Sissejuhatus infohaldusesse (EN ISO 19650-1)
| Site: | BIM courses |
| Course: | BIM & information managament |
| Book: | Sissejuhatus infohaldusesse (EN ISO 19650-1) |
| Printed by: | Guest user |
| Date: | Friday, 9 January 2026, 5:54 AM |
Table of contents
- Introduction to digital transformation
- Why information management is important
- Overview of information management
- Justification for EN ISO 19650 framework
- Four essential anchors
- - Anchor #1 - Collaboration through the CDE
- - Anchor #2 - Interoperability and information exchange
- - Anchor #3 - Legal considerations
- - Anchor #4 - Security mindedness
- Purpose, procurement, preparation and production
- - Consideration #1 - Purpose
- - Consideration #2 - Procurement
- - Consideration #3 - Preparation
- - Consideration #4 - Production
- Nature of information
- - Data and information
- - Principles of the level of information need
- - Information models and information containers
- - Information identification
- EN ISO 19650 series in the organisational context
- Summary
Introduction to digital transformation
Tööviise on vaja ühtlustada, digitaliseerida ja ratsionaliseerida, mistõttu vajab kogu ehitatud digitaalne keskkond uusi norme, kuidas informatsiooni elukaareüleselt hallata. Standardiseeritud, hea kvaliteediga, struktureeritud informatsiooni ja proportsionaalsete turvakontrollimeetmete olemasolu tähendab, et infot saab asjakohaselt vahetada, üle vaadata ja erinevatel eesmärkidel taaskasutada.
Võitlemaks või ka aitamaks ehitussektori madalat efektiivsust parendada tuleb pakkuda uusi digitaaltehnoloogilisi vahendeid, et suurendada läbipaistvust ning vähendada infovahetusega seotud kulusid. See tähendab, et tuleb liikuda infomudeli loomise suunas, mis toetavad füüsiliste süsteemide simulatsioone, aitavad juhtida riske ning toetavad oluliste otsuste vastuvõtmist.
Intelligentsed infomudelid (digitaalsed kaksikud) võivad end ise, peaaegu reaalajas, uuendada kasutades anduritelt ja võrku ühendatud seadmetelt saadavat informatsiooni, mida omakorda vahetada teiste infosüsteemidega läbi asjade interneti (ingl internet of things, IoT). Seeläbi on võimalik tõsta tootlikkust, optimeerida lõppkasutaja kasutuskogemust, vähendada turva- ning terviseriske ning ühtlasi panna nutikad lahendused ühiskonda teenindama.
Why information management is important
Infohaldus on protsess, mille käigus organisatsioonid koos asjakohaste turvakontrollidega täpsustavad, hangivad, tagavad, säilitavad, esitavad ja kasutavad informatsiooni oma põhitegevuste elluviimiseks. Infohalduse edukaks juurutamiseks on igas organisatsioonis vaja kolme kattuvat põhikomponenti: inimesed, protsess ja tehnoloogia. Kui need kolm komponenti on paigas, tekib ka võimalus eskaleeruvaks innovatsiooniks ning automatiseerimiseks.
Joonis. Inimesed, protsess ning tehnoloogia kui infohalduse edukuse tagajad.
Who is involved in or affected by information management
Informatsiooni kasutavad tegelikult kõik, kes on seotud ühel või teisel viisil ehitatud keskkonna hankimise, tarnimise ja käitamisega.
Näiteks:
- Elluviimise- ja käitamise meeskonnad
- Töörühmade juhid, et mõista eelarve, ressursside ja elluviidava programmi mõju
- Organisatsiooni tugistruktuurid, nagu kvaliteedi, hankega-, tervishoiu ja ohutusega, eelarvega, inimressursside kaasamise, infotehnoloogia (IT) ja korrashoiuga seotud üksused, et anda aru tulemuslikkusest, kontrollida vastavust regulatsioonidega või tagamaks sobivaid juhtimisstrateegiaid.
- Tippjuhid, et mõista peamisi tulemusnäitajaid ja strateegilisi suundumusi.
Benefits of implementing information management
Infohalduse eeliseid võib olla keeruline mõõta. Siiski on KPMG ja Atkinsi aruandes toodud näiteid infohalduse väärtuse kohta ehituses. Nende hulka kuuluvad UK meteoroloogiaagentuur, mis loodab kokku hoida ca 18% Shetlandis oleva ehitise projekteerimis- ja hankekuludelt ning riigi kinnisvaraagentuur säästab 3% kapitali kuludelt lõppkasutajatele mõeldud varustuse parema integreerimise kaudu. Teiste näidete hulgas on UK keskkonnaagentuur, kes näeb projekti üleandmisel ühes varade informatsiooniga otsest ressursside kokkuhoidu rohkem kui 1 miljoni naela ulatuses. Highways England on hinnanud oma varade kohta käiva informatsiooni väärtuseks ligikaudu 60 miljardit naela.
The benefits of structured information
Mida me mõtleme struktureeritud (ja struktureerimata) informatsiooni all?
Andmete ühekordne kogumine ja informatsiooniks muutmine ning seejärel nende mitmekordne taaskasutamine aitab tõsta tööprotsesside efektiivsust. Kuid see ei juhtu automaatselt! Esmalt on vaja üksjagu planeerimist ning ettevalmistusi, et valitud on efektiivsuse tagamiseks sobivad informatsiooni kogumise viisid, valitud on sobiv struktuur ning talletamise viis.
Omades struktureeritud informatsiooni, saame me teatud automaatseid kontrolle läbi viia juba informatsiooni kogumisel aga ka nende edastamisel. See aga tähendab, et organisatsioon võib olla kindel informatsiooni kvaliteedis enne, kui seda kasutatakse analüüsiks ja/või hilisemate otsuste vastuvõtmiseks.
Information led decision making
Informatsiooni kasutatakse otsuste tegemiseks igat tüüpi projekti ja varaga seotud toimingute kohta. Parimate tulemuste saavutamiseks peab see informatsioon olema tehtavate otsuste jaoks õige kvaliteediga. Selle tulemuseks on otsused, mis põhinevad tõenditel, mitte intuitsioonil. Teisisõnu, peab informatsioon olema piisavalt struktureeritud, täpne, üksikasjalik ja õigeaegne, et seda saaks täielikult kasutada.
Cost of implementing information management
Peamised infohalduse kulukomponendid võib jagada järgmistesse kategooriatesse:
- Nõutava informatsiooni hankimine kõige kasulikumal kujul, mis võib hõlmata olemasolevate andmekogumite puhastamist või ümberkorraldamist (struktureerimist)
- Töötajatesse investeeringu kulu, et nad oleksid piisavalt teadlikud infohaldusest, sealhulgas tagada vajalik koolitus, töövõtt või ümberõpe
- IT infrastruktuuri (selle süsteemide) uuendamise või soetamise kulu
- Olemasolevalt IT süsteemilt uuele süsteemile ülemineku kulu
Joonis. Ligikaudsed osakaalud infohalduse rakendamise investeeringuvajadustest.
Joonisel olevad protsendid pärinevad Daratech Inc (DNA of Modern Logistics – NATO Codification) uuringust, mis käsitleb inseneriprojekti infohalduse rakendamise kulusid. Huvitav on märkida, et kõige suurem kuluelement on seotud õige informatsiooni hankimisega, mitte riist- või tarkvarasüsteemide või personali koolitamisega.
Information management belongs to you
Informatsioon on kui valuuta, mida teie organisatsioon kasutab oma eesmärkide saavutamiseks ja see on aluseks kõigele, mida teie organisatsioon teeb. Selle informatsiooni haldamine on organisatsioonide jaoks sama oluline kui ettevõtte kulude, klientide ja töötajate haldamine.
Seetõttu kuulub infohalduse eest vastutus organisatsiooni kõrgemale juhtkonnale. Kuigi infohalduse strateegia väljatöötamine võib olla delegeeritud kõrgema taseme juhtidele, peavad nad säilitama vahetu kontakti ettevõtte juhtkonna otsustest kuni opereerimise tulemusteni, et informatsiooni sihipäraselt kasutatakse.
Olulised märksõnad:
- Informatsioon on teie ettevõtte valuuta
- Informatsiooni kasutatakse selleks, et toetada kõike, mida teie organisatsioon saavutab
- Juhatus ja juhtkond paneb paika visiooni
- Kõrgema taseme juht töötab välja infohalduse rakendamise strateegia
- Igaühel lasub teatud vastutus infohalduse eest
Infohaldust võib riiklikul/kliendi tasandil sätestada nõuete komplekt (määrus, standard, juhised jne). Üldjuhul ongi erinevate nõuete komplekt (üldisemast detailsemani) infohalduse aluseks üle selle elukaare, kusjuures tuleb tähele panna, et sõltuvalt kasutusjuhust/osalisest on ka informatsiooni vajadus (infopaketid) erinevad.
Näiteks:
- Eesti näide: Ehitusgiid
- UK näide: Infohalduse mandaat
Selleks, et infohaldust lihtsamini juurutada (üldpõhimõtteid järgides) ja seda sõltumata riigist või ettevõttest, on välja töötatud rahvusvahelised standardid, mis hõlbustavad neid infohaldust puudutavaid esimesi samme astuma. Järgnevates osades keskendumegi olulisematele, infohaldust puudutavatele standarditele, mis neid tegevusi aitavad ellu viia.
Overview of information management
EN ISO 19650 standardite seeria baseerub UK PAS 1192 standarditel (UK-s kasutusel aastatel 2007-2018). ISO ehk International Standards Organization andis välja nende baasil ISO versiooni, mis seejärel võeti üle CEN (EN standardite vastutav väljaandja) poolt ja sealt omakorda jõudsid need riikide tasandile (Eestis seega kui EVS-EN ISO eesliitega).
EN ISO 19650 standardite seeria on kõige peamised BIM standardid, mis käsitlevad varade elukaareülest infohaldust BIMi põhimõtteid järgides. Tasub tähele panna, et riigiti võidakse standardiseerias esitada täiendusi/lisasid, samas hetkeseisus pole Eesti näitel seda tehtud, kuid rahvuslike lisasid võib näiteks leida UK näitel.
Infohalduse üldiseid põhimõtteid üle ehitise elukaare käsitleb standardite seeria EN ISO 19650, mis hetkel on jagatud alljärgnevateks osadeks:
- EVS-EN ISO 19650-1:2018 - Hoonete ja rajatistega seotud info, sealhulgas ehitusinformatsiooni modelleerimise (BIM) korraldamine ja digitaliseerimine. Infohaldus ehitusinformatsiooni modelleerimise abil. Osa 1: Mõisted ja põhimõtted
- EVS-EN ISO 19650-2:2018 - Hoonete ja rajatistega seotud info, sealhulgas ehitusinformatsiooni modelleerimise (BIM) korraldamine ja digitaliseerimine. Infohaldus ehitusinformatsiooni modelleerimise abil. Osa 2: Varade elluviimise etapp
- EVS-EN ISO 19650-3:2020 - Hoonete ja rajatistega seotud info, sealhulgas ehitusinformatsiooni modelleerimise (BIM) korraldamine ja digitaliseerimine. Infohaldus ehitusinformatsiooni modelleerimise abil. Osa 3: Varade käitamisetapp
- EVS-EN ISO 19650-4:2022 - Hoonete ja tsiviilehitustöödega seotud informatsiooni organiseerimine ja digitaliseerimine, sealhulgas ehitusinformatsiooni modelleerimine (BIM). Infohaldus ehitusinformatsiooni modelleerimist kasutades. Osa 4: Infovahetus
- EVS-EN ISO 19650-5:2020 - Organization and digitization of information about buildings and civil engineering works, including building information modelling (BIM) - Information management using building information modelling - Part 5: Security-minded approach to information management (ISO 19650-5:2020) (ei ole eesti keelde tõlgitud)
- ISO/FDIS 19650-6 - Organization and digitization of information about buildings and civil engineering works, including building information modelling (BIM) — Information management using building information modelling - Part 6: Health and safety information (arenduses)
EN ISO 19650 standardite seeriale vastav, ehitiste kohta käiv, infohaldus võimaldab ennekõike kasu saada informatsiooni sihipärase spetsifitseerimise ja edastamise läbi. See hõlmab informatsiooni nii ehitiste kavandamise, projekteerimise, ehitamise, kasutamise, hoolduse, renoveerimise ja lammutuse kohta.
EN ISO 19650 on üks osa siseriiklike ja rahvusvaheliste standardite maastikust ehk ökosüsteemist, mis toetab infohaldusprotsesside ja tehniliste lahenduste häid tavasid. See määratleb infohalduse põhimõtted ja nõuded digitaalse transformatsiooni laiemas kontekstis ja seda üle kõikide ehitatud keskkonna valdkondades ja sektorites.
EN ISO 19650 arvestab kogu informatsiooniga, mis ehitatud keskkonda puudutab – olgu selleks siis planeerimistaotlus, planeeritud hooldusgraafik, ehitusprogramm või lammutusstrateegia.
See on mõeldud kõigile (inimestele ja organisatsioonidele), kes puutuvad ühel või teisel moel kokku ehitatud varade elukaarega. Seda seetõttu, et kõik nõuavad või toodavad mingit informatsiooni. EN ISO 19650 kasutamise ulatus ei sõltu sellest, mis liiki informatsioonist me räägime, on see mudel, arvutustabel, joonis, sertifikaat, ruumiprogramm jne. See kehtib mistahes informatsioonile.
Ükskõik, kus teie sisend/roll varade elukaares paikneb, või ka mis tahes tegevust te seejuures ellu viite, EN ISO 19650 annab raamistiku, mis aitab vastata järgnevatele küsimustele:
- Miks te informatsiooni vajate?
- Millist informatsiooni te vajate?
- Millist informatsiooni teilt nõutakse?
- Kuidas see peaks olema kooskõlastatud?
- Kuidas seda teiste inimeste ja organisatsioonidega jagatakse?
Selle lihtsamaks mõistmiseks võib esitada joonise, mille välimiselt ringilt leiame neli olulist verstaposti: (a) koostöö läbi ühtse andmeedastuskeskkonna (CDE), (b) koostalitlusvõime ja infovahetus, (c) õiguslikud kaalutlused, (d) turvalisuse küsimused. Samas kui sisemisel ringil on toodud neli põhimõttelist kaalupunkti: (1) eesmärk, (2) hankimine, (3) ettevalmistus, (4) tootmine.
Joonis. Olulised verstapostid ning kaalupunktid.
Justification for EN ISO 19650 framework
EN ISO 19650 seeria juurutamise õigustus tuleneb vajadusest parandada infohaldusprotsesse ja tootlikkust ning liikuda kogu ehitatud keskkonna digitaalse transformatsiooni suunas. Lõplik tulemus väljendub protsesside tõhustamises, mis saavutatakse üldiste raiskamiste, ümbertöötlemise vajaduste ja riskide vähendamiste kaudu kogu ehitatud keskkonna varade elukaare jooksul.
EN ISO 19650 seeriat kasutavate organisatsioonide kasvav arv on muutumas oluliseks tõukejõuks, et teised (nii üles- kui allavoolu) järgiksid eeskuju, et saada paremast infohaldusest kasu. Paljudes riikides, kes on rakendamas EN ISO 19650 põhimõtteid, on toimunud olulised muudatused digitaalse informatsiooni esitusviiside põhimõtetes, mis on viinud infohalduse põhimõtete (nt BIM nõuded) ülevaatamiseni ja/või nende nõuete muutmiseni (joondamiseni vastavalt EN ISO 19650 postulaatidele) sõltumata sellest, kas räägime avalikust- või erasektorist.
Tõhusa infohalduse eesmärk on vähendada varade elukaarel tekkivaid riske (nt vigade, viivituste, vastuolude ja ümbertöötamise tõttu). Juhul kui seda hästi teha, siis seeläbi:
- Vähendame võimalike probleemide tekkimise ohtu
- Suurendame informatsiooni kontrollimise vajalikkuse aspekte enne selle kasutamist
Vähemtähtsam ei ole asjaolu, et tõhus infohaldus tagab parema tervise- ja ohutusega seotud riskide käsitluse, mis sõltub varade kohta käivast adekvaatsest informatsioonist. Olgu veelkord tähelepanu pööratud, et järkjärgulise EN ISO 19650 põhimõtete rakendamiseks on vajalik nii osaliste koolitus, uuendatud tootmismeetodite ja -protsesside rakendamine/kohaldamine, uute tehnoloogiate ning tarkvarade kasutuselevõtt ning mõistagi ka olemasoleva informatsiooni ning ressursside ühildamine.
Four essential anchors
Varem markeeritud verstapostid tulevad ühel või teisel moel mängu kogu õppematerjali jooksul, mis EN ISO 19650 põhimõtteid käsitlevad. Seetõttu on need ka väga olulised esmased eeldused, mis aitavad informatsiooni edukalt hallata vastavalt EN ISO 19650 nõuetele.
- Koostöö läbi ühtse andmeedastuskeskkonna (CDE) – see on vajalik informatsiooni väljatöötamisega seotud isikute vahelise suhtluse sujuvamaks muutmiseks, tagades ühtlasi, et kõigil oleks juurdepääs ainult kõige värskemale infole. Ühtlasi ei pea ükski osaline eeldama, millega keegi parasjagu tegeleb ning muuhulgas tagatakse, et kogu informatsioon on kättesaadavast ühest kindlast kohast.
- Koostalitlusvõime ja infovahetus - tagab informatsioonile juurdepääsu kõigile neile, kes seda lähemas või kaugemas perspektiivis peaksid vajama. See tähendab näiteks, et informatsiooni edukat kasutamist ei piira konkreetse tarkvara kasutamine, mis on eriti oluline, kui informatsiooni ei pruugita kasutada mitmeid aastaid peale selle loomist.
- Õiguslikud kaalutlused - infohaldus on olulise tähtsusega tõhusate ärikokkulepete sõlmimiseks. Lihtsamalt öeldes, ettevõtted/isikud ei pruugi oma käitumismustrit muuta kui infohaldusega seotud teemasid (sh kohustused, õigused, ootused) iga lepingupartneri kohta pole must-valgelt kirjas.
- Turvalisuse küsimused - vajalik selleks, et tagada asjakohane kontrolli- ja kaitseaste. Siinjuures on oluline, et turvameetmed ei oleks ühelt poolt liiga piiravad, kuna need tõstavad kulusid ning vähendavad tootlikkust, teisalt aga ei saa need olla ka liiga lõdvad, mis tähendab, et informatsiooni üle kaob kontroll (selle kadumise või volitamata juurdepääsu võtmes).
- Anchor #1 - Collaboration through the CDE
Ühtne andmeedastuskeskkonna (ingl common data environment, CDE) definitsioon on esitatud EN ISO 19650-1 standardis kui: “kokkulepitud infoallikas iga konkreetse projekti või vara kohta, et hallatava protsessi kaudu koguda, hallata ja levitada igat infokonteinerit“. CDE mängib olulist rolli standardite osades 2 ning 3.
Märkus. CDE mõiste ei ole midagi väga uut. Selle algeks võib pidada EN ISO 19650 standardi eelkäijaks olnud Briti standardit BS 1192, milles juba 2007. aastal oli CDE mõiste (ja selle olulisus) ka defineeritud. Tänases EN ISO 19650-1 standardis väljendatakse CDE olemust alloleva pildina.
Joonis. Ühtse andmekeskkonna (CDE) kontseptsioon.
Koostöö CDE kaudu on vajalik informatsiooni väljatöötamisega seotud isikute vahelise suhtluse sujuvamaks muutmiseks, tagades samal ajal ka selle, et kõigil on juurdepääs vajalikule infole ja see on ajakohane. Ühtlasi ei pea ükski osaline eeldama, millega keegi parasjagu tegeleb ning muuhulgas tagatakse, et kogu informatsioon on kättesaadavast ühest kindlast kohast.
Koostöökeskkonnas töötamise võimaldamiseks tuleb informatsiooni arendada kooskõlas EN ISO 19650 osade 2 ja 3 punktidega 5.6 ja 5.7. Need sätted hõlmavad informatsiooni koostamist, jagamist, autoriseerimist ja vastuvõtmist. EN ISO 19650-4 tugineb nendele klauslitele, sätestades üksikasjalikumalt infovahetuse nõuded.
Levinud on eksiarvamus, et CDE puudutab ainult tehnoloogiat, mille lahenduseks on üks kindel toode. EN ISO 19650-1 punkt 11.1 selgitab, et vaja võib minna mitmeid tehnoloogiaid. Seetõttu on projekti või varahaldustegevuse alguses oluline kindlaks määrata vajalik funktsionaalsus ja see, kuidas üks või mitu lahendust võiksid seda funktsiooni toetada. Kui vaja on mitut toodet, on ülioluline kaaluda, kuidas need omavahel kokku haakuvad (integreeruvad).
CDE põhimõtteid aetakse sageli segi failiserveri- ja dokumendihaldussüsteemidega (ingl document management system, DMS või eDMS). Neid kõiki rakendatakse küll tavaliselt pilve- või võrguteenuste abil, need sisaldavad dokumente, jooniseid ja mõnikord mudeleid ning võimaldavad kasutajatele teatud juurdepääsu. Siiski on need mitmes võtmes erinevad.
- Failiserveri teenused (nt Dropbox ja Google Drive) ning ekstranetid on tehnoloogia ilma protsessikihita. Seetõttu võivad nende funktsionaalsused olla soovimatud ja isegi ohtlikud.
- DMSi funktsionaalsus hõlmab ülevaatus- ja heakskiitmisprotsesse ning metaandmete haldamise võimalust. See võimaldab omandiõigust, vastutust ja staatust jäädvustada ja hallata.
- CDE lahendus laiendab sellist funktsionaalsust, et see vastaks EN ISO 19650 standardite nõuetele, näiteks tugevdades kontrolljälge, täiustades informatsiooni sobivuse staatust ja kaitstes kõiki infokonteinereid nende muutmise eest, välja arvatud selleks autoriseeritud liikme poolt. Samuti aitab see vältida informatsiooni ulatuslikku üles- ja allalaadimist.
- CDE lahendus võib hõlmata mitut tehnoloogiat, mis teenindavad samasid CDE protsesse.
Kokkuvõttena:
- Failiserver = andmehoidla
- eDMS/DMS = andmehoidla + protsess
- CDE = andmehoidla + protsess + sobivus
CDE peab toetama laiemat osalejate ja organisatsioonide rühma, mistõttu on oluline tagada töökindel protsess, kontrolljälg ja sobivusaste. DMSi või failiserverit võidakse konfigureerida ja kasutada mitme organisatsiooni koostöö toetamiseks, kuid CDE on teadlikult loodud koostöö võimaldamiseks.
Failiserver pakub infohaldusprotsessidele väga piiratud kontrolli või tuge ning DMS-iga võivad osalejad sisu piiranguteta üles laadida ja seda redigeerida. Teisest küljest loob õigesti rakendatud CDE kontseptsioon usaldusväärse keskkonna, kus informatsiooni jagatakse planeeritult ja see on õigesti tuvastatav. Kasutusel on selge omandiline kuuluvus, vastutus ja sobivuse aste koos juriidiliselt turvalise ning võimeka protsessi kontrollitavusega.
CDE kontseptsioon võimaldab informatsiooni turvaliselt ja ohutult jagada võimalikult varakult ja piisavalt sageli, et teised osalejad saaksid seda kasutada ning oma panust ja kommentaare üheskoos asjakohaselt arendada.
Kõiki CDE lahenduse osasid (tooteid, teenuseid) tuleb eelnevalt hinnata, et ühelgi osalisel ei oleks põhjendamatuid privileege ega piiranguid, kuna need võivad takistada tõhusat infopõhist koostööd.
- Anchor #2 - Interoperability and information exchange
Koostalitlusvõimet kui ühte neljast infohalduse verstapostidest defineeritakse kui võimet vahetada ja kasutada informatsiooni turvaliselt, tagades informatsiooni sõltumatuse selle edastamiseks kasutatavatest tehnoloogiatest (GIIG Delivering Valuable Data: An interoperability code of practice for technologies in the built and managed environment). Koostalitlusvõime on ülioluline, et maksimeerida füüsiliste varade väärtust ehitatud ja hallatavas keskkonnas üle nende elukaare.
Koostalitlusvõime saavutamiseks ja säilitamiseks on viis peamist põhimõtet:
- pikaealisus – võimaldab informatsiooni paremat pikaajalist leitavust, juurdepääsu, taaskasutamist ning seega ka tagades informatsiooni katkematu väärtuslikkuse;
- turvalisus – vajaliku turvalisuse, konfidentsiaalsuse ja privaatsuse kaitse säilitamine, maksimeerides samal ajal mittetundliku informatsiooni jagamise võimalusi avalikkuse huvides;
- infoväärtus – tehnoloogiat kasutavate professionaalide loodud, hallatava ja jagatud informatsiooni väärtuse suurendamine;
- informatsiooni omandiõigus – tagab varaomanike-haldajate püsiva omandiõiguse ja kontrolli neile kuuluvate varade väärtuslike andmete üle;
- konkurents – tehnoloogia pakkujate (ja kaudselt tehnoloogiate kasutajate) vahelise ausa konkurentsi edendamine.
Nende põhimõtete järgimist hõlbustab tehnoloogiate koostalitlusvõime tegevusjuhend. Praktilised nõuded koostalitlusvõime ja infovahetuse saavutamiseks tuleks väljendada projektiinfo standardis ning projektiinfo tootmismeetodites ja -protsessides, nagu on sätestatud EN ISO 19650 osades 2 ja 3. Seejärel sätestab EN ISO 19650-4 üksikasjalikud nõuded infovahetusele, näiteks informatsiooni kvaliteedi hindamise kriteeriumid.
- Anchor #3 - Legal considerations
Infohaldusega seotud kohustused tuleks fikseerida määramistes ja lepingutes, et tagada nende täitmine. Seda hõlbustab infoprotokoll ning nii EN ISO 19650 osad 2 kui ka 3 nõuavad, et infoprotokoll moodustaks osa hanke- ja määramise ressurssidest.
- Anchor #4 - Security mindedness
EN ISO 19650 seeria nõuab läbipaistvaid ja koostööl põhinevaid valdkonnaüleseid tööviise. See nõuab vastastikust mõistmist ja usaldust koos asjakohaste ja proportsionaalsete meetmete ja protsessidega, et vähendada informatsiooni kadumise, väärkasutuse, muutmise või volitamata juurdepääsu riski. See on oluline varade, toodete, ehitatud ja hallatava keskkonna või nende poolt, nende kaudu või nende kaudu pakutavate teenuste ohutuse, turvalisuse ja vastupidavuse tagamiseks.
Selliseid protsesse saab rakendada ka kaitsmaks väärtusliku äriinfo, isikuandmete ja intellektuaalomandi kaotsiminekut, korruptsiooni või planeerimata avalikustamist.
Standardis EN ISO 19650-5 sätestatud turvalisusest lähtuva lähenemisviisi vajaduse kindlakstegemine ja seejärel kasutuselevõtt tagab, et vaenuliku, pahatahtliku ja kuritegeliku käitumise ja tegevuse ärahoidmiseks või katkestamiseks võetakse asjakohased ja proportsionaalsed meetmed. Vastavat lähenemisviisi tuleks alati rakendada kui algatus, toode, vara või teenus on täielikult või osaliselt tunnistatud tundlikuks ja kus tundlikku informatsiooni hangitakse, luuakse, töödeldakse või säilitatakse.
Tundlik teave on määratletud kui informatsioon, mis võib:
- mõjutada negatiivselt üksikisiku või üksikisikute privaatsust, heaolu või turvalisust;
- organisatsiooni intellektuaalomandi või ärisaladuste kahjustamist;
- põhjustada ärilist või majanduslikku kahju organisatsioonile või riigile;
- seada ohtu rahva julgeoleku, sise- ja välissuhted.
Üldine turvalisuse juhtimine tagab, et organisatsiooni kõrgemal tasemel säilib vastutus turvalisuse eest. Selles juhtimisstruktuuris peaks informatsiooni haldamise turvalisusest lähtuv lähenemisviis hõlmama nii personali-, füüsilise kui ka küberturvalisuse aspekte.
EN ISO 19650-5 pakub raamistikku, mis aitab organisatsioonidel mõista haavatavuse peamisi probleeme ja nendest tulenevate turvariskide juhtimiseks vajalike kontrollide olemust asjaomastele osalistele vastuvõetaval tasemel. Selle eesmärk ei ole mingil viisil kahjustada koostööd ega vähenda kasu, mida EN ISO 19650 seerias sätestatud infohaldus võib pakkuda.
Purpose, procurement, preparation and production
Selles osas vaatame lähemalt varem mainitud nelja kaalupunkti.
- Eesmärk - informatsioon, mille vara omanik või projekti klient on selgelt määratlenud, et võimaldada õigeaegset otsuste tegemist, koos selle tootmist, ladustamist ja vahetamist reguleerivate standardite, meetodite ja protsessidega
- Hange - pädevate tarnijate ja nende meeskondade määramine, kes mõistavad, mida nad peavad tegema ja kes on võimelised nõutavat informatsiooni esitama
- Ettevalmistus - planeeritud informatsiooni edastamine, kasutades läbi proovitud tehnoloogiaid, tarkvara ja protsesse, et võimaldada tõhusat ja tulemuslikku elukaare ülest infoedastust
- Tootmine - toodetud informatsiooni maht ja kvaliteet on täpselt piisav määratletud infovajaduste tagamiseks, seadmata seejuures ohtu kellegi tervist ning tagades turvalisuse; liiga palju informatsiooni tähendab tarnijate raisatud jõupingutusi ja liiga vähe jällegi tähendab, et kliendid/omanikud teevad oma projektide/varade kohta ebemääraseid (mitteteadlikke) otsuseid.
Neid kergesti mõistetavaid termineid kasutatakse üle terve õppematerjali, et aidata kirjeldada EN ISO 19650 infohaldusprotsessi etappe.
- Consideration #1 - Purpose
Tabel. Infohalduse perspektiivid.
|
Perspektiiv |
Eesmärk |
Näidistulemid |
|
Vara omaniku perspektiiv |
Vara või projekti eesmärgi loomine ja säilitamine. Strateegiliste äriotsuste tegemine. |
|
|
Vara kasutaja perspektiiv |
Kasutaja tegelike nõuete kindlakstegemine ja veendumine, et varalahendusel on õiged omadused ja võimekused. |
|
|
Projektide elluviimise või varahalduse perspektiiv |
Töö planeerimine ja organiseerimine, õigete ressursside ettevalmistamine, arengu koordineerimine ja juhtimine. |
|
|
Ühiskonna perspektiiv |
Kogukonna huvide eest hoolitsemine vara elutsükli jooksul (planeerimine, elluviimine ja toimimine). |
|
Informatsiooni eesmärkide läbimõtlemine ja nende määratlemine on peamised ülesanded, mida vara omanik või projekti klient peab juhtima. Nad võivad kaasata väliseksperte, et neid aidata, kui neil pole selleks suutlikkust või võimekust ise teha, kuid vara omanik või projekti klient peab siiski veenduma, et need on tehtud.
Kui informatsiooni eesmärgid on kindlaks määratud, saab määratleda informatsioonile esitatavad nõuded ja piirangud ning kavandada eeldatavad informatsiooni edastamised. Siiski, edastuste täpne iseloom pakutakse välja määratud osaliste poolt ning need fikseeritakse pakkumuse tegevustena.
Nõuete ja piirangute määratlemine tähendab enamat kui varaomaniku või projekti kliendi poolset nimetamist, millist tüüpi informatsiooni nad vajavad, et nende informatsiooni eesmärgid oleksid täidetud. Muuhulgas peavad nad läbi mõtlema, kuidas nad soovivad seda informatsiooni korraldada (näiteks kasutades teatud tüüpi klassifitseerimis-süsteemi või teatud andmestruktuuri) ja kuidas nad soovivad seda esitada (näiteks kasutades või vältides teatud failivorminguid või tarkvara pakette). Samuti peavad nad täpsustama, millal informatsiooni on vaja ja kui palju informatsiooni nad ootavad (seda nimetatakse infovajaduse tasemeks, millest tuleb juttu edaspidi).
Aitamaks varaomanikel ja projekti klientidel määrata informatsioonile esitatavaid nõudeid ja piiranguid, määratleb EN ISO 19650 seeria infonõuete jada, mis algab laiaulatuslikest organisatsiooni- ja ärivajadustest ning muutub järk-järgult spetsiifilisemaks kuni konkreetse vara kohta nõutava informatsiooni täpse definitsioonini. Seda järjestust illustreerib EN ISO 19650-1 joonis 2, mida on mõneti täpsustatud alloleval pildil.
Joonis. Infonõuete hierarhiline käsitlus.
Infonõuete tüübid võib kokku võtta alljärgnevalt:
- Organisatsioonilised infonõuded (OIR) sätestavad strateegilise informatsiooni, mida organisatsioon vajab oma ärieesmärkide saavutamiseks, näiteks kinnitus, et kõiki kohaldatud seadusi on järgitud
- Vara infonõuded (AIR) sätestab vara haldamiseks ja kasutamiseks vajaliku kõrgetasemelise informatsiooni, näiteks ülevaate tehase hooldustegevustest
- Projektiinfo nõuded (PIR) sätestavad kõrgetasemelise informatsiooni, mis on vajalik määratletud projekti elluviimiseks, näiteks eksperthinnangud projekti elukaare põhietappidel
- Infovahetuse nõuded (EIR) on tuletatud AIR-ist ja PIR-ist. EIR sisaldab informatsiooni, mis tuleb edastada konkreetse vara või projekti määramise kohta, näiteks eelarveplaan eelarve konsultandilt, kontrollsertifikaat varaga seotud töövõtjalt või kasutus- ning hooldusjuhend peatöövõtjalt
- Consideration #2 - Procurement
Teine oluline samm infohaldusprotsessis on see, et vara omanik või projekti klient kaasab organisatsioonid, kes toodavad ja edastavad vajalikku informatsiooni. Seda tehakse mitme hanketegevuse kaudu.
Hanketüüp, mida vara omanik või projekti klient otsustab kasutada, sõltub tema üldisest strateegiast projekti teostamiseks või vara korrushoiuks. Saadaval on palju erinevaid lähenemisviise ja EN ISO 19650 seeria on loodud kasutamiseks igas hankeolukorras, sealhulgas ettevõttesiseste meeskondade kaasamisel.
Hankemenetluse põhietapid on järgmised:
- Vara omanik või projekti klient väljastab dokumentatsiooni, milles on kirjas informatsioon, mida ta vajab, ja piirangud selle kohta, kuidas ja millal ta soovib seda saada. See dokumentatsioon töötatakse välja infohaldusprotsessi eesmärgi osas – vt eespoolt.
- Iga võimalik pakkuja arvestab hanketingimustega. Seejärel kirjeldatakse, kuidas ta neid käsitleks ja kuidas küsitud informatsiooni edastaks. See võib olla osa ametlikust esitatud pakkumusest või teostatud mitteformaalse suhtluse kaudu. EN ISO 19650 infohaldusprotsessis sisaldab see vastus ka kinnitust, et tulevase pakkuja meeskonnal on vastav suutlikkus ja võimekus, ta on mõelnud kaasnevatele riskidele ja koostanud ettevalmistuskava.
- Vara omanik või projekti klient hindab iga võimaliku pakkuja meeskonna vastust. Ta teeb seda koos muude oluliste hankekriteeriumidega väljaspool infohaldusprotsessi, et teha üldine otsus selle kohta, milline pakkuja valida.
- Seejärel kinnitatakse otsus asjakohaste määramise dokumentidega.
Täpsemalt kirjeldatakse hankimisega seotud tingimusi EN ISO 19650 seeria standardites 2 ning 3.
Hankega seotud tegevused kattuvad teatud määral ettevalmistusega, millest kohe ka järgnevalt juttu tuleb.
- Consideration #3 - Preparation
Ettevalmistus on oluline tegevus, mis algab hanke ajal, et tagada, et määratud pakkuja ning tema meeskond saaksid pärast määramist informatsiooni toota ja seejärel sujuvalt seda jagada ja vahetada.
Ettevalmistamisel on kaks peamist aspekti:
- Informatsiooni edastamise planeerimine
- Tagamine, et inimesed ja süsteemid saaksid vastavalt vajadusele informatsiooni toota, jagada ja vahetada
Informatsiooni edastamise planeerimine algab osana pakkumuse vastusest ja muutub järk-järgult üksikasjalikumaks, kui töövõtja määramine on lõpetatud. See protsess tagab, et iga pakkuja töötab varakult välja oma meeskonna strateegia informatsiooni tootmiseks ja edastamiseks ning tagab vara omanikule või projekti kliendile, et iga pakkuja ja tema meeskond mõistavad oma informatsiooniga seotud kohustusi.
Ettevalmistustegevused peavad samuti tagama, et:
- Vajaliku informatsiooni tugiprotseduurideks ja esitamiseks on saadaval vastavate oskustega inimesed. Vajadusel tuleks läbi viia koolitus ja oskuste täiendamine.
- IT-süsteemid ja tarkvara on konfigureeritud ja testitud viisil, et toetada sobivat:
- informatsiooni jagamist pakkuja meeskonna ning elluviimise meeskonna vahel ning
- informatsiooni jagamine ja vahetamine vara omaniku või projekti kliendiga.
- Informatsiooni saab luua konkreetsete meetodite, protsesside ja ressursside (nt mallide) abil, mille vara omanik või projekti klient on ette näinud ja mis toimivad tõhusalt kogu tarnija meeskonnas.
Kuigi võib tunduda, et pakkuja jaoks, kelle meeskond kasvab järk-järgult (nt töövõtjad ja valdkonnaülesed konsultandid), on ettevalmistamine diskreetne, ühekordne tegevus, tuleb ettevalmistustoiminguid meeskonnaga liitudes korrata.
Kokkuvõttes on ettevalmistamine meeskonnatöö, mis hõlmab pakkujaid, nende meeskondi ja vara omanikku või projekti klienti. On oluline, et kõik ettevalmistustegevused oleksid iga meeskonna programmis arvesse võetud, et vähendada riske, kulusid ja pingutusi järgnevas etapis.
- Consideration #4 - Production
Vastavalt EN ISO 19650 seeriale ei tohiks informatsiooni tootmisega alustada enne, kui vastav ettevalmistustoimingute tsükkel on lõppenud. Kui asjakohased ressursid on olemas ja vastavasisuline informatsioon on koostatud, tuleb läbi viia kolmeastmeline läbivaatamise protsess ja vajadusel reageerida, et võimaldada edukat infovahetust vara omaniku või projekti kliendiga:
- Informatsiooni koostanud meeskonnapoolne ülevaade. Selle õnnestumisele liigutakse teise sammu juurde.
- Pakkujapoolne ülevaade koos tema meeskonnaga. Selle õnnestumisele liigutakse kolmanda sammu juurde.
- Vara omaniku või projekti kliendipoolne ülevaade. Kui ka see õnnestub, saab informatsiooni vahetada.
Iga ülevaatus peaks hõlmama infonõuete vastavuse kontrolli. Varaomaniku või projekti kliendi ülevaatus peaks hõlmama ka informatsiooni eesmärkide kontrollimist. See läbivaatamistsükkel nõuab koostööd, hõlmates regulaarset infovahetust, et mõista, kuidas informatsiooni pärast selle edastamist kasutatakse; see on ülioluline tagamaks, et see toodetakse oma eesmärgi täitmiseks. Läbivaatamistsükkel peaks samuti minimeerima informatsiooni tootmisprotsessi käigus tekkivaid vigu, mis võivad mõjutada nii ajakulu kui maksumust.
Nature of information
Selles alalõigus tuleb juttu järgmistest informatsiooni olemusega seotud alalõikudest:
- Andmed ning informatsioon
- Infovajaduse tasemete põhimõtted
- Infomudelid ning infokonteinerid
- Informatsiooni identifitseerimine
- Data and information
Mõisteid andmed ja informatsioon (info) kasutatakse igapäevakeeles vaheldumisi, kuid lihtsuse huvides viitab EN ISO 19650 seeria lihtsalt mõistele info (andmete ümbertõlgendamine vormistatud viisil, mis sobib suhtlemiseks, tõlgendamiseks või töötlemiseks). Samas on teatud juhtudel oluline mõista nende erinevust: informatsioon on andmete vaatamine kontekstis. See on sõnade, numbrite, kuupäevade, piltide, helide jne kogum, mis on paigutatud viisil, et see loob teatud tähenduse.
Näiteks vaata allolevat tabelit, kus vasakul pool esitatud andmete baasil luuakse laused ja seeläbi saavad need andmed tähenduse.
Tabel 1. Andmed vs informatsioon (allikas: A definition of information)
Andmed | Informatsioon |
|
|
Vastavalt EN ISO 19650 seeriale võib informatsioon olla struktureeritud või struktureerimata. Struktureeritud informatsioon sisaldab geomeetrilisi mudeleid, ajakavasid ja andmebaase. Struktureerimata informatsioon hõlmab dokumentatsiooni, videoklippe ja helisalvestisi.
- Principles of the level of information need
Nagu varem selgitatud, tuleks informatsiooni esitada konkreetse eesmärgi täitmiseks, näiteks ülesande täitmiseks või otsuse tegemise toetamiseks.
Infovajaduse taset kasutatakse selleks, et määrata iga infovahetuse korral õige infokogus, mis vastab informatsiooniga seotud eesmärkidele. Oluline on vältida liiga vähese info edastamist, mis suurendab riske, ja ka liiga laiapõhjalise info edastamist, mis on raiskav (ja võib ka suurendada turvalisusega seotud riske).
Infovajaduse tase on lai mõiste, mis kujutab endast raamistikku, kuidas määratletakse iga edastatava infokillu olulisust. Seda tutvustatakse standardi EN ISO 19650-1 punktis 11.2 ja hilisemates osades teeme sellega ka lähemalt tutvust.
- Information models and information containers
Infomudelid
Infomudelid toetavad vara kasutamise ja korrashoiu või projekti tarnimisega seotud töö edenemist. Need koosnevad ühest või mitmest allpool määratletud infokonteinerist. EN ISO 19650-1 joonisel 11 on näidatud, et infomudel võib sisaldada järgmist:
- Geomeetriline informatsioon (struktureeritud info)
- Tähenumbriline informatsioon (struktureeritud info)
- Dokumentatsioon (struktureerimata info).
Joonis. Infohaldusprotsessi ülevaade ja illustratsioon.
Infokonteinerid
Infokonteiner on standardi EN ISO 19650-1 kohaselt defineeritud kui nimega püsiv infokogum, mida saab failist, süsteemist või rakenduste salvestushierarhiast tuua.
Infokonteinerit võib pidada infoüksuseks, mida infohaldusprotsessis käsitletakse. EN ISO 19650 määratlus ei hõlma infokonteineri suurust ega ulatust, mis võib olla esitatud väikesest suureni ja lihtsast keerukani. Infokonteiner võib olla üks fail, näiteks joonis või spetsifikatsioon, või mingi kogumik. Näiteks võib infokonteiner olla ühe tugevdusvarda painde spetsifikatsioon. Aga kui lati painutuspetse on mitu ja neid kõiki käsitletakse paketina, võib infokonteineriks olla kõik lati painutuse spetsifikatsioonid.
Olenemata sellest, milline on infokonteiner, selle haldamine läbi EN ISO 19650 põhimõtete lihtsustab informatsiooni planeerimist ja jagamist ning võib seetõttu toetada objektorienteeritud infohaldust.
Info esitamise kava määratlemise käigus antakse igale infokonteinerile kordumatu ID, et seda oleks võimalik süstemaatiliselt leida (vt informatsiooni identifitseerimise alalõiku).
Infokonteinerite jaotusstruktuur
Infokonteinerite jaotusstruktuur on eelnevalt kindlaksmääratud üksikasjalik viis hallatavate infoühikute määratlemiseks. Arendatav infomudel võib olla keerukas, hõlmates mitmeid infokonteinereid. Infokonteinerite jaotuse struktuuri defineerimine võimaldab määrata erinevatele isikutele ja meeskondadele konkreetse infokonteineri, millega töötada.
Infokonteineri jaotuse struktuur tuleb hoolikalt koostada, et:
- võimaldada tõhusat ja ohutut viisi, kuidas erinevad meeskonnad töötavad samaaegselt, kuid erinevates infokonteinerites;
- vältida informatsiooni dubleerimist;
- avaldada ja lahendada infopuudujäägid;
- toetada turvalisusega seotud lähenemist;
- juhtida infovahetust CDE-s.
Järgides EN ISO 19650 seeria põhimõtteid alloleval joonise kohaselt, saaks meeskond A töötada ainult IC1 ja IC3, mitte IC2 või IC4 mahus. Samuti saavad teised meeskonnad töötada ainult neile määratud infokonteinerites.
Joonis. Infokonteinerite (IC) määratlus töörühmadele vastavalt nende jaotuse struktuurile.
Infovajaduse tase vs infonõuded ning infokonteinerid
Mistahes tüüpi informatsiooni infovajaduse tase määratakse esmalt vara omaniku või kliendi poolt. Seejärel teeb iga pakkuja meeskond kindlaks iga toodetava infokonteineri infovajaduse taseme. Elluviimise meeskonnad võtavad infokonteinerite jaotus-struktuuride määramisel arvesse ka infovajaduse taset, et tagada jätkusuutlik järjepidevus. Näiteks kui infokonteineri jaotusstruktuur on lingitud tööetappidega, peaks informatsiooni detailsus ühtima asjakohase tööetapiga. Info edastamise kavades fikseeritakse iga infokonteineri jaoks määratud infovajaduse tase.
Näiteks:
- Vara omanik või projekti klient võib väita, et mõõdistusinfo peab vastama etteantud nõuetele (nt RICS, USIBD)
- Kui nad määratlevad infovahetuse nõuded (EIR) mõõdistustele, võivad nad näiteks viidata kindlale täpsusklassile (näiteks USIBD LOA40, mis tähendab täpsusklassi vahemikku 1-5 mm)
- Vastuseks kinnitab pakkuja, et tema meeskond suudab esitada sellise täpsusega mõõdistusinfot iga asjakohase infokonteineri ulatuses nende info edastamise plaani kohaselt
On oluline, et infovajaduse tase oleks määratletud nii, et informatsioon oleks nii inim- kui masinloetav:
- Kontrollimine – kas infokonteineri sisu vastab infovajaduse taseme nõuetele
- Valideerimine – kas infokonteineri sisu on terviklik nii nagu see peab olema lähtuvalt ette nähtud eesmärgist
Tehnoloogia suuremat kasutamist julgustatakse nii protsesside automatiseerimiseks kui inimlike eksimuste vähendamiseks. Näiteks võib infovajaduse taseme aspektid määratleda andmeskeemina ja seejärel kasutada automaatseid kontrollmehhanisme, et kontrollida, kas andmed vastavad skeemile (vt buildingSMART IDS).
Koondstrateegia
Koondstrateegia sätestab pakutud kõrgema taseme lähenemisviisi ühe või mitme infomudeli jaotamiseks. Näiteks võib see jaotus olla määratud lepingu, valdkonna, turvalisuse või ruumilise konfiguratsiooni järgi. Sellel on kaks väga olulist eesmärki:
- See annab raamistiku infomudelite koondamiseks (näiteks töörühmalt A, töörühmalt B, töörühmalt C) – vt allolevat joonist ning
- See annab võimaluse testida, kas infomudelites on hierarhilise struktuuri tõttu vajakajäämisi.
Joonis. Infomudelid (IM) jaotatuna töörühmadele vastavalt koonstrateegiale.
Koondstrateegia vs infokonteineri hierarhiline struktuur
Koondstrateegia ja infomahutite hierarhiline struktuur üheskoos sätestavad reeglid infokonteinerite kombineerimiseks ja eraldamiseks konkreetsetel eesmärkidel, näiteks infoturbe või ruumilise koordineerimise haldamiseks. EN ISO 19650-1 lisas A on toodud näited infokonteinerite hierarhilise struktuuri ja koondstrateegiate kohta.
Praktiline viis nende kahe eristamiseks on see, et koondstrateegia algab kokku liidetud infomudeli tasemel, hierarhiline struktuur aga infomudeli tasemel. Seda illustreerivad EN ISO 19650-1 lisa A joonised A.2 ja A.3, kus koondstrateegia näitab, kuidas kolme eraldi meeskonna poolt loodud infomudelid koondatakse (A.2). A.3 laiendab seda, et näidata MEP meeskonna infokonteinerite hierarhilist struktuuri.
Joonis. Infokonteinerite hierarhilise struktuuri ühel ajal töötamise näide.
Joonis. Infokonteineri hierarhilise struktuuri infoturbe näide.
Märkused:
- Koondstrateegia võib koondada mitut infomudelit (mitte ainult geomeetrilisi mudeleid)
- Igal infomudelil on infokonteineri hierarhiline struktuur
- Iga infokonteiner (mitte ainult geomeetriline info) tuleks määrata infokonteineri hierarhilisele struktuurile
- Information identification
Kogu vara eluea jooksul käsitleme väga palju informatsiooni, mida peame talletama, jagama, hankima ja kasutama. Nimetamisega seotud informatsioon on vajalik üksikute infokonteinerite tuvastamiseks ühtses andmekeskkonnas. Informatsiooni grupeerimine aitab meil seda võimalikult lihtsalt filtreerida.
Nimetamise informatsioon
EN ISO 19650 seeria nõuab, et infokonteinerid nimetataks unikaalselt ja süstemaatiliselt. Riigiti võivad need nimetamise reeglid erineda. Allpool on toodud näide UK nimetamiseskeemist (koosneb seitsmest väljast).
Joonis. Infokonteinerite identifitseerimine CDE-s.
Grupeerimise informatsioon
Grupeerimist saame vaadata läbi klassifitseerimissüsteemide. Lähtuvalt klassifitseerimissüsteemid saab informatsiooni rühmitada erinevate aspektide järgi. Klassifitseerimisstruktuuri hierarhia võimaldab eristada sarnase informatsiooniga või tüübiga objekte.
EN ISO 19650 seeria nõuab, et igale infokonteinerile määratakse klassifikatsioon metaandmetena. Vastavalt standardile EN ISO 19650 peab klassifikatsioonisüsteem vastama standardile EN ISO 12006-2. Unikaalse ID kombinatsioon klassifitseerimise metaandmetega võimaldab CDE lahenduses olevaid infokonteinereid indekseerida ning seejärel loogilisel viisil leida ja välja võtta.
EN ISO 19650 series in the organisational context
EN ISO 19650 seeria eesmärk ei ole informatsiooni haldamine isoleerituna või standardi enda kontekstist, mistõttu on oluline, et seda vaadatakse laiemas, organisatsiooni kontekstis. Standardid EN ISO 9001, ISO 55001 ja ISO 21500 kirjeldavad raamistikke, mida organisatsioonid peavad järgima, et aidata luua järjepidevaid ja tõhusaid protsesse kõigil tasanditel.
Kõik need organisatsioonilised, varade ja projektijuhtimise standardid järgivad sarnast protsessi „planeeri, teosta, kontrolli, tegutse”. Informatsiooni haldamine ja edastamine moodustab nende tegevuste ühe aspekti, nagu on kujutatud EN ISO 19650-1 joonisel 3 (vt allpool) ja aitab neid omavahel siduda. Seega toetab standardite rakendamine ühiselt pidevat täiustamist saadud õppetundide jagamise näol.
Joonis. Üldine projekti ja vara infohalduse elutsükkel.
Näiteks EN ISO 55000 standardid soovitavad organisatsioonil arvestada oma varahalduspoliitikaga koos ärieesmärkidega. EN ISO 19650 seeria täpsustab süsteemset protsessi ja struktuuri varainfo kavandamiseks ja edastamiseks, mida kasutatakse organisatsiooni strateegiliste eesmärkide ja varahalduse eesmärkide teavitamiseks.
EN ISO 9001 sisaldab vajadust informatsiooni uuendamise protsessi järele, rõhutades ülevaatamise, aktsepteerimise ja muudatuste kontrollimise protseduuride tähtsust. BS 99001 arendab neid protseduure spetsiaalselt ehitatud keskkonna jaoks edasi, täpsustades selliseid aspekte nagu saadud õppetundide jäädvustamine ja varade üleandmise kriteeriumid. EN ISO 19650 protsessid, nagu infomudelite aktsepteerimine või ühtne andmekeskkond, pakuvad mehhanisme EN ISO 9001 protsesside rakendamiseks kvaliteedijuhtimissüsteemis.
Kokkuvõttes tuleks tähelepanu pöörata sellele, kuidas erinevate standardite protsesse ja eesmärke organisatsioonis integreerida, et saavutada parim tulemus.
Summary
See sissejuhatav juhend on andnud ülevaate EN ISO 19650 seeriaga seotud põhimõtetest. Järgnevalt vaadatakse üksikuid EN ISO 19650 seeria standardite põhimõtteid ning nende olulisemaid komponente lähemalt.