Blog

Blog

Suhtlemise kolmas mõõde

Ehituse valdkond on ehitusinfomudelist (BIM) rääkinud juba mõnda aega ning paljud on saanud osa selle paljudest eelistest. Seetõttu ei keskendu see artikkel mitte niivõrd BIM-ile kui 3D suhtlusele.

BIM, 3D suhtlus, modelleerimine, reklaam ning otsustamine – neid termineid aetakse tihtipeale omavahel segamini ning seetõttu ei osata ka valida seda õiget meetodit, mis just kindlasse konteksti kõige paremini sobitub. Kommunikatsiooni, mis toimub ümber ehituse, võib jagada kahte olulisse kategooriasse: esmalt suhtlus, mis toimub professionaalide vahel ning teisalt suhtlus, kus osalejateks on otsustajad ning laiem üldsus.

Professionaalilt professionaalile

Kui professionaalid võrdleksid omavahel hoone plaane, linnaplaane – omaks 3D koheselt eeliseid.  See annab projektist parema ülevaate, konteksti ümbruskonnaga. Koosolekud on üsna tihti möödunud plaaniliste jooniste käest kätte jagamisega, mis on tekitanud vaidluseid, valesti mõistmisi – sest kõik osalejad näevad 2D plaane veidi erinevalt. Oluliste otsuste vastuvõtmisel on aga määrava tähtsusega, et kõik saaksid ühest ja samast asjast rääkides ka ühtmoodi aru. 2D esitlusena on seda aga pea võimatu saavutada.

Hoopis teistmoodi ja märksa õnnelikumad on need, kel on olnud võimalus osaleda koosolekul, kus suhtlus käib läbi interaktiivse 3D mudeli. Otsusteni jõutakse kiiremini, sest esitusest arusaamisele kulub vähem aega ning ära jääb ka valesti mõistmiste arutelud.

Laiema üldsuse ning otsustajate veenmine

Kui sa soovid vähegi realistlikku muljet jätta mingist disainist või müüa maha oma projekti, siis 3D suhtlus on ülioluline. Kui otsustajate ringil on aega vaid 15 minutit, et esitletav projekt heaks kiita, siis on oluline, et projektist arusaamisele kuluks minimaalne aeg ning projektiga saavutatud kriteeriumitele jõutakse seeläbi pöörata suuremat tähelepanu.

Ehitusprojekti esitlemine, maha müümine on omaette lugu. Siin oma otsustama, milliste reklaami kanalite kasuks otsustada, kas video või virtuaalmudel või hoopis simulatsioon, mis kaasaks ka aja mastaapi ning jooksvat kulu. Õige partner on siin sulle abiks, et 3D saaks maksimaalselt ära kasutatud. Lisaks saame kasutama oma suurepäraseid meediapartnereid, et lõpptulemus oleks veelgi ahvatlevam.

Valitud partner täidab edukas reklaamikampaanias olulist rolli, kuna suudame modelleerida ning visualiseerida tervet keskkonda – infrastruktuurist hooneteni. Üht ja sama mudelit saab tihtipeale kasutada nii reklaamvideo tootmisel, 3D visualiseeringute tegemiseks ning otsuste vastu võtmiseks. Otsuste vastu võtmine on lihtsam kui sinu 3D sisaldab erinevaid disaini alternatiive.

3D võimaluste täielik ära kasutamine

Suhtlusvõimalused avarduvad igal aastal. Olles selles valdkonnas jala ukse vahele saanud, kogeme wow-efekte pidevalt. Tänasel päeval teevad ilma virtuaalsed mudelid otse veebilehitsejast vaadatuna, 3D prillid, erinevad liitreaalsuse seadmed ning ka 3D tööruumid – eesmärk on neil aga ühine, kogeda uut või muutuvat keskkonda võimalikult realistlikult. Võta meiega ühendust kui kolmandas mõõtmes suhtlemine sulle rohkem huvi pakub. Meil on hulganisti rakendusnäiteid üle terve maailma ja mõistagi ka edukaid projekte, milles meie ise oleme olnud osalised.

Blog

Väärtuspõhine kokkulangevusanalüüs

Kokkulangevusanalüüs, vastuolude kontroll (ingl. k. clash detection) on üks olulisemaid analüüse VDC/CIM põhistes tsiviilehitusprojektides. Kokkulangevusi, mis leitakse ehitamise käigus, on kulukas kõrvaldada ning lisaks põhjustavad need viivitusi projekti kulgemises ja tõstab ka ehitusprojekti tegelikku maksumust.

Uuringud on näidanud, et üle 40 % ehituse lisakulust on põhjustatud projekteerimisega seotud probleemidest. Kokkulangevused erinevate disaini distsipliinide vahel on neist kõige sagedasemad. Seetõttu on projekti eelnev analüüs oluline ning võimalike kokkulangevuste ellimineerimine koheselt nende ilmnemisel. Toetudes taas uuringutele on VDC/CIM meetodil põhinevaid analüüse kasutades kokku hoida kuni 10% ehituse kogukulust.

Klassikalise kokkulangevusanalüüsi ülesseadistus:

Klassikaline kokkulangevusanalüüs tähendab kasutajalt väga suurt reeglite kirjeldamist objektide tasandil. Mudel, milles on 20 distsipliini, tähendab 195 erineva reegli kirjeldamist ühes tolerantsidega. Lisaks sellele, et seda on keerukas üles seadistada/hallata, on vead kerged juhtuma. Piisab ühest kirjeldatama reeglist ning kõiki olulisi kokkulangevusi ei leita üles.

Väärtuspõhise kokkulangevusanalüüsi ülesseadistus:

Väärtuspõhises kokkulangevusanalüüsis määrab kasutaja tolerantsid ning lisaks ka spetsiaalse parameetri “väärtus” kõikidele mudeli komponentidele (distsipliinidele). See lisatav väärtus võib tähendada objekti olulisust, näiteks lisakulu ehituses kui seda kokkulangevust ei leita. Nende seadete lisamine on väga kiire ning lihtne, mistõttu on ka vigade tekkimise oht minimaalne.

Tulemuste haldamine klassikalises kokkulangevusanalüüsis:

Klassikalised kokkulangevusanalüüsi töövahendid on ennekõike suunatud hoonetele, mehaanika valdkonda ning tööstusdisaini sektorile, kus tegeletakse üsna väikeste objektidega võrrelduna tsiviilehituse valdkonnaga. Kokkulangevusi kuvatakse nimekirjana, milles ei eristata kokkulangevuste tähtsust. Mõned töövahendid ei ole võimelised kuvama ka kokkulangevuse täpset asukohta, mis tsiviilehituse valdkonnas on väga oluline. Selleks, et leida kõik olulised kokkulangevused, peab kasutaja läbi vaatama kõik tulemused ükshaaval. Mahukamates projektides võib ette tulla üle 10 000 kokkulangevuse, mistõttu nende ükshaaval läbikäimine on väga ajamahukas. Just ajamahukuse tõttu ei anna analüüsi tegemine projektile lisaväärtust.

Tulemuste haldamine väärtuspõhises kokkulangevusanalüüsis:

Väärtuspõhine kokkulangevusanalüüs on ennekõike suunatud tsiviilehituse valdkonda. See on võimeline töötama geograafiliselt suurte ehitusaladega, pinnaobjektidega ning analüüsi tulemusel kuvama iga kokkulangevuse täpse asukoha – ka juhul kui kaks objekti langevad kokku mitmes erinevas asukohas, mis on näiteks koridormudelite juures üsna tüüpiline.

Tegelik kokkulangevusanalüüsi väärtus tuleb aga kasutatava toote/lahenduse võimes kuvada kokkulangevused nende olulisuse järjekorras. See võimaldab inseneril tegeleda kõik kulukamate kokkulangevustega esmajärjekorras, mis loovad projekti kui terviku suhtes kõige rohkem väärtust. Antud meetod sobib projektidele, kus on ajakriitiline tööplaan ning eelarve, et saada maksimaalne väärtus väikseima võimaliku ajaga.

Väärtuspõhine kokkulangevusanalüüs on saadaval näiteks järgmistes tarkvarades: MAGNET Explorer.

Blog

BIM, CIM, VDC – lühendite ajalugu

Tänasel päeval kasutatakse kasutatakse BIM (Building Information Model ehk ehituse infomudel) 3D visualiseerimiseks, tootmises, ehitusjooniste ettevalmistamiseks, kohtuekspertiisis ning paljudes muudes valdkondades. BIM loob uusi võimalusi erinevate projekti osapoolte vahel, pakkudes integreeritumat disaini ning ehitusprotsesse. Selle tulemusel saavutatakse parem kvaliteet, kulutuste vähenemine ning lühem projekti tööplaan. Aga mismoodi sai see kõik alguse?

1970ndate kontseptsioon

BIM-i mõiste sai alguse ca nelikümmend aastat tagasi. Chuck Eastman kirjeldas aastal 1975 esmakordselt uut kontseptsiooni, mida ma täna tunneme BIM mõistena. Esialgselt nimetati seda kontseptsiooni kui “building description system” (ehitise kirjeldamise süsteem) ning see publitseeriti ajakirjas AIA Journal (märts 1975). Enamik arendustööd käis sel hetkel Euroopas, eriti aga Suurbritannias. USA-s nimetati sarnast kontseptsiooni kui “building product models” (ehitise toote mudel). Seevastu Euroopas (Soome näitel) aga kui “product information models” (toote infomudel). Need kaks kirjeldust liideti omavahel kokku ning tulemuseks saadi “building information model” (ehituse infomudel) ning siit ka lühend BIM. Varasemalt kasutati “product” tähendust ennekõike seetõttu, et siis ei räägitud veel protsessist või protsessi mudelist. Väljend BIM leidis esmakordset kasutust aastal 1986.

Mudel ja modelleerimine

Lühend BIM viitab nii modelleerimisele (building information modelling) kui ka mudelile (building information models). Modelleerimine on ennekõike protsesss, milles luuakse mistahes modelleerimispaketiga tegelik mudel. Ehituse infomudel saadakse modelleerimise tulemusel, mis kaasab disaini, ehitust, rajatise haldamist ning infot, mismoodi kõik need objektid omavahel interakteeruvad erinevates situatsioonides.

Lühendite kokkupõrge

Tsiviilehituses ei ole lühendid veel tänasel päevalgi fikseeritud. Näiteks Soomes soovitavad mitmed asjaosalised mõistet InfraBIM, mis siis kaasaks just tsiviilehitusega seotud mudeleid, kuna BIM-i on vaadeldud ennekõike vaid arhitektuurses (hoone konstruktsiooni) valdkonnas.  USA-s on kasutust leidnud mõiste CIM, mis pikemalt välja kirjutatuna tähendab, kas “civil information model” (tsiviilinfo mudel) või “civil integrated management” (tsiviilinfo integreeritud haldus). Varasemalt on kasutatud ka lühendit VDC (Virtual Design and Construction ehk virtuaalne disain ning ehitus), mille tähendus võrdväärne lühendiga CIM.

BIM või CIM, selles on küsimus

Lühendit BIM kasutatakse tänasel päeval üle maailma, kuid seda siis arhitektuurses ehituses. Tsiviilehituses kasutatakse lühendit CIM ning see on juba levinud nii USA-s kui Suurbritannias. Kas meie peaksime Põhja-Eurooplastena kasutama InfraBIM (nagu Soomes) või lähtuma rahvusvahelisemast terminist CIM? Üheks InfraBIM puuduseks võib tuua asjaolu, et infra- või infrastruktuuri mõistet vaadeldakse üsna tihti ühtse tervikuna, mis tähendab, et see kaasab endas kogu ehitusala ehk siis ka hooneid.