohta eksisteerib üks projekti infonõuete dokument.
• Infovahetuse nõuded (EIR) – esitab juhiseid määravale osalisele, kes soovib koostada infonõudeid pakkumusmenetluse raames, mis võtab arvesse organisatsioonilisi infonõudeid (OIR), vara infonõudeid (AIR) ja projekti infonõudeid (PIR). Iga määramise kohta on üks EIR dokument.

Projektiinfo standard ja projektiinfo tootmismeetodid ja -protsessid toetavad organisatsiooni ja projekti infole esitatavaid nõudeid, luues standarditud metoodikad nõuetele vastava sisu tootmiseks. Võimaluse korral saab need dokumendid standardiseerida kõikide projektide jaoks, kuid need tuleks vastavalt vajadusele projektipõhiselt üle vaadata ja ajakohastada. Seda käsitlevad omaette õppemoodulid.

• Projektiinfo standard – määrab kindlaks standardid, mille iga määratud osaline vastu võtab, ja millest lähtub modelleerimise ja jooniste loomise juures. Selle dokumendi võib lisada hankedokumentidesse ja jagada kõigi elluviimise meeskonna liikmetega.
• Projektiinfo tootmismeetodid ja -protsessid - määratleb info esitamise standardid. Selle dokumendi võib lisada pakkumisdokumentidesse ja vahetada kõigi elluviimise meeskonna liikmetega.

Infovahetuse nõuetes (EIR) tuleb arvesse võtta projektiinfo standardit ja projektiinfo koostamise meetodeid ja protseduure ning need peaksid sisaldama piisavat teavet, et pakkujad mõistaksid nõutava info ulatust ja info hankimise metoodikat. Mõnel juhul võib olla mõistlik lisada hankedokumentidesse projektiinfo standard ja projektinfo ettevalmistamise meetodid ja protseduurid, et vältida info kordamist iga EIR kohta. Sellistel juhtudel peaks EIR-s olema selge, millised dokumendi osad on määramise seisukohast olulised.

Samuti on olemas rida nõudeid, mis on seotud varade haldamisega, mida käsitleb EN ISO 19650-3:2020. Vara infonõuded (AIR) on lisatud juhised, mis aitavad ehitiste omanikel või korrashoidjatel määratleda varanõudeid, mida võib kaaluda infovahetuse nõuetesse lisamiseks. Seda käsitleb lähemalt alljärgnev õppemoodul.

• Vara infonõuded (AIR) – esitab juhised varaomanikele, kes soovivad määratleda informatsiooni, mis on vajalik ehitatud vara kasutamiseks ja korrashoiuks kooskõlas organisatsiooni varahaldusstrateegiaga.

EN ISO 19650 seeria nõuab väga struktureeritud lähenemist infonõuete väljatöötamisele, mis algab enne igat projekti. Hindamise ja vajaduse määratlemise etapis tehtavad jõupingutused tagavad, et informatsioonile on kehtestatud selged nõuded, mis suurendavad määrava osalise kasu, tagades samas, et pakkumistele esitatavad infonõuded on selged ja standarditud. Kuigi mallid võivad aidata nõudeid struktureerida, ei saa asendada aega ja vaeva, et töötada välja kaalutletud nõuded, mis vastavad määrava osalise vajadustele.

Delivering a project in accordance with EN ISO 19650-2

Projektide puhul, mis on tehtud kooskõlas EN ISO 19650 standarditega, ei oma tähendust varasemalt kasutusel olnud BIMi rakendamise tasemed (nt Level 2 BIM või BIM Level 2), kuna need tekitavad segadust ja kuuluvad varasemate, aegunud standardite koosseisu. Seetõttu kasutamegi edaspidi lihtsalt “BIMi rakendamine vastavalt EN ISO 19650 nõuetele“ allmärget.

EN ISO 19650-2 on jagatud kaheksaks alamprotsessiks, mis on välja toodud järgmiselt:

1. Hindamine ja vajadus
2. Hankekonkurss
3. Esitatud pakkumus
4. Määramine
5. Ettevalmistus
6. Info ühistootmine
7. Infomudeli edastamine
8. Projekti lõpetamine

Joonis. Määramise käigus läbiviidavad tegevused.

Alamprotsessid on loetletud nende üldise teostamise järjekorras. Määrav osaline vastutab 1. ja 2. sammu eest. Kuna hankimine võib toimuda nii projekti alguses kui ka töövõtjate jaoks, korratakse etappe 2–7 enamiku projektide puhul mõlema puhul. Alamprotsessid on loogilises täitmise järjekorras ja seetõttu saab neid joondada näiteks projekti staadiumite põhiselt. 

Iga alamprotsess on jagatud tegevusteks. Näiteks hindamine ja vajadus on jagatud järgmisteks tegevusteks:

1. Infohaldusfunktsiooni täitvate isikute määramine
2. Projekti infonõuete loomine
3. Projektiinfo edastamise tähtaegade loomine
4. Projektiinfo standardi loomine
5. Projektiinfo tootmismeetodite ja -protsesside loomine
6. Projekti võrdlusinfo ja jagatud ressursside loomine
7. Projekti ühtse andmekeskkonna loomine

Standardis EN ISO 19650-2 ei ole võimalik ühtegi alamprotsessi või selle tegevust vahele jätta. Standard kasutab siiski fraasi “peab arvestama” iga tegevuse üksikasjade eristamiseks, mille puhul võib kaaluda selle väljajätmist. Sellest lähtuvalt peaks igaüks, kes koostab BIMi tegevuste ajakava, enne nende protsessist väljajätmist hoolikalt läbi uurima kõik tegevused fraasiga "peab arvestama".

Tabel. Projekti ning määramise nõuded.

Joonis. Infohaldusprotsess varade elluviimise etapis. 

Joonisel toodud toimingute järjekord kajastab nende läbiviimise järjekorda. Osaliselt on kasutatud numeratsiooni esimese osana ka EN ISO 19650-2 standardi peatükki numbrit, seega joonisel toodud etapid 1,2,3 jne võib vaadata ka kui 5.1, 5.2, 5.3 jne.

Assessment and Need (5.1)

Hindamist ja vajadust tuleks alustada enne mis tahes projekti alustamist või mis tahes määramist, kuna selles etapis võetakse arvesse selle üksikisiku või organisatsiooni vajadusi, kes kavandab kapitaliinvesteeringuid ehitisse. Kuigi viidatakse projekti nõuetele, on see üldises tähenduses ja valitud projekti konkreetseid nõudeid arvestatakse järgmises etapis, milleks on hankekonkurss (5.2).

Appoint individuals to undertake the information management function (5.1.1)

Määrav osaline nimetab infohaldusfunktsiooni täitma ühe või mitu isikut oma organisatsioonist. Teise võimalusena võib määrav osaline anda osa või kõik toimingud allhanke korras määratud osalisele või kolmandale isikule – sellistel juhtudel tuleb ette valmistada teenuste ulatus. Teenuste ulatuse ettevalmistamisel võib abistada standardi EN ISO 19650-2 Lisa A. Näiteks võib infohaldusfunktsiooni tellida arhitektilt, kes on elluviimise meeskonna liige, või spetsialiseerunud BIMi konsultatsiooni ettevõtetele, eeldusel, et teenuste ulatus on koostatud EN ISO 19650-2 tegevuste alusel.

Infohaldusfunktsioon nõuab valdkonnateadmisi ja võimet täita ülesandeid tõhusalt ja tulemuslikult meeskonna nimel, mis on sageli palju laiem kui organisatsioon, mille heaks üksikisik võib töötada. Infohaldusfunktsiooni täitev isik(ud) vastutab selle eest, et järgmised EN ISO 19650-2 hindamise ja vajadustega seotud tegevused oleksid lõpule viidud:

• Projekti infonõuete loomine (5.1.2)
• Projektiinfo edastamise tähtaegade loomine (5.1.3)
• Projektiinfo standardi loomine (5.1.4)
• Projektiinfo tootmismeetodite ja -protsesside loomine (5.1.5)
• Projekti võrdlusinfo ja jagatud ressursside loomine (5.1.6)
• Projekti ühtse andmekeskkonna loomine (5.1.7)
• Projekti infoprotokolli loomine (5.1.8)

Establish the project’s information requirements (5.1.2)

See dokument annab juhiseid määravale osalisele, kes soovib sidusrühmadega suhelda, teha kindlaks olulised otsustuspunktid ja määrata kindlaks projekti kohta nõutava informatsiooni. Projekti infonõuded (PIR) on kõrgema taseme nõuded, mis määratlevad kindlaksmääratud oluliste otsustuspunktide jaoks vajaliku informatsiooni sätestatud määrava osalise poolt. PIR käsitleb küsimusi, millele määrav osaline nõuab vastuseid kõigis olulistes otsustuspunktides.

Establish the project’s information delivery milestones (5.1.3)

Info edastamise tähtajad on eelnevalt määratletud punktid, mis määravad kindlaks, millal nõutav informatsioon tuleb määravale osalisele edastada. Informatsiooni edastamise tähtajad tuleks määratleda oluliste otsustuspunktide suhtes. Informatsiooni edastamise tähtaegasid ei tohiks segi ajada projekti etappide või muu projekteerijate vahelise infovahetusega. Kuigi toimub vastavusse viimine projekti etappidega, peaksid tähtajad eelkõige lähtuma määrava osalise ärivajadustest, mitte töökavast.

Establish the project’s information standard (5.1.4)

Projektiinfo standardid on tehnilised standardid, mis tagavad informatsiooni edastamise järjepidevas vormingus ja seda saab kasutada ilma olulise ümbertöötlemiseta. Selleks võivad olla näiteks:

• geomeetrilise informatsiooni tase (LOD);
• mitte-geomeetrilise informatsiooni tase (LOI);
• klassifikaator;
• koordinaatsüsteem;
• faili nimetamisreegel ning ülevaatuse kontroll;
• lehed;
• mõõtmestandard ning täpsusklass.

Selguse, loetavuse ja järjepidevuse saavutamiseks tuleks kogu vajalik projektinfo koostada. Projektinfo peaks näitama ainult kasutaja nõutavat geomeetrilist infot ega tohi sisaldada midagi, mis ei suurenda edastatava informatsiooni täpsust, täielikkust ega selgust. Klient peaks hoolikalt kaaluma projektinfo standardeid selles kontekstis, kuidas ta informatsiooni kasutab. Näiteks kui kasutatakse konkreetset tööjaotuse struktuuri, tuleks see projektiinfo standardis tuvastada. Oluline on, et projektiinfo standard vaadataks üle igal projektihankel.

Establish the project’s information production methods and procedures (5.1.5)

Määrav osaline kehtestab kõik konkreetsed informatsiooni tootmismeetodid ning -protsessid. Selleks võivad olla näiteks:

• mõõdistuste läbiviimise meetodid; näiteks võivad kehtida erinõuded objektile juurdepääsu lubade hankimiseks või insenerile, kes tuvastab ja vaatab üle teenuste seisukorra;
• informatsiooni loomise, ülevaatamise või kinnitamise konkreetsed nõuded;
• koondamise strateegia;
• koordineerimine ja vastuolude vältimine;
• kontrolli- ja katseplaanid;
• olemasoleva informatsiooni kinnitamine;
• ühtne andmekeskkond (CDE);
• turvalisus ja informatsiooni levitamine;
• informatsiooni edastamine määravale osalisele;
• üleantav informatsioon.

Ülaltoodud loend on soovituslik ja igal organisatsioonil või projektil võivad olla oma enda nõuded. On oluline, et igast projektist saadud õppetunnid võetakse uuesti üle projektiinfo tootmismeetodite ja -protsesside koostamisse. Projektiinfo standard tuleb üle vaadata igal projektihankel. Projektiinfo  tootmismeetodid ja -protsessid tuleks lisada hankedokumentidesse ja neid tuleb vahetada kõigi elluviimise meeskonna liikmetega.

Establish the project’s reference information and shared resources (5.1.6)

Määrav osaline peab kehtestama võrdlusinfo ja jagatud ressursid, mida nad soovivad jagada määratud juhtiva osalisega hanke või määramise juures. Selleks võivad olla näiteks:

Olemasoleva vara informatsioon

• olemasolevate varade teostusinfo;
• mõõdistusandmed;
• muud mõõdistused nagu tingimuslikud mõõdistused, asbesti mõõdistused jne;
• tehnosüsteemide plaanid nagu gaasivõrgud, elektrivõrgud, VK, telekommunikatsioon jne;
• rahvuslikud kaardid (nt Maa-amet);
• üldplaanid.

Jagatud ressursid

• mallid – BIM rakenduskava, info esitamise peakava (MIDP), mudelite mallid, jne;
• stiili raamatukogud;
• objektide raamatukogud.

Rahvuslikes ning regionaalsetes standardites esitatud sümbolid

• sümbolid vastavalt EN ISO 22014 standardile

Establish the project’s common data environment (5.1.7)

EN ISO 19650-2 soovitab tungivalt, et projekti CDE oleks enne hankekutse väljastamist paigas, et informatsiooni saaks hanke organisatsioonidega turvalisel viisil jagada. Määratud osaline vastutab ühtse andmekeskkonna (CDE) loomise eest. Eeldusel, et kaasatud on teenuste ulatus, võib määratud osaline valikuliselt:

1. Hankida see tegevus kolmandalt osaliselt
2. CDE hostimise, haldamise ja/või toetamise vastutuse ülekandmine määratud osalisele, tingimusel, et see hõlmab teatud teenuste ulatust

Määrav osaline, kellel on palju varasid, võib kaaluda CDE üle kontrolli säilitamist, samas kui riskantsema ühekordse ehitise puhul võib sobivam olla üks kahest võimalusest. CDE omandiline kuuluvus või haldamine ei tähenda andmete omandiõigust. See hõlmab siiski kohustusi tagada minimaalset andmete teenindustaset ja süsteemi-administraatorina andmete turvalist haldamist.

Establish the project’s information protocol (5.1.8)

Määrav osaline vastutab projekti infoprotokolli, sealhulgas sellega seotud litsentsilepingute kehtestamise eest, mis hiljem ja asjakohaselt lepingusse lisatakse. Määrav osaline vastutab ka selle eest, et protokoll lisataks iga määratud juhtiva osalise ja kõigi hilisemate, tema poolt alltöövõtu korras osaliste kohta, tagades sellega, et kõikide projektis osalejate õigused ja kohustused on samaväärsed.

Summary (5.1)

Kogu ülaltoodud informatsioon annab määravale osalisele pakkumise tegemiseks vajalikud vahendid. Asjakohast dokumentatsiooni tuleks jagada määrava osalise meeskonna asjaomaste liikmete ja peamiste sidusrühmadega. Peamised sidusrühmad võivad olla määrava osalise ülesanded, nt finantseerimine, projekti kontroll, organisatsioonid, kes valmistavad ette tulevaste projektide jaoks funktsionaalseid juhendeid jne.

Kuna projektidest saadakse õppetunde, tuleks dokumentatsiooni kontrollitult ajakohastada vajalike muudatustega. 

Hindamistegevused ja vajadus on kokku võetud alloleval diagrammil.

Joonis. Infohaldusprotsess — Hindamine ja vajadus.

Invitation to tender (5.2)

Hankekutse võib toimuda projekti jooksul paljudes punktides. Väga suurte projektide puhul on see peaaegu pidev protsess kuni projekti lõpuni. Kui projekt algab, on kliendi esialgne hankekutse tõenäoliselt mõeldud projekteerimismeeskonna või võib-olla projekteerimismeeskonna põhiliikmete määramiseks, et mõista riske ja arendada põhieesmärke edasi. Suure või keeruka projekti puhul võivad mõned projekteerimismeeskonna liikmed sõlmida osa projekteerimisulatusest allhankelepinguga, mille puhul neil puuduvad ettevõttesisesed eriteadmised või vahendid projekti nende osade täitmiseks.

Joonis. Infonõuete maatriks.

Näiteks võib arhitekt teha alltöövõtulepingu spetsialistiga fassaadi projekteerimiseks, mis nõuab märkimisväärset inseneritööd. Määramisel tekib otsene lepinguline suhe tellija (määrav osaline), arhitekti (määratud juhtiv osaline) ja fassaadi-inseneri (määratud osaline) vahel. Klient esitab arhitektile infonõuded ja eeldab, et arhitekt vastutab nõuete edastamise eest igale spetsialistile/projekteerijale. Arhitekt vastutab ka iga spetsialisti/projekteerija informatsiooni kontrollimise eest, et tagada selle vastavus projekti infonõuetele.

Klient võib soovida eraldi ametisse nimetada ehitusinseneri, kes on ühtlasi määratud juhtivaks osaliseks, kes võib omakorda tellida osade tööde alltöövõtu. Arhitektil ja ehitusinseneril ei ole antud juhul lepingulist suhet. Siiski peavad nad oma tööd koordineerima, seega peab kliendi hankekutse kehtestama vastutuse projekteerimise ulatuse eest ja reeglid selle kohta, kuidas informatsiooni projekteerimismeeskonna liikmete vahel koordineeritakse. Näiteks kasutatakse vastuolude kontrolli üha enamate projektide puhul, et tagada sobivus kõikidele ehituselementidele ja samuti tagada, et ehituse käigus ei tekiks vastuolusid, mis võivad olla väga kulukad nii eelarve kui ka ruumiprogrammi seisukohast. Kui klient määrab iga projektimeeskonna liikme eraldi, võib ta kaaluda vastuolude protsessi väljundite määramist projektiinfona ning sätestada vastuolude kontroll projektinfo tootmismeetodite ja -protsesside osana. See võib hõlmata ettenähtud tarkvara või protsessi vastuolude tuvastamiseks, vastuolude lahendamiseks ja vastavasisuliseks aruandluseks. Alternatiivse võimalusena võivad nad kirjeldada, millised on nende infonõuded, otsides igalt potentsiaalselt projekteerijalt metoodikat, ja suhelda eelistatud pakkujatega enne nende määramist, et luua ühine lähenemisviis, mis dokumenteeritakse BIM rakenduskavas, millele viidatakse seejärel infoprotokollis.

Ehitushanke etapis võib alltöövõtulepingute arv muutuda üsna suureks. Pole ebatavaline, et suurematel projektidel on 100+ alltöövõtjat. Iga kord, kui töö on sõlmitud alltöövõtuga, eraldatakse osa tööst põhilepingust ja töö juhtimisega tuleb rohkem pingutada, et kogu lepingu kvaliteet ei muutuks. Paljude ehitusprojektide puhul on peatöövõtjaks määratud juhtiv osaline. Võib esineda juhtumeid, kus tööde osa võib teostada teine peatöövõtja, nt ettevalmistavad tööd.

EN ISO 19650 seeria põhirõhk on infovahetuse nõuete (EIR) kehtestamisel. Organisatsioon, kes soovib teostada alltöövõttu, peab koostama selle töö jaoks EIR-i. Seda tehes peavad nad kaaluma, mida nad pakuvad. Näiteks võib klient soovida, et tehtud tööd kinnitataks uuringute abil, millele on lisatud kontrollitud joonised, või alternatiivina võidakse nõuda laserskaneerimist ja punktpilve mudeleid ehitusdokumentatsiooni kontrollimiseks. See täpne nõue peab läbima tarneahela allapoole mitte ainult suhtluses, vaid ka infonõuetena, mida arvestatakse hankimise etapis ja mis on iga alltöövõtja tulemuste osa.

Lihtsaks lähenemisviisiks on töötada välja allhankelepingu ulatusdokument, seejärel lisada projekti üldised nõuded ja paluda neil seda järgida. See on määratud osalisele koormav, kuna nad peavad filtreerima informatsiooni, mis on väga asjakohane ja üldse mitte asjakohane. See on koormav ka määravale osalisele, kuna neil on raske kontrollida, kas nad on nõuded täitnud. EIR põhikomponent on infovajaduse taseme kehtestamine iga infonõude jaoks, millele nad peavad vastama, ja selle infonõude vastuvõtukriteeriumid. Näiteks kui laserskaneerimine ja punktipilv on nõutavad konstruktsioonide teostuse kontrollimiseks, tuleb määratleda uuritava ulatus koos uuringu ja tulemuste tehniliste nõuetega. Aktsepteerimiskriteeriumid võivad olla sellised, et nii teostusmudelid kui ka punktipilved tarnitakse koos elementide ajakavaga, mis on väljaspool tolerantsi koos tõenditega kohandamiste kohta, kas projektmudelites või ehitusplatsil. Võib nõuda muid tõendeid, näiteks kasutatud seadmete kalibreerimiseeskirju ning kasutatud standardeid.

Establish the appointing party’s exchange information requirements (5.2.1)

Määrav osaline kehtestab infovahetuse nõuded (EIR) iga tulevase määratud juhtiva osalise jaoks. Iga eraldi määramise või lepingu jaoks on vaja EIR-i ja eraldi määratud juhtivat osalist, kes täidab selle EIR-i infohaldusfunktsiooni. Kui on vaja ühte elluviimise meeskonda, koostatakse üksikprojekti lühikirjeldus üldisteks nõueteks ja seejärel iga ülesande konkreetseteks üksikasjadeks, nt. arhitektuur, konstruktsioonid, tehnosüsteemid jne. Juhtorganisatsioon peaks võtma vastutuse selle eest, et suutlikkuses ei tekiks lünki, ja tagama, et vastutus tulemuste eest jaotatakse iga meeskonnaliikme vahel. See võib määrava osalise jaoks olla väga ahvatlev, kuna nad töötavad kogu projekti ulatuses ühe kontaktpunktiga. Paljud ehitusprojektid toimivad just sellisel viisil ja see hankemeetod on muutumas populaarseks suuremate projektide projekteerimismeeskondade hankimisel.

Assemble reference information and shared resources (5.2.2)

Määrav osaline peaks koguma võrdlusinfo ja jagatud ressursid, mida nad soovivad hankemenetluse käigus jagada iga potentsiaalse määratud juhtiva osalisega. Soovitatav on seda teha turvaliselt ühtse andmekeskkonna kaudu. Ehitise omaniku või arendaja jaoks võib see hõlmata kaarte, uuringuid, projekte jne. Projekteerija jaoks võib see hõlmata kontseptsiooni või väljatöötatud kavandeid, mis aitavad spetsialistil või tarnijal oma teenuste ulatust välja töötada. Peatöövõtja puhul võib see hõlmata asjakohaseid jooniseid, ajakavasid, arvutusi jne, mis võimaldavad alltöövõtjatel pakkumist teha.

Establish tender response requirements and evaluation criteria (5.2.3)

Määrav osaline kehtestab nõuded, millele organisatsioonid peaksid oma pakkumustes vastama. Arvesse tuleks võtta järgmist:

• (määramiseelse) BIM rakenduskava sisu;
• määratud juhtiva osalise nimel infohaldusfunktsiooni täitva(te) isiku(te) pädevus;
• elluviimise meeskonna ettevalmistuskava;
• elluviimise meeskonna info edastamise riskihinnang.

Paljusid pakkumusi hinnatakse pakkumuse esitamise äriliste, tehniliste ja kvaliteedikomponentide alusel. Kaaluda tuleks märgistamissüsteemi koos infohalduse kaaluga, mis tuleks kvaliteedi kontekstis üle vaadata. Tuleb märkida, et kvaliteedi puudumine võib avaldada kahjulikku mõju nii projekti ärilistele kui ka tehnilistele tulemustele.

Oluline on märkida, et (määramiseelse) BIM rakenduskava ei pea olema sisuline dokument, mis hõlmab projekti teostamise kõiki aspekte. See peaks olema lihtsalt metoodiline avaldus selle kohta, kuidas pakkuja kavatseb oma kohaldamisalasse kuuluvaid infonõudeid täita.

Compile invitation to tender information (5.2.4)

Määrav osaline peaks läbi vaatama EN ISO 19650 seeriale tugineva hanke sisu ja kontrollima, kas kaasatud on järgmised dokumendid:

• infovahetuse nõuded (EIR);
• projektiinfo edastamise tähtajad;
• asjakohane võrdlusinfo ja jagatud ressursid (CDE-s);
• projektiinfo standard;
• projektiinfo tootmismeetodid ja -protsess;
• projekti infoprotokoll;
• pakkumuste nõuded ja hindamiskriteeriumid.

Summary (5.2)

Iga üksikisik või organisatsioon, kes teostab teatud tööde alltöövõttu, peab kehtestama infovahetuse nõuded (EIR). Kui nende infonõuded on määratletud struktureeritud viisil, on töö osade alltöövõtu protsess palju sujuvam ja seal on märkimisväärsed võimalused efektiivsuse saavutamiseks. EN ISO 19650 seerial põhineva projekti edukus põhineb kindlalt ehitise omaniku või arendaja koostatud esialgsetel infovahetusnõuetel ja sellel, kui palju nad hindavad kvaliteetset informatsiooni.

Hankekonkursi toimingud on kokku võetud alloleval diagrammil.

Joonis. Infohaldusprotsess — Hankekonkurss.

Tender Response (5.3)

Võimalik määrav osaline peaks EN ISO 19650 seeria alusel pakkumise sisu üle vaatama ja kontrollima, kas kaasatud on järgmised dokumendid:

• infovahetuse nõuded (EIR)
• projektiinfo edastamise tähtajad;
• asjakohane võrdlusinfo ja jagatud ressursid
• projektiinfo standard;
• projektiinfo tootmismeetodid ja -protsess;
• projekti infoprotokoll.

Pakkumusele vastamise nõuded ja hindamiskriteeriumid tuleks üle vaadata. Märgistus võib sisaldada lihtsat infohalduse protsenti või iga väljundi üksikasjalikku jaotust. Sarnaselt kõikidele pakkumusnõuetele tuleks hoolikalt kaaluda esitatud informatsiooni ning pakkumuse vastuses sisalduva informatsiooni olulisust ja sisu.

Märkus. Eespool loetletud sisu ei pea olema üksikdokumendid ja võib moodustada osa ühest või mitmest pakkumusdokumendist. Standardimise huvides tuleks kasutada ülaltoodud pealkirju.

Iga tulevane määratud juhtiv osaline ja iga määratud osaline peaksid end kurssi viima alljärgnevaga:

• ISO 19650-2 alamprotsessides 5.3–5.8 määratletud asjakohased pakkumustele vastamise tegevused ja;
• nende suutlikkus ja võimekus neid tegevusi ette võtta.

Iga tulevane määratud juhtiv osaline ja iga määratud osaline peaksid läbi vaatama projektiinfo standardi ning projektiinfo tootmismeetodid ja -protsessid. Kui tootmismeetodid ja -protsess on ette nähtud, tuleks puuduolev või vastuolud üle vaadata. Vajadusel küsida täpsustusi. Kui tootmismeetodid ja -protsess kirjeldatakse või neid ei ole lisatud, tuleks kaaluda nende lisamist määramiseelsesse ja/või -järgsesse BIM rakenduskavasse.

Pärast infonõuete hindamist ja elluviimise meeskonna suutlikkuse ja võimekuse hindamist nõuetele vastavaks edastamiseks, peaks määratud juhtiv osaline või määratud kolmas isik koostama päringud pakkumusdokumentide infohalduse osade kohta. Soovitatav on standardiseeritud kontrollnimekiri, mis võib sisaldada järgmist:

Nominate individuals to undertake the information management function (5.3.1)

Tulevane määratud juhtiv osaline nimetab infohaldusfunktsiooni täitma ühe või mitu isikut oma organisatsioonist. Teise võimalusena võib tulevane määratud juhtiv osaline tellida osa või kõik tegevused määratud osaliselt või kolmandalt osapoolelt – sellistel juhtudel tuleb ette valmistada teenuste ulatus. Standardi EN ISO 19650-2 Lisa A saab kasutada teenuste ulatuse ettevalmistamisel. Näiteks võib peatöövõtja tellida infohalduse funktsiooni elluviimise meeskonna liikmeks olevalt konsultatsiooni-insenerilt või BIM konsultatsiooniettevõttelt eeldusel, et teenuste ulatus on koostatud EN ISO 19650-2 tegevuste alusel. 

Establish the delivery team’s (pre-appointment) BIM execution plan (5.3.2)

BIM rakenduskava selgitab, kuidas määramise infohalduse aspekte elluviimise meeskond käsitleb. Iga tulevane määratud juhtiv osaline vastutab elluviimise meeskonna (määramiseelse) BIM rakenduskava koostamise eest.

Assess task team’s capability and capacity (5.3.3)

Tulevane määratud juhtiv osaline taotleb, et iga elluviimise meeskonna liige hindaks oma suutlikkust ja võimekust edastada informatsiooni vastavalt:

1. Määrava osalise infovahetuse nõuetele ning
2. Elluviimise meeskonna pakutud (määramiseelne) BIM rakenduskava järgides

Seda tehes peab iga elluviimise meeskonna liige arvestama meeskonna suutlikkust ja võimekust informatsiooni hallata ja toota, võttes aluseks:

• asjakohane kogemus ja töörühma liikmete arv, kes on informatsiooni hallanud info edastamise strateegia kohaselt;
• asjakohane kogemus ja töörühma liikmete arv, kes on koostanud informatsiooni vastavalt projekti tootmismeetoditele ja -protsessidele;
• töörühma liikmete haridustase ning kättesaadav asjakohane koolitus;
• infotehnoloogia (IT) kättesaadavus töörühmas, võttes arvesse kõiki EIRi ettekirjutavaid tehnilisi nõudeid ja mis tahes piiranguid elluviimise meeskonnas.

Pärast infonõuete hindamist peaks iga töörühm koostama päringud hankedokumentide infohalduse osade kohta. Iga töörühma ülesanne on hinnata oma suutlikkust ja anda tulevasele määratud juhtivale osalejale kindlus, et neil on suutlikkus ja võimekus hallata ja esitada informatsiooni vastavalt nõuetele.

Establish the delivery team’s capability and capacity (5.3.4)

Olenevalt hankestrateegiast võivad tulevased elluviimise meeskonnad olla juba eelkvalifitseeritud, kuid on ebatõenäoline, et eelkvalifitseeruvatel meeskondadel oleks olnud võimalus üksikasjalikud infonõuded üle vaadata. Esitatud pakkumusele lisatakse elluviimise meeskonna võimekuse ja suutlikkuse kokkuvõte infovahetuse nõuete (EIR) täitmise kohta ja nende (määramiseelne) BIM rakenduskava koos soovitustega, kuidas suutlikkuse/võimekuse puudujääke kõrvaldada. Pakkumuse vastuses tuleb esitada tõendid üksikisiku või organisatsiooni suutlikkuse kohta vastavalt väga hea tasemega vastutusmaatriksile ja EN ISO 19650 kohaste tegevuste kohaselt. See võib hõlmata ühte või mitut järgmistest:

1. Määratud juhtiva osalise poolt täidetud standardne hindamisvorm
2. Iga määratud osalise avaldus, mis näitab, et hindamine on läbi viidud, ja kinnitab suutlikkust täita infovahetuse nõuetes sätestatud nõudeid
3. Tõend asjakohase BIM-sertifikaadi kohta väljakujunenud akrediteerimisasutuse poolt

Establish the delivery team’s mobilisation plan (5.3.5)

Tulevane määratud juhtiv osaleja koostab elluviimise meeskonna kavandatava ettevalmistuskava, mis käivitatakse ja rakendatakse ettevalmistuse ajal. Lühiajaliste projektide puhul võib ettevalmistus olla nii lühike kui 1–2 nädalat, kuid suuremate projektide puhul võib see kesta 4–6 nädalat. Olenevalt projekti kestusest võivad mõned ülesanded, mis võivad näida juhtuvat projekti lõpu lähedal, vajada ettevalmistavat osa, et tagada informatsiooni õigeaegne edastamine. Projektiprogrammi tuleks hoolikalt kontrollida ja kasutada riskipõhist lähenemisviisi, et tagada kvaliteetse informatsiooni õigeaegne edastamine.

Seda tehes võtab tulevane määratud juhtiv osaleja arvesse oma lähenemisviisi, ajakavasid ja vastutusalasid:

1. kavandatavate info tootmismeetodite ja -protsesside katsetamise ja dokumenteerimisega;
2. töörühmade vahelise infovahetuse testimisega;
3. määravale osalisele info edastamise testimisega;
4. projekti CDE konfigureerimise ja testimisega jaotise 5.1.7 kohaselt;
5. elluviimise meeskonna (jaotatud) CDE ning selle ühenduvuse projekti CDE-ga konfigureerimise ja testimisega (vajaduse korral) jaotise 5.1.7 kohaselt;
6. lisatarkvara, riistvara ja IT-infrastruktuuri hankimise, rakendamise, konfigureerimise ja testimisega;
7. elluviimise meeskonna kasutatavate jagatud lisaressursside arendamisega;
8. elluviimise meeskonna liikmetele hariduse (vajalike teadmiste) arendamise ja tagamisega;
9. elluviimise meeskonna liikmetele koolituse (nõutavate oskuste) arendamise ja tagamisega;
10. elluviimise meeskonda lisaliikmete värbamisega nõutava võimekuse saavutamiseks;
11. määramise ajal elluviimise meeskonnaga liituvate isikute ja organisatsioonide toetamisega.

Ettevalmistuskava lisatakse pakkumuse vastusele kas osana (määramiseelne) BIM rakenduskavast või osana laiemast ettevalmistuskavast. Mõned näited informatsioonist, mida võib ettevalmistuskava arvesse võtta:

Establish the delivery team’s risk register (5.3.6)

Tulevane määratud juhtiv osaline koostab elluviimise meeskonna riskiregistri, mis sisaldab informatsiooni õigeaegse edastamisega seotud riske vastavalt määrava osalise infovahetuse nõuetele ja seda, kuidas elluviimise meeskond kavatseb neid riske juhtida. Seda tehes võtab tulevane määratud juhtiv osaline arvesse riske, mis on seotud:

1. Eeldustega, mida elluviimise meeskond on teinud määrava osalise infovahetuse nõuete kohta
2. Määrava osalise projektiinfo edastamise tähtaegade täitmisega
3. Projekti infoprotokolli sisuga
4. Kavandatava info edastamise strateegia saavutamisega
5. Projektiinfo standardi ning tootmismeetodite ja -protsesside kasutuselevõtuga
6. Projektiinfo standardisse kavandatud muudatuste lisamisega (või kaasamata jätmisega)
7. Elluviimise meeskonna ettevalmistamisega nõutava suutlikkuse ja võimekuse saavutamiseks

Riskianalüüs lisatakse pakkumuse vastusele kas (määramiseelsesse) BIM rakenduskavasse või laiema riskianalüüsi dokumendi osana. Mõned näited informatsioonist, mida võib riskiregistris arvesse võtta:

• Informatsiooni loomise alustamiseks on olemas tarkvarasüsteemid, litsentsid ja läbitud vastavasisuline koolitus
• Riistvara on soetatud ja konfigureeritud informatsiooni loomise alustamiseks
• Teised meeskonnad, kellega määratud juhtival osapoolel ega elluviimise meeskonnal pole lepingulisi kokkuleppeid
• Olulise informatsiooni kättesaadavus nt uuringud/mõõdistused, mis võivad hõlmata pikki teostusaegasid

Compile the delivery team’s tender response (5.3.7)

Esitatava pakkumuse koostamise ajal vastutavad tulevase määratud juhtiva osalise nimel infohaldusfunktsiooni täitvad isik(ud) selle eest, et pakkumuse vastusele lisatakse järgmised dokumendid:

1. BIM rakenduskava (määramiseelne)
2. Tulevase määratud juhtiva osalise nimel infohaldusfunktsiooni täitva(te) isiku(te) CV.
3. Projekti ettevalmistuskava – infohaldusega seotud tegevused
4. Riskiregister – infohaldusega seotud riskid
5. Vajaduse korral tõendid suutlikkuse ja võimekuse kohta tarnida vastavalt infovahetuse nõuetele, võttes arvesse terviklikku tarneahela suutlikkuse hinnangut

Summary (5.3)

Paljude organisatsioonide jaoks, kes regulaarselt projektidele pakkumusi teevad, on kehtestatud protsessid, mis aitavad neil luua kvaliteetseid pakkumusvastuseid, mis vastavad määratud osalistelt saadud juhistele. EN ISO 19650 seeria ei muuda seda protsessi põhimõtteliselt. Selle eesmärk on siiski ühtlustada infonõuete koostamise ja pakkumustesse lisamise viisi, et neid saaks metoodilisemalt hinnata. Kokkuvõttes on olulised alljärgnevad sammud:

Tulevane määratud juhtiv osaline peab määrama infohaldusfunktsiooni täitma ühe või mitu isikut. Infohaldusfunktsiooni täitev isik(ud) peavad:

• vaatama põhjalikult läbi infovahetuse nõuded (EIR);
• vaatama koos teiste huvirühmadega nt ärilised- ja tehnilised funktsioonid, kes samuti pakkumuse vastusesse kaasatud;
• vajadusel küsima selgitust määravalt osaliselt;
• hinnata oma suutlikkust, mis peaks hõlmama kõiki määratud osalisi;
• koostama (määramiseelse) BIM rakenduskava, mis vastab infonõuetele;
• leppima määratud osalistega kokku (määramiseelse) BIM rakenduskava;
• koostama ettevalmistuskava;
• koostama riskiregistri;
• koostama ja kontrollima kõiki pakkumuse vastuse dokumente.

Esitatud pakkumuse toimingud on kokku võetud alloleval diagrammil.

Joonis. Infohaldusprotsess — Esitatud pakkumus.

Appointment (5.4)

Pärast määramist peab määratud juhtiv osaline uuendama BIM rakenduskava ja esitama muud olulised dokumendid, sealhulgas info esitamise peakava (ingl master information delivery plan, MIDP), vastutusmaatriksi ja muud standardis sätestatud dokumendid.

Confirm the delivery team’s BIM execution plan (5.4.1)

Pärast määramist kinnitab määratud juhtiv osaline BIM rakenduskava iga määratud osalisega. Seda tehes peab määratud juhtiv osaline:

• kinnitama nende isikute nimed, kes täidavad infohaldusfunktsiooni elluviimise meeskonna siseselt;
• ajakohastama elluviimise meeskonna info edastamise strateegiaid (vajaduse järgi);
• ajakohastama elluviimise meeskonna väga hea tasemega vastutusmaatriksit (vajaduse järgi);
• kinnitama ja dokumenteerima elluviimise meeskonna kavandatavad info tootmismeetodid ja -protsessid;
• leppima määrava osalisega kokku projektiinfo standardi mis tahes täiendustes või muudatustes;
• kinnitama elluviimise meeskonna kasutatava tarkvara, riistvara ja IT-infrastruktuuri ajakava.

