Sissejuhatus

COBie peamisi väärtuseid seisneb disainiga seotud info ülekandmises varahaldusega seotud infosüsteemi. Ehk siis disaini (teostust) esitavast mudelist tehakse väljavõte nt Exceli tabelina, mis on omakorda sisendiks varahaldussüsteemile. See aitab informatsiooni ülekandmist automatiseerida aga mis veelgi olulisem, võtta mudelist välja just see informatsioon, mis on korrashoius oluline.

 
Allikas: Söderlindh (2019)

Andmete edukaks eksportimiseks sõltutakse andmebaasi ülesehitusest (disainist). Näiteks võib tüüpiline, maanteede võrguga seotud varahaldus, sisaldada alloleval joonisel olevaid olulisi väljasid. Kuna objekti tüüpe on erinevaid (lihtsamaid ja keerulisemaid), siis peamiseks peamurdmiseks saabki objektide sidumine COBie skeemiga.



Allikas: Söderlindh (2019)

Keerukamate objekti tüüpide juures tuleb lihtsalt rakendada objekti gruppe, mis on saadud erinevatest disaini tööprotsessidest. Näiteks koosneb sõidutee horisontaalsest telgjoonest, vertikaalsest profiilist ning sõidutee ristlõikest. Selliselt tehes saame ka täita COBie vastavad tabelid.



Allikas: Söderlindh (2019)

Ülejäänud jääb juba tarkvarade vaheliseks infovahetuseks.


Allikas: Söderlindh (2019)

Mõistagi saab varaga siduda erinevat liiki dokumente või kuvada ülekantud infot GIS rakenduses (asukoht!).



Allikas: Söderlindh (2019)

COBie rakendamise peamisteks takistusteks, mis tuleb jooksvalt lahendada, on informatsiooni ulatus, mida COBie-ga on mõistlik üle kanda (ingl level of information need ehk LOIN) ja sellest lähtuvalt tuleb leida viise, kuidas teostada sidumine. Siinjuures on oluline rõhutada, et ka juba baasinfo ülekandmiseks läbi COBie on selged eelised, mida on lihtne automatiseerida. Mõistagi tähendab COBie kasutusele võtmine väga rangete reeglite paika panemist (sh standardite järgimist) kohe projekti alguses. Väga oluline on projekti koordineerida projekti algfaasist peale, et see ühilduks varahaldussüsteemidega. 


COBie rakendusnäide (tunnel, sild)

Teostusinfo jagamiseks on oluline tagada kogu vajaliku info ülekandmine. Kuna COBie sisuliselt baseerub IFC klassidel, siis näiteks IFC 2x3 ega ka IFC 4x1 ei sisalda piisaval hulgal erinevaid infrastruktuuriga seotud komponente. Samas kui IFC 4x3 juures on infra osa oluliselt täiendatud. Tuleb aga arvestada, et tänane COBie eksport veel ei toeta IFC 4x3 klasse. Kuniks neid komponente ei ole, tuleb ka COBie rakendamiseks kasutada teistmoodi lähenemist.

Tunnelid ja/või sillad on väga tavapärased ehitised ning nende korrashoid on paljudes riikides rangelt reglementeeritud. Olukorras, kus sild või tunnel seob omavahel linnaosad või ka linnad, on väga oluline, et nende hooldamata jätmine ei tekitaks kaost või ei eraldaks ühiskonda ühest tervikust. Tunneli (või ka silla) hooldamine ei tähenda ainult tunnelit (silda) ennast, vaid ka sellega seotud ventilatsioonisüsteeme, sademete ärajuhtimissüsteeme, valgustust, avariiväljapääse jpm. Kõik see on vajalik, et tagada turvaline ning sujuv transpordiühendus. Projektinfo luuakse läbi erinevate projekti staadiumite, mis kaasab ühelt poolt 3D mudeleid aga ka nendega seotud infot. Lisatud info (mistahes kujul) tehakse seeläbi kättesaadavaks erinevatele osalistele, kuid üldjuhul huvitub üks partner vaid kindlast informatsioonist (nt valgustussüsteemi haldaja soovib piirduda just nende süsteemidega seotud infoga). Kuna see informatsioon võib olla loodud väga erinevate tarkvaradega, siis on info leidmisega seotud väga suur kulu. Just korrashoiu etappi silmas pidades on välja töötatud COBie, mis on andmete filter lähtuvalt vajadustest. COBie kaasab endas informatsiooni komponentide ülevaatamise, asenduste ning paranduste kohta. COBie peamine eelis on, et ta esitab korrashoiuks vajaliku informatsiooni lihtsa tabeli kujul ja see tabel on loodud BIM mudelist. Seda tabelit saab seejärel kasutada kõige tavapärasemas tabelarvutusprogrammis (nt MS Excel). Juhul kui infrastruktuuriga seotud tooteinfo on neis tabelites defineeritud, saab seda kasutada infrastruktuuri korrashoiuga seotud tööprotsessides. Väga oluline on seega, kuidas luua toodet esitavad mudelid (ingl product models) ja seda viisil, et ei jääda kinni vaid projekteerimise ning ehitamise staadiumisse, vaid et oleks kaasatud ka korrashoiu etapp.

Võtame näitena tunneli (aga seda saab teatud kontekstis laiendada ka näiteks sillale - lihtsalt osad komponendid puuduvad ning teiselt poolt, osad komponendid on juures). Mõistagi sõltub komponentide olemasolu ka tunneli/silla tüübist, mis on omakorda seotud selle kasutusklassiga jmt. Tunnel koosneb erinevatest ehituslikest süsteemidest.

  
Allikas: Aruga (2016)

Näiteks saab eristada valgustus-, hädaabi- ning ventilatsioonisüsteemi. Aga ka elektrisüsteemi (nii toitevõrk kui jaotusvõrk, varutoide jne), sademeveesüsteemi jt. Erinevatel süsteemi komponentidel on erinev funktsioon ja seega ka klassifikaator. Iga tunneli (või ka silla) korrashoid sõltub selle süsteemidest, konfiguratsioonist. Selleks, et süsteemi komponent saaks talitleda oma funktsiooni kohaselt, tuleb seda hooldada ja seda teostatakse läbi korrashoiu tegevuste. Neid tegevusi saab jagada näiteks intervallist sõltuvatena: igapäevane-, regulaarne-, erikontroll. Igapäevane võib tähendada nii visuaalset kontrolli kui ka puhastamist (nt sildade korral lumekoristus). Regulaarne kontroll seevastu võib tähendada funktsioonide üldist kontrolli või remonti. Erikontrolli vajaduse määrab mõni eriolukord (liiklusõnnestus, tulekahju, ilmastikuoludest sõltuv kahjustus). Kontroll tähendab ka raportite koostamist. Kui kontrolli käigus tuvastati funktsiooni ebakõla, siis tehakse vastav märge ning lisatakse järeltegevus. Klassikaline kontroll tähendab, et kohapealseks kontrolliks on vaja kaasa tassida erinevat varustust.

COBie tabelite struktuuri saab jagada ruumiliseks kirjelduseks (ingl spatial), komponentidega seonduvaks (ingl equipment), korrashoiuga seotud informatsiooniks (ingl inspection) ning üldiseks informatsiooniks (ingl common). 


Allikas: Aruga (2016)

  • Ruumiline kirjeldus - märgib komponentide ruumilist paiknemist
  • Komponentide kirjeldus - üksiku komponendiga seotud informatsioon, näiteks selle spetsifikatsioon
  • Korrashoiuga seotud kirjeldus - kontrolliks vajalik informatsioon, varustus, tööprotsess, koolitus, asendusmaterjalid, varuosad jne

Vaatame lähemalt, kuidas kirjeldada tunnelit läbi nende nelja, COBie tabeli, põhigrupi. Selleks, et oleks tabelite sisu lihtsam mõista, kasutame tabeli nime eesliitena COBie.

Ruumiline kirjeldus

COBie esitab iga komponendi asukoha. See on mõistagi oluline, et määratleda komponendi paigutust. COBie standardtne lähenemine on, et ruum kui selline on jagatud vertikaalseteks kihtideks, mis esitavad korruseid, ruume ning seintega eraldatud liikumisteekondi. Samas kui tunnelite ja sildade puhul on ennekõike määravaks nende pikkus, mis on infrastruktuuriga seotud objektide üks iseloomulikumaid jooni, erisusi - need on (pikad) lineaarsed objektid (ning hooneid nimetatakse üldