Mida kujutab endast "Veetorustikud ja modelleerimine"?

Õppeaine "Veetorustikud ja modelleerimine" käsitleb tänaseid tehnoloogilisi lahendusi veemajanduses, mis said alguse juba ca 3500 aastat tagasi, kui kreetalased konstrueerisid esimese, torustikul põhineva vee-edastussüsteemi. Tänasel päeval omab veetorustike modelleerimine üha kriitilisemat tähtsust nii projekteerimises, opereerimises kui ka turvalisusega (sh riskianalüüs) seotud küsimustes. Kaasaegsed, mudelitel põhinevad, tehnoloogiad võimaldavad saavutada eesmärke senisest tõhusamalt kui eales varem. "Veetorustikud ja modelleerimine" on ennekõike praktiline aine, mille üks olulisemaid väljundeid on oskus ise midagi teha (näiteülesanded, reaalne projekt) ja seda läbi kaasaegse tehnoloogia, mis on hädavajalik nimetatud vallas töötamiseks (veevõrgu projekteerija, modelleerija, opereerija). "Veetorustikud ja modellerimine" viiakse läbi 100% e-õppena, mis tähendab seda, et tegemist on ka hea täiendõppe kursusega väljaspool ülikooli olevatele huvilistele (projekteerimisfirma, veevõrgu ettevõtted). Alloleval pildil on toodud modelleerimise protsessi põhikomponendid.



Mis on kursuse taust?

Kursust loeti sellise nime all esmakordselt 2004.ndal aastal. Maht oli enam-vähem sama, kuid projekt ei kuulunud sel hetkel veel põhiaine koosseisu. Sestap oli ka kaks erinevat ainekoodi (EXX0011 ning EXX0012). Esimestel aastatel toimus kursus rohkem n-ö klassikalisel moel. Loengud, harjutustunnid - omaette aegadel. Kui loengutes tegeleti põhiliselt teoreetilise poolega, siis harjutustundides lahendati koos mõned põhiülesanded - seda nii käsitsi kui ka siis modelleerimistarkvara kasutades. Materjalid olid sel hetkel n-ö konspekti vormis ja materjalide jagamine (kaasa arvatud arvutiklassi failid) toimus instituudi veebilehe vahendusel (allalaaditavad failid). Kodutööde hindamine toimus samuti veebilehel n-ö muutuva tabelina. Olid kodutööd ja oli klassikaline eksam (tuli kirjalikult vastata 2-3 küsimusele, teemale ja hiljem toimus eksami suuline osa ehk vestlus). Esimestel aastatel lugesin seda kursust koos oma teadusliku juhendajaga (Tiit Koppel).

  • Aastal 2005 tuli minul sisse paus, kuna õppisin ühe aasta Exeter'i ülikoolis (doktoritöö raames), Centre for Water Systems (UK). Üle maailma tunnustatud veevõrkude modelleerimisega seotud keskusest olid mul ka kaasjuhendajad, prof. Dragan Savic ning prof. Zoran Kapelan.
  • Aastast 2006 sügis jätkasin taas kursuse harjutustundide poolset osa. Peale doktoritöö kaitsmist hakkasin ka loenguid tegema. Esmalt ca pooled loengud (2008) ning alates 2009 sisuliselt kogu loenguprogramm.
  • Alates 2007 hakkasin nikerdama harjutustundide videoloenguid (ekraanivideo vormingus). Sisuliselt oli see 1:1-le sama, mida sai paralleelselt tehtud koos tudengitega arvutiklassis. Videote tegemiseks kasutasin Techsmith Camtasia nimelist tarkvara ja kasutan seda tänaseni. Samal ajal hakkas harjutustundide pool "lekkima" Moodle nimelisse e-õppe keskkonda. Selleks sai kasutatud oma enda vana arvutit, kuhu peale sai installeerida nii operatsioonisüsteem (Xubuntu) kui ka Moodle (v. 1.8.4). Kursus sai esmakordselt päris e-maiku tundma 2008.aasta sügisel kui harjutustundide hindamine toimus Moodle keskkonnas. Harjutustundide osakaal oli siis veel väike (10% koguhindest).
  • Aastal 2009 kui enamus kursuse loenguid ning harjutustunde oli minu vastutusalas, nihkus ka sisuline pool tervikuna Moodle õpikeskkonda.
  • Aastast 2010 muutus kursuse loogika olulisel määral. Ehkki juba varem oli veidi korrigeeritud harjutustundide osakaalu koguhindest, siis 2010 sai alguse ka eksami läbiviimine Moodle testina. E-õppe keskkonna arenemisega toimus ka pidev materjalide esituse muutmine/üle kandmine.
  • Aastal 2012 nihutasin ma kursuse HITSA (täna tuntud kui HARNO nime all) poolt hallatavasse Moodle serverisse. Seda asjaolul, et oma n-ö serverarvutiga (seda sai vahetatud aeg-ajalt) ei suutnud ma tagada enam 99.9% töökindlust ja tuli kiirelt leida alternatiivne võimalus kursuse jagamiseks tudengitega. Vana server jäi siis oma enda testimisteks.
  • Aastal 2013 hinnati kursust "e-kursuse kvaliteedimärgiga".
  • Aastal 2017 toimus kursuse kohendamine, kus teemade ringi sai värskendatud nende kokkutõstmise tähenduses, et oleks lihtsam keskenduda moodulpõhisele õppevormile.
  • Aastal 2018 jagasin eelnevalt eraldiseisvana olnud eksami (mis oli testi vormis üle terve kursuse materjali) üksikute moodulite alamtestideks. Seega sai kursusest jooksev moodulpõhine õppevorm nii praktilise kui teoreetilise osa kontrollvormidega.
  • Aastal 2019 lisandus omaette õppemoodul ehitusinfo modelleerimisest veevõrkudes (süsteemides), kuna ehitusinfo modelleerimine (ingl building information model või modelling/management) on kanda kinnitamas ka vee-ettevõtetes.
  • Aastal 2020 on oluliselt kohendatud iseseisvate tööde lähteülesandeid (projektikeskne õpe), et seeläbi anda parem ülevaade tänastest võimalustest, mis kaasaks hüdraulilise mudeli integreerimist mudelpõhiste projekteerimise praktikatega.
  • Aastal 2021 hinnati kursust "aasta e-kursuse tiitliga".
  • Aastal 2022 viiakse kursust läbi nii uue- (EAX6030) kui vana õppekava järgi (EXX0030). Kuna EAP-de arv on erinev, siis on kursus EAX6030 osalejatele viidud grupitöö formaati, kuid ei puudu ka individuaalsed tegevused.
  • Aastal 2023 toimub kursus vaid uue õppekava järgi ja deklareerida saab ainet ainekava koodiga EAX6030. See tähendab, et vaikimisi toimub kursuse kodutööde vormistamine grupitööna.
  • Aastal 2024 läbib kursus olulise uuenduskuuri just õppeprotsessi tähenduses.


Kursuse ülesehitusest?

E-kursuse esimene moodul "01 - Sissejuhatus" sisaldab olulist infot veevõrkude hüdraulilise modelleerimise taustast nii teoorias kui praktikas tõestatud tööprotsessidena. Järgnevad kuus moodulit on aga olulise praktilise väljundiga (projektõppe vormis). Harjutatakse näidistööprotsesse olemasolevate juhendite/näidete baasil (eeldab tarkvara olemasolu/installeerimist oma masinasse). Moodulites esitatud teooria/näidetest õpitu kinnistamiseks tuleb läbida interaktiivsed testid. Seejärel rakendatakse (viimistletakse) õpitut oma individuaalse projekti näitel, mida samuti hinnatakse (kaastudengite poolt). Kokkuvõtvalt, läbi moodulpõhise õppe arendatakse/täpsustatakse oma individuaalset projekti, iga moodulis n-ö kogutakse osapunkte ja selle baasil moodustub koondhinne.

Kursuse põhitegevused on järjestatud ning neid ei saa suvalises järjekorras läbida (näiteks kui eelmine põhitegevus on sooritamata). Sellekohase märke leiad iga tegevuse juures, mis siis eeldab eelmise tegevuse läbimist. Kursuse õppeprotsessi kirjeldab ka "Õpijuhis".

Kursusel osalejana ootan sinult esmalt lühikest eneseanalüüsi ning enesetutvustust. Leiad need "Sissejuhatavast" moodulist. Eneseanalüüs on valikvastuste vormis küsitlus, mis määratleb sinu tänase teadmise/tausta hüdraulilise modelleerimise kontekstis. Lisaks analüüsid sa ennast kui õppijat. Eneseanalüüs ei ole avalik. Seejärel saad ennast paari lausega tutvustada teistele kursusel osalejatele läbi "Enesetutvustus" foorumi sissekande. Soovi korral võid peegeldada eneseanalüüsis valitud variante ning märkida üldsõnaliselt ka ootustest kursusele.

Iga kursuse element, kus sinult oodatakse tegutsemist, kaasab lisajuhiseid, mida täpsemalt tegema peaksid. Lisaks juhatab igat moodulit sisse üldine ülevaade, kus samuti märgitud lühiülevaade mooduli eesmärkidest ning kontrollvormist.

Kuna tegemist on e-õppe kursusega, siis küsimuste küsimine käib läbi foorumi (leitav "Sissejuhatus" moodulist). Osalt juba seetõttu, et sama probleem võib olla teistelgi, mistõttu on nii küsimustele ka efektiivsem vastata. Pealegi võib teistel osalejatel olla esitatud küsimuse kohta oma enda isiklik arvamus või parem ettepanek. Üldise küsimuste esitamiseks kasutada sissejuhatava mooduli üldfoorumit "Üliõpilase foorum (küsi nõu õppejõult või teistelt osalejatelt)".

Head osalemist! 

Raido Puust, MSc, PhD
raido.puust@taltech.ee