Establish the delivery team’s detailed responsibility matrix (5.4.2)

Määratud juhtiv osaline peaks olema lisanud väga hea vastutusmaatriksi koos esitatud pakkumusega. Määramisel vastutab määratud juhtiv osaline üksikasjaliku vastutusmaatriksi koostamise eest. Üksikasjaliku vastutusmaatriksi koostamisel tuleb hoolikalt kaaluda järgmist:

• vaadake üle pakkumuse vastuses esitatud kõrgema taseme vastutusmaatriks;
• vaadake üle kokkulepitud projekti teostamise ajakava;
• vaadake üle projektis kasutatav tööde liigituse struktuur (ingl work breakdown structure, WBS);
• vaadake elementide ja süsteemide üksikasjalik ajakava projekti ulatusest lähtuvalt ja veenduge, et projekteeritavaid elemente (üksuseid) pole puudu;veenduge, et elemendid modelleeritakse õigeaegselt – mitte liiga vara ega liiga hilja; iga määratud osaline peaks igas projekti etapis oma teistest sõltuvused hoolikalt läbi vaatama;
• veenduge, et geomeetrilisuse aste (LOD) oleks iga elluviimise ajakava jaoks sobiv; näiteks võivad LOD määratlused põhineda ühel või mitmel järgmistest:
  • süsteemi võib välja pakkuda määrav osaline;
  • kasutatakse veebipõhist raamatukogu (nt BIMForum, NBS BIM Toolkit LOD)
  • EVS 932
• veenduge, et geomeetrilisuse aste on sobiv; näiteks konstruktsiooniterase modelleerimist peetakse üldiselt töövõtja projekteerimisobjektiks, kuid kui see mõjutab teenuseid, võib osutuda vajalikuks osa sellest terasest projekteerida varem, kui tavaliselt nõutakse; kui tehakse oletusi, tuleb need tulevasele terasekonstruktsioonide projekteerijale edastada;
• vaadake üle kõik liidesed tagamaks, et üks osaline võtab vastutuse projekteerimise lõpetamise eest.

Väga hea taseme vastutusmaatriks on esitatud allpool.

Tabel. Väga hea taseme vastutusmaatriksi näide.

Establish the lead appointed party’s exchange information requirements (5.4.3)

Määratud juhtiv osaline peab kehtestama oma infovahetuse nõuded iga määratud osalise kohta. Ettevõttesiseste meeskondade kaasamisel on soovitatav, et määratud juhtiv osaline kehtestaks selgesõnalise infonõuete nimekirja ametlikult kokkulepitud määramise vormis:

• määratleb iga infonõude;
• kehtestab infovajaduse taseme, mida on vaja iga infonõude täitmiseks;
• kehtestab igale infonõudele vastuvõtukriteeriumid;
• määrab projekti andmete edastamise tähtpäevade suhtes kindlaks kuupäevad, mis peavad iga nõude puhul olema täidetud;
• kehtestab täiendava info, mida määratud osaline võib vajada, et täielikult mõista või hinnata igat infonõuet või selle vastuvõtukriteeriume.

Kuigi määratud juhtiv osaline peab arvestama iga nõude asjakohasusega oma elluviimise meeskonna liikmete jaoks, on protsess sarnane sellele, mida määrav osaline kasutab oma projektiinfo nõuete määratlemiseks. Näiteks on nõutav ruumiinfo nõue, mis on oluline arhitektile ja eriosade projekteerijale:

• Infonõue - kasutuse ajakava koos sellega seotud ruumide andmelehtede ja üldise paigutuse korruseplaanidega; vaadake ajakava punkti 1C info esitamise peakavas (MIDP);
• Infovajaduse tase - üldised korraldusplaanid, mis sisaldavad ruumide numbreid, nimesid ja alasid koos värvidega, mis põhinevad määrava osalise poolt defineeritud ruumi funktsiooni värvidel; ruumikaardid peavad olema näidisruumide andmelehtede vormingus või muul viisil määrava osalisega kokku lepitud; unikaalsed ruumi numbrid peaksid olema seotud mudelite ja eraldatud plaanivaadetega; kõik lõpptulemused peavad olema nimetatud määrava osalise nimetamisstandardi kohaselt;
• Vastuvõtukriteeriumid - ruume kontrollitakse määrava osalise poolt pakutud näidisruumide miinimumkriteeriumide alusel;
• Vormistus - ajakava tabelvormingus; A0 või A1 joonised projekti malli põhised; ruumikaardid A4 formaadis, ideaalis üks ruum lehe kohta, kuid mitte rohkem kui kaks;
• Formaat - PDF-vorming, välja arvatud kasutusgraafik, mis peaks olema Excelis;
• Kuupäevad - kuus nädalat enne planeerimise alustamise otsust, mis võimaldab kooli juhatuse ja õppeosakonna poolt heakskiitu; kasutusgraafiku projekt (tähtaeg 1A) väljastatakse määravale osalisele läbivaatamiseks ja kommenteerimiseks kaks nädalat enne lõppdokumenti; määratud juhtiv osaline vajab dokumentatsiooni kavandi läbivaatamiseks ja heakskiitmiseks vähemalt ühte nädalat (tähtaeg 1B);
• Täiendav informatsioon - CDE-s määrava osalise poolt esitatud näidisruumide andmelehed, ruumide andmelehtede näidised, ruumide nummerdamissüsteem ja ruumide graafiline esitusviis.

Ülaltoodud informatsiooni põhjal võivad arhitekt ja ehitusinsener kaaluda nende nõuete alusel informatsiooni väljatöötamise suutlikkust ja strateegiaid. Näiteks, kas seda ülesannet on võimalik täita olemasoleva tarkvara abil või saab seda nõuet tõhusamalt täita spetsiaalse tarkvara abil?

Establish the task information delivery plan(s) (5.4.4)

Iga töörühm nt arhitekt, insener, alltöövõtja koostab ülesandepõhise info edastamise kava (TIDP); ja see hõlmab kõiki kavandatud informatsiooni edastamisi, nt. mudelid, joonised, aruanded, kvaliteediplaanid, materjalide sertifikaadid jne. TIDP sisaldab vahe-eesmärke ja näitab, millised infomaterjalid on määrava osalise poolt CDE-s läbivaatamiseks ja heakskiitmiseks välja antud. TIDP-d säilitatakse kogu määramise ajaks.

TIDP peab arvestama:

• projektiinfo edastamise tähtaegasid;
• töörühma üksikasjalikust vastutusmaatriksist tulenevaid kohustusi;
• määratud juhtiva osalise infonõudeid, mis määratleb teenuste ulatuse;
• jagatud ressursside kättesaadavust elluviimise meeskonnas;
• aega, mida töörühm info koostamiseks (loomiseks, kooskõlastamiseks, ülevaatuseks ja heakskiitmiseks) vajab.

Iga TIDP on kogu töörühma jaoks edastatava informatsiooni ajakava ning see sisaldab mudeleid, jooniseid, aruandeid ja kõiki dokumente, mis ametlikult esitatakse määravale osalisele. Kogu esitatud informatsiooni tuleks kontrollida. Erinevalt väljastuslehtedest või edastusregistritest, mis registreerivad esitatut, on TIDP kavandatud ettevaatav dokument, mis on kooskõlas projekti tähtaegadega. TIDP on tegelikult ettevaatav ajakava, mis näitab, et informatsioon on edastatav, nt mudel, joonis või tabel esitatakse kui sobivad esitusviisid konkreetseks tähtajaks, mis võib sisaldada üht või mitut infonõuet.

TIDP dokument või aruanne peaks sisaldama:

• informatsiooni loomise eest vastutav autor – informatsiooni edastanud töörühma või isiku nimi;
• projekti kood ja/või nimetus – kordumatu kood ja nimetus, mille määrab määrav osaline EIRi osana;
• läbivaatamine ja läbivaatamise kuupäev – nagu kõik teisedki dokumendid, sisaldab TIDP läbivaatamise kontrolli; kui TIDP genereerimiseks kasutatakse CDE-d või andmebaasisüsteemi, peaks muudatuste jaoks olema kontrolljälg.

Iga TIDP-s loetletud tulemus sisaldab:

• unikaalne konteineri ID / dokumendi number – vastavalt failinimede standardile;
• pealkiri / kirjeldus – kirjeldus, mis vastab dokumendi avalehel või tiitellehel olevale;
• esitamise tähtajad – ideaaljuhul viitaksid need projekti programmile, mis sisaldab tööde liigituse struktuuri (WBS) koode; kui tähtajad on projekti jaoks unikaalselt kodeeritud ja lisatud projekti programmi, ei pea tähtaegade kuupäevi lisama.

Kui tulemuste haldamiseks kasutatakse keerukamaid süsteeme, tuleks lisada alljärgnev:

• Informatsiooni olemus. See võib olla klassifitseerimissüsteemi kood või dokumendi tüüp vastavalt failinimetamise tavale, nt PL = plaan, JN = joonis, M3 = 3D mudel.
• Tööde liigituse struktuur (WBS)
• Ristviide infovajaduse tasemele
• Töö kestus
• Eeldused ja sõltuvused

TIDP näide on esitatud allolevas tabelis.

Tabel. Info edastamise kava.

Establish the master information delivery plan (5.4.5)

Määratud juhtiv osaline vastutab info esitamise peakava (MIDP) koordineerimise eest, mis koondab info edastamise kavad (TIDP) ühte tervikusse. Määratud juhtiv osaline peaks iga TIDP sisu läbivaatamisel vaatama üksikasjalikku vastutusmaatriksit.

MIDP tähtajad peavad ühtima projekti vahe-eesmärkide kuupäevadega, kuid peaksid alati olema neist kuupäevadest ees, võttes arvesse:

1. Infovahetuse nõuded (EIR)
2. Informatsiooni ettevalmistamiseks kuluvat aega
3. Kõiki muid edastatavaid andmeid, mis võivad seda tulemust mõjutada. See võib kaasata mõõdistusi või projekti ülevaadete aktsepteerimisi või regulatiivseid aktsepteerimisi.
4. Mis tahes mõju, mida see tulem avaldab teistele tulemitele
5. Aega, mis kulub määratud juhtival osalisel informatsiooni läbivaatamiseks, sealhulgas uuesti esitamiseks
6. Aega, mis kulub määraval osalisel informatsiooni läbivaatamiseks, sealhulgas uuesti esitamiseks
7. Aega, mis kulub informatsiooni läbivaatamiseks asjast huvitatud isikutel, nt reguleerivad asutused

MIDP pakub järgmisi eeliseid:

1. See loob tugeva seose informatsiooni edastamise ja projekti tähtaegade vahel, mis annab iga meeskonna liikmele ülevaate sellest, mida ja millal on vaja edastada
2. See teavitab teisi töörühmi, millist informatsiooni ja millal edastatakse
3. See parandab oluliselt informatsiooni eelduste ja selle taaskasutuse haldamist töörühmade vahel
4. See teavitab määravat osalist kõigist riskidest või probleemidest, mis võivad mõjutada projekti infoedastuse tähtaegasid

MIDP-d tuleks korraldada tööde liigituse struktuuri (WBS) alusel, kuna see hõlbustab:

1. MIDP ja projekti programmi ristviitamist
2. Tagab tulemite standardiseeritud struktuuri projektide lõikes
3. Võimaldab lisada eelduseid või sõltuvusi.

Edastamise kavades tuleks arvesse võtta projekti programmi ja informatsiooniga seotud töövooge. Vaatleme järgmist töövoo näidet, mis hõlmab ideekavandiga seotud informatsiooni ettevalmistamist.

Ülaltoodud näites võib kolmas tähtaeg olla projekti programmi ainus element, mis võib programmi loomise koosolekul jätta mulje, et tegemist on lihtsa ülesandega. Kuid selleks, et saada heakskiit kolmandaks tähtajaks, peavad nii arhitekt kui ka eriosade insener esitama informatsiooni esmalt määratud juhtivale osalisele volituse saamiseks.

Pärast loa andmist esitatakse informatsioon kinnitamiseks määravale osalisele. Eeldusel, et ülevaatus võtab aega 1 nädala, võib parima ja halvima stsenaariumi vahe sel juhul olla 2–3 nädalat.

Ehitusprojektis võib olla palju ülaltoodud töövooge ja paljud neist on veelgi keerukamad. Tuleks uurida võimalusi paralleelselt teostatavateks ülesanneteks ja määratleda need teostusvahemikena. Ülesannete vahelised puudujäägid tuleks määratleda viivitusvahemikena. Varaseimad alguskuupäevad on väga olulised. Hoolikalt tuleks kaaluda ülesandeid, mille alguskuupäev on varasem.

Complete lead appointed party’s appointment documents (5.4.6)

Igale määrava osalisega määramisele tuleks lisada järgmised dokumendid:

• määrava osalise infovahetuse nõuded;
• projektiinfo standard;
• projekti infoprotokoll;
• elluviimise meeskonna BIM rakenduskava;
• elluviimise meeskonna MIDP-d.

Ülaltoodud dokumente peaks määrav osaline haldama, kasutades määramise ulatuses muudatuste kontrolli.

Complete appointed party’s appointment documents (5.4.7)

Järgmised dokumendid tuleks lisada igale määratud juhtiva osalise määramisele:

• määrava juhtiva osalise infovahetuse nõuded;
• projektiinfo standard;
• projekti infoprotokoll;
• elluviimise meeskonna BIM rakenduskava;
• elluviimise meeskonna TIDP.

Ülaltoodud dokumente peaks määratud juhtiv osaline haldama, kasutades määramise ulatuses muudatuste kontrolli.

Summary (5.4.7)

Projekti ametisse nimetamine on põnev, sest pakkumine on õigustatud, luuakse uus töövoog ja võidakse luua uusi suhteid määratud meeskondadega. Määratud juhtiv osaline peab siiski tegema märkimisväärseid jõupingutusi, et kinnitada ja täita nii määratud osalise kui ka määratud osaliste määramiste kaasamiseks vajalikud dokumendid. EN ISO 19650 seeria sätestab tegevused, millised dokumendid on nõutavad nendel määramistel, mis on sätestatud tegevustes 5.4.6 ja 5.4.7.

Projekti ajakava koostamine või kavandamine on ülioluline, et vältida puuduolevaid tähtaegasid, mis võib projekti ajakava oluliselt pikendada, kuna igal üksikul tähtajal võib olla omakorda mõju teistele tähtaegadele. Iga projekti kui ka iga töömeeskonna tarvis tuleks koostada lähteprogramm nii, et nad saaksid järgida neile märgitud lõpptulemeid. Põhiprogrammide muudatusi tuleks hallata kas läbivaatamise kontrolli abil või eelistatavalt ajakava planeerimise tarkvarasüsteemides, mis suudavad muudatusi jälgida.

Määramise toimingud on kokku võetud alloleval diagrammil.

Joonis. Infohaldusprotsess — Määramine.

Mobilisation (5.5)

Ettevalmistus on määramisele järgnev periood, kus elluviimise meeskond valmistab ette ressursid (inimesed ja seadmed) ning IT süsteemid. Suurema projekti puhul võib see olla tootmismeetodite ja -protsesside olulise planeerimise ja testimise periood. Seadmeid võib osta või rentida ning töötajaid palgata või ümber jagada, et täita projekti võimekust.

Lõpetatud ülesanded ja dokumendid enne alustamist:

• Ettevalmistuse plaan – ettevalmistuse plaan tuleks üle vaadata ja vajadusel uuendada
• Detailsem vastutusmaatriks

Määratud juhtiva osalise dokumendid:

• Määrava osalise infovahetuse nõuded
• Projektiinfo standard
• Projektiinfo protokoll
• Elluviimise meeskonna BIM rakenduskava
• Info esitamise peakava (MIDP)

Määratud osalise dokumendid:

• Juhtiva määratud osalise infovahetuse nõuded
• Projektiinfo standard
• Projektiinfo protokoll
• Elluviimise meeskonna BIM rakenduskava
• Ülesandepõhise info edastamise kava (TIDP)

Mobilise resources (5.5.1)

Määratud juhtiv osaline peab ette valmistama ressursid, nagu elluviimise meeskonna projekti ettevalmistuskavas (5.3.5) määratletud. Seda tehes peab määratud juhtiv osaline:

• kinnitama iga töörühma ressursside saadavust;
• arendama ja tagama (nõutavate teadmiste) koolitusi sellistel teemadel nagu projekti käsitlusala, infovahetuse nõuded ja elluviimise meeskonna liikmetele edastamise tähtajad;
• arendama ja tagama elluviimise meeskonna liikmetele (nõutavate oskuste) koolitust.

Mobilise information technology (5.5.2)

Määratud juhtiv osaline peab ette valmistama infotehnoloogia, nagu elluviimise meeskonna projekti ettevalmistuskavas (5.3.5) määratletud. Pakkumisega koos esitatud ettevalmistuse kava tuleks üle vaadata ja vastavalt vajadusele kinnitada. Arvesse tuleks võtta:

• hankima, juurutama, konfigureerima ja testima tarkvara, riistvara ja IT-infrastruktuuri (vajaduse järgi); see võib hõlmata varajaste hoiatuste, RFI-de, tehniliste päringute, hüvitisjuhtumine, projektijuhi juhiste jms protsesse;
• süsteemide integreeritavuse testimisi, mida kasutatakse mahtude eelarvestamiseks mudelitest (4D);
• konfigureerima ja testima projekti CDE-d jaotise 5.1.7 kohaselt;
• konfigureerima ja testima elluviimise meeskonna (jaotatud) CDE-d ning selle ühenduvust projekti CDEga (vajaduse korral) jaotise 5.1.7 kohaselt;
• testima töörühmade vahelist infovahetust; testima määravale osalisele info edastamist.

Test the project's information production methods and procedures (5.5.3)

Määratud juhtiv osaline katsetab projektiinfo tootmismeetodeid ja -protsesse vastavalt ettevalmistuse plaanile. See peaks hõlmama kõigi CDE-s loodud protsesside testimist. Arvesse tuleks võtta:

• kontrollida, et igal töörühmal oleks juurdepääs kõikidele asjakohastele jagatud ressurssidele ja võrdlusinfole nt aluskaardid, uuringud, kirjanurga plokid, standardsümbolid, hooldatavate varade registrid, vara atribuudid jne.
• mallide, standardkomponentide ja stiilide kontrollimine, et need sobiksid projektiga; näiteks algusest peale kättesaadav objektide ja materjalide raamatukogu säästab aega ja parandab oluliselt mudelite informatsiooni kvaliteeti; standardsete objektide atribuute tuleks kontrollida määrava osalise projektiinfo standarditega;
• testimisprotsessid atribuutinfo lisamiseks ja väljavõtmiseks mudelites;
• testimisprotsessid vastuolude tuvastamiseks ja aruandluseks;
• testimisprotsessid ülevaatusteks, katseteks ja kasutuselevõtuks;
• personali koolitus projektiga seotud protsessides, mis võivad hõlmata lepingute haldussüsteeme, CDE-d, vastuolude tuvastamise ja aruandlustarkvara.

Summary (5.5)

Ettevalmistuse planeerimine on eluliselt oluline, sest hästi alanud projektidel on palju suurem tõenäosus hästi lõppeda, kuna kindlustunne tekib varakult.

Ettevalmistamise toimingud on kokku võetud alloleval diagrammil.

Joonis. Infohaldusprotsess — Ettevalmistamine.

Collaborative Production of Information (5.6)

Info ühistootmine jaguneb viieks alamtegevuseks.

Check availability of reference information and shared resources (5.6.1)

Enne informatsiooni koostamise alustamist tuleks üle vaadata järgmised dokumendid:

• projektiinfo standard
• projektiinfo tootmismeetodid ja -protsessid
• ülesandepõhise info edastamise kava (TIDP)
• vastutusmaatriks

Tuleks kindlaks teha asjakohane võrdlusinfo ja jagatud ressursid. Informatsiooni puudumisest tuleks teavitada määratud juhtivat osalist. Sellise informatsiooni näideteks on mallid, mõõdistusandmed ja teostusinfo, mis võivad olla olulised informatsiooni tootmise alustamiseks.

Võrdlusinfoks on ka teiste projekteerijate mudelid, joonised, spetsifikatsioonid jne. Selle informatsiooni sobivust tuleks kontrollida enne, kui kulutatakse aega mittetäieliku või aegunud informatsiooni kooskõlastamisele.

Projekti piisava kontrolli säilitamise tagamiseks tuleks täiendavat informatsiooni nõuda, kasutades kehtestatud lepingulisi suhtlusprotseduure. See võib algselt olla RFI / tehniline päring ja hiljem kinnitatakse projektijuhi või lepingu omaniku juhiste kaudu.

Generate Information (5.6.2)

Iga töörühm koostab informatsiooni vastavalt oma ülesandepõhise info edastamise kavale (TIDP) ja vastutusmaatriksile. Informatsiooni tuleb luua vastavalt projektiinfo standardile ja projektiinfo tootmismeetoditele ja -protsessidele. See tagab, et informatsioon on asjakohane vastab kavandatule. Tuleb olla ettevaatlik, et mitte tekitada mittevajalikku informatsiooni ja dubleerida informatsiooni, mille eest vastutavad teised. Koordineerimiseks tuleks informatsiooni regulaarselt jagada. Probleemi korral, mida ei suudeta lahendada, teavitavad asjaomased töörühmad määratud juhtivat osalist. Täiendavate juhiste saamiseks vaata alajaotust projektiinfo tootmismeetodid ja -protsessid.

Undertake quality assurance check (5.6.3)

Kvaliteeditagamise kontrolli peaks läbi viima iga töörühm vastavalt kvaliteedijuhtimis-süsteemidele. Kuigi informatsiooni loovad isikud võivad olla kvalifitseeritud ja kogenud, on sõltumatu kvaliteedikontrolli vajadus oluline. See võib olla töörühma mõne teise liikme või meeskonna juhi hinnang. Mõnel juhul võib isik, kes ei ole projektiga seotud, anda olulist informatsiooni oluliste tähtaegade kohta.

Review information and approve for sharing (5.6.4)

Enne informatsiooni jagamist teiste ühtse andmekeskkonna (CDE) elluviimise meeskonna liikmetega on oluline, et oleks olemas protsessid informatsiooni ülevaatamiseks ja kinnitamiseks. Seda peaks tegema meeskonna juht, kes on kursis juhtiva määratud osalise infonõuetega, infovajaduse tasemega ja informatsiooniga, mida on vaja teiste meeskondadega kooskõlastamiseks.

Kui infokonteinerid on töörühma kvaliteedijuhtimissüsteemide kohaselt heaks kiidetud, tuleks neid jagada ühtses andmekeskkonnas (CDE). Seda tuleks teha vastavalt projektiinfo tootmismeetoditele ja -protsessidele. See peaks sisaldama järgmist:

• kontrollida tuleks infokonteineri numbrit ja nimetust;
• redaktsiooni ja selle vastavust tuleks iga konteineri jaoks uuendada;
• eelmisest versioonist lähtuvad muudatused on selgelt näidatud;
• seotud projektiinfo, millest loobutud (ära jäetud), tuleb selgelt markeerida.

Information model review (5.6.5)

Elluviimise meeskond peaks jagatud informatsiooni üle vaatama. Sageli hõlmab see informatsiooni esialgset töölauaülevaatust, millele järgneb meeskonna koosolek, kus tõstatatakse projekteerimisega seotud probleemid. Elluviimise meeskond peaks kaaluma üldist edastamise kava ning määratud osalise infonõudeid ja vastuvõtu-kriteeriume.

Joonis. Infomudeli ülevaatus.

Summary (5.6)

Eeldusel, et suurem osa planeerimisest viidi läbi ettevalmistuse perioodil ja kontrollitakse vajalike jagatud ressursside ja võrdlusinfo kättesaadavust, peaks see samm keskenduma informatsiooni hankimisele ja selle informatsiooni jagamisele teiste projekteerijatega kooskõlastamiseks.

Info ühistootmise toimingud on kokku võetud alloleval diagrammil.

Joonis. Infohaldusprotsess — Info ühistootmine.

Information model delivery (5.7)

Siinkohal peaks kogu projekti tähtaegadega seotud informatsioon olema terviklik.

Submit information model for lead appointed party authorisation (5.7.1)

Iga töörühm esitab oma informatsiooni projekti ühtses andmekeskkonnas (CDE) autoriseerimiseks määratud juhtivale osalisele. Enne infomudeli edastamist määravale osalisele viib töörühm läbi kvaliteedikontrolli. Töörühm peaks infomudeli üle vaatama, võttes arvesse järgmist:

• tulemid, mis esitatud ülesandepõhise info edastamise kavas (TIDP)
• määrava osalise infovahetuse nõuded (EIR)
• iga infonõude vastuvõtukriteeriumid
• infovajaduse tase iga infonõude jaoks

Vastavalt EIR-ile kontrollib töörühm projekti ühtsesse andmekeskkonda üleslaaditavate infokonteinerite kvaliteeti. Iga infokonteiner sisaldab:

• unikaalne ID / joonise number / dokumendi number
• sisule vastav kirjeldus
• läbivaatuse number
• sobivuse staatus

Organisatsioonidel, mis on akrediteeritud ISO 9001 standardite alusel, peaksid juba järgima metoodikaid informatsiooni ülevaatamiseks ja heakskiitmiseks, mille vastavust EN ISO 19650 seeriale järgitakse.

Review and authorise the information model (5.7.2)

Määratud juhtiv osaline vaatab infomudeli läbi. Olenevalt infovahetuse nõuetest võib ülevaatuse ja autoriseerimise teha projekti ühtses andmekeskkonnas või eraldiseisvas süsteemis, mida haldab määratud juhtiv osaline. EN ISO 19650-2 tegevus 5.7.2 märgib, et määrav osaline peaks infomudeli läbi vaatama ja selle kinnitama, võttes arvesse järgmist:

• info esitamise peakavas loetletud tulemeid;
• määrava osalise infovahetuse nõudeid;
• määratud juhtiva osalise infovahetuse nõudeid;
• igale infonõudele kehtestatud vastuvõtukriteeriume;
• infovajaduse taset iga infonõude kohta.

Informatsiooni läbivaatamise ja kinnitamise metoodika tuleks dokumenteerida iga määrava osalise projektiinfo tootmismeetodites ja -protsessides.

Võimalikud ülevaatuse tulemused on järgmised:

• Aktsepteeritud - määratud juhtiv osaline kinnitab infomudeli ja annab igale töörühmale ülesandeks esitada oma informatsioon projekti ühtses andmekeskkonnas heakskiitmiseks määravale osalisele
• Tagasilükatud - kui läbivaatamine ebaõnnestub, lükkab määratud juhtiv osaline infomudeli tagasi ja annab töörühmadele korralduse informatsiooni muuta ja uuesti esitada määratud juhtivalt osaliselt kinnituse saamiseks

Vahetatava informatsiooni osaline aktsepteerimine (nagu on määratletud MIDP-s) võib põhjustada koordineerimisprobleeme, mistõttu on soovitatav, et määratud juhtiv osaline, kas lubaks kogu infomudeli kasutust või lükkab selle tagasi. Näiteks kui väljastatakse infopakett, mis lubab esitada määravale osalisele planeerimistaotluse heakskiitmiseks ja osa informatsioonist ei ole vastuvõetav, tuleks kogu pakett tagasi lükata ja täies mahus uuesti esitada.

Vastavalt kokkuleppele määratud osalisega võib osa informatsioonist märkida, et see on peatatud ja see tuleb osaliselt heaks kiita. Peatatud informatsiooni aspektid tuleks selgelt välja tuua.

Organisatsioonidel, mis on akrediteeritud EN ISO 9001 standardite kohaselt, peaksid juba omama metoodikaid oma informatsiooni ja tarneahelast saadud informatsiooni ülevaatamiseks. Võib kaaluda nende metoodikate ja standardite vastavusse seadmist EN ISO 19650 seeriale.

Submit information model for appointing party acceptance (5.7.3)

Arvestades tegevuse 5.7.2 läbivaatamist ja kinnitamist, esitab iga töörühm oma informatsiooni projekti ühtses andmekeskkonnas (CDE) määravale osalisele läbivaatamiseks ja heakskiitmiseks.

Review and Accept the Information Model (5.7.4)

Määrav osaline vaatab infomudeli läbi ja kiidab selle heaks. EN ISO 19650-2 tegevuses 5.7.2 märgitakse, et määrav osaline peaks infomudeli läbi vaatama ja andma loa, võttes arvesse järgmist:

• info esitamise peakavas loetletud tulemeid;
• määrava osalise infovahetuse nõudeid;
• igale infonõudele kehtestatud vastuvõtukriteeriume;
• infovajaduse taset iga infonõude kohta.

Kui määrava osalise infovahetuse nõuded on üles ehitatud viisil, mis määratleb selgelt kõik nõuded koos vastuvõtukriteeriumite ja infovajaduse tasemega, on täielikkuse ja õigsuse kontrollimise protsess palju tõhusam ja väiksema vigade ohuga.

Projektiinfo tootmismeetodite ja – protsesside  läbivaatamise ja vastuvõtmise protsessis tuleks arvesse võtta järgmist.

• Määramine või lepinguline – määramised või lepingud sisaldavad kirjeldavaid või ettekirjutavaid nõudeid info vastuvõtmise kohta
• Vastutus – kes vastutab informatsiooni läbivaatamise eest? Ülevaatuse töövood võivad vajada konfigureerimist erinevate rühmade või üksikisikute jaoks, kes esitavad või vaatavad informatsiooni. Mõnel juhul tuleb kaasata kõrgete tehniliste teadmistega üksikisikud või töörühmasid.
• Milline on kalendris iga ülevaatuse ajavahemik või tööpäevad? Kas varasema tagasilükkamise järel on uuesti esitamise aeg lühem?
• Kuidas üksikasjalikke kommentaare kogutakse ja edastatakse? Kuidas tagada kommentaaride jäädvustamine uuesti esitatud dokumentidesse? Kuidas mööndusi hallatakse ja kinnitatakse?
• Millised on vastuvõtmise valikud ja kuidas neid selgelt edastatakse kogu esitatud informatsiooni puhul? Näiteks võidakse esitada soovitusi, mida tuleks lepingu või määramise tähenduses üle vaadata ja mis võivad sisaldada vastuvõtutingimuste määratlust. Iga sõnastust tuleb hoolikalt kaaluda.

Järgnevalt on toodud mõned näited ühe dokumendi infovahetusest.

Infovahetus 1

• Infonõue: 2. etapi kuluplaan
• Tähtaeg: 2. etapi kuluplaan (MIDP viide 2.47)
• Töövoog: määratud juhtiva osalise tehniline ülevaatus
• Infokonteiner: 21049-ARC-001-ZZZ-SA-A-0001.xlsx
• Kirjeldus: ruumide spetsifikatsioon
• Staatus (vastavus): S4 etapi kinnitamiseks (lepinguväline)
• Läbivaatus: 3
• Aktsepteerimise olek: “B – Aktsepteeritud koos kommentaaridega“

Infovahetus 2

• Infonõue: 2. etapi kuluplaan
• Tähtaeg: 2. etapi kuluplaan (MIDP viide 2.47)
• Töövoog: määratud juhtiva osalise tehniline ülevaatus
• Infokonteiner: 21049-ARC-001-ZZZ-SA-A-0001.xlsx
• Kirjeldus: ruumide spetsifikatsioon
• Staatus (vastavus): S4 etapi kinnitamiseks (lepinguväline)
• Läbivaatus: 4
• Aktsepteerimise olek: “A – Aktsepteeritud“

Infovahetus 3

• Infonõue: 2. etapi kuluplaan
• Tähtaeg: 2. etapi kuluplaan (MIDP viide 2.47)
• Töövoog: määrava osalise tehniline ülevaatus
• Infokonteiner: 21049-ARC-001-ZZZ-SA-A-0001.xlsx
• Kirjeldus: ruumide spetsifikatsioon
• Staatus (vastavus): A2 eskiis (lepinguline).
• Läbivaatus: 5
• Aktsepteerimise olek: “A – Aktsepteeritud“

Ainult infovahetus 3 nõuab määrava osalise läbivaatamist ja heakskiitu. Määratud juhtiv osaline võib kaaluda eraldi CDE või protsessi kasutamist informatsiooni vahetamiseks 1. ja 2. infovahetuse jaoks. On oluline, et projekti ühtse andmekeskkonna kohta toimuks lepinguline infovahetus. Lepinguline infovahetus hõlmab mis tahes infovahetust, mis täidab lepingust tulenevat kohustust.

Hoolikalt tuleb kaaluda, milline on lõplik sobivus iga informatsiooni tüübi jaoks. Näiteks ehitusinseneri koostatud arvutus võidakse väljastada A5 tehnilise projektina, mis on sobiv alltöövõtjale projekteerimiseks, kuid seda ei väljastata ehitamiseks sobivana ega ehitusdokumendina. Arvutus võib siiski moodustada osa üleandmise dokumentatsioonist.

Mõned dokumendid võivad sisaldada informatsiooni kombinatsiooni, mis on koostatud ja edasiseks kavandamiseks alltöövõtjate poolt. Selle haldamise strateegia tuleks dokumenteerida projektiinfo tootmismeetodites ja – protsessides läbivaatamise ja aktsepteerimise protsessi osana.

Summary (5.7)

Kui määratud juhtiv osaline kaasab täiendavaid määratud osalisi, sisaldab EN ISO 19650 seeria kaheastmelist ülevaatusprotsessi. See tagab, et organisatsioon, kellega määratud osalisel on määramine kokku leppinud, on informatsiooni kontrollinud. Selle tõhusaks toimimiseks peavad informatsiooni haldamise kontrollid olema palju paremini läbi viidud kui senini kasutatud. EN ISO 19650 ei ole selliste tugevate juhtimisotsuste ainus edasiviiv jõud. Samuti on ehitussektoris üldiselt aru saadud, et informatsiooni osas on vaja kehtestada kõrgemad juhtimistasandid.

Infomudeli edastamise toimingud on kokku võetud alloleval diagrammil.

Joonis. Infohaldusprotsess — Infomudeli edastamine.

Project close-out (5.8)

Projekti lõpetamine jaguneb kaheks alamtegevuseks.

Archive the project information model (5.8.1)

Infomudeli arhiveerimise eest vastutab määrav osaline. See protsess tuleks dokumenteerida projektiinfo tootmismeetodites ja – protsessides. Arvesse tuleks võtta järgmist:

• Informatsioon, mis tuleb üle kanda vara infomudelisse (AIM) – see võib hõlmata varade registreid, mudeleid ja jooniseid. Kas andmed lingitakse või edastatakse varahaldussüsteemist? Kas muudatuste kontrollimiseks on olemas tööprotsess?
• Tulevased juurdepääsunõuded
• Tulevane taaskasutus – millist informatsiooni on vaja uuesti kasutada. Lepingu haldamise dokumentatsiooni võidakse nõuda kuni puuduste vastutuse perioodi lõpuni, tehnilisi andmeid aga tähtajatult.
• Asjakohased säilitamisnõuded – kaaluge, kas muud eeskirjad nõuavad andmete säilitamise ja arhiveerimise erinõudeid.

Capture lessons learned for future projects (5.8.2)

Projekti tulemuslikkuse mõõtmine põhiliste tulemusnäitajate nt lõpetatud ülevaatused, puuduste arv, puuduste kõrvaldamise aeg, tagasilükatud dokumendid, üleantud dokumentide osakaal (%). Kõigepealt tuleb määratleda mõõdikud ja seejärel tagada tööprotsess, mille abil informatsiooni kulgu jälgitakse.

Summary (5.8)

Digistrateegia väljatöötamise väljakutse on märkimisväärne, kuna puudub kindel käsiraamat digitaalse ehituse toimimise kohta, kuna iga projekti tüüp ja hankekorraldus nõuab informatsiooni saamiseks erinevaid haldamise tehnikaid. Iga osaleja peab mõistma informatsiooni, mida nad vajavad oma pusletüki edastamiseks, mis võib põhineda tööstusstandarditel, kui need on olemas, kuid võivad järgida eritellimuslike nõudeid sõltuvalt projekti eripäradest.

Märkimisväärne osa EN ISO 19650 standardist on infovajaduse taseme mõistmine, mis nõuab jõupingutusi, kuna informatsioon tuleb hankida analoogvormingutest, nagu lühiülevaated, aruanded, spetsifikatsioonid, vormid ja muudest peamiselt paberkandjal olevatest dokumentidest ning tõlkida digitaalsesse vormingusse, milleks võivad olla mudelid, andmebaasid, spetsifikatsioonid, tarkvara ja muud vormingud, mida teised projektis osalejad saavad automaatselt jagada ja töödelda. Sarnaselt analoogmaailmaga võib digitaalne infomaailm sisaldada liiga palju informatsiooni, mis võib muutuda üle koormavaks kõigile, välja arvatud neile, kes antud projektiga kõige rohkem sinapeal.

Tähelepanu tuleb pöörata informatsiooni dubleerimise minimeerimisele ja sellega seotud informatsiooni liidestamisele, olenemata selle olemasolust. Need liidestused ei pea olema vähemalt esialgu väga tehnilised. Lihtsad lahendused, nagu ühiste süsteemide määratlemine – ehitise süsteemide ja elementide klassifitseerimine, tööde liigituse struktuur kulude ja programmikava juhtimiseks, ühiste mõõdistuspunktide (geodeetiliste võrkude) loomine, võivad olla koheselt kasulikud kõigile projektis osalejatele.

Tulevikus on tõenäoline, et projekt kui selline on täielikult digitaalne, kus osalejad koostavad andmeid, mis kaardistavad projekti kavandamise ja ehitamisega seotud igasugust informatsiooni, ning osalejad teevad digitaalset koostööd eri valdkondade vahel. Selle stsenaariumi järgi on klientidele, planeerijatele ja eelarve järgijatele üha suurenev nõudlus, kuna informatsiooni puudumine või viivitus lisab märkimisväärset riski, mis toob kaasa lisakulusid, mille peavad lõpuks kandma ehitise ostjad või korrashoidjad.

Projekti lõpetamise toimingud on kokku võetud alloleval diagrammil.

Joonis. Infohaldusprotsess — Projekti lõpetamine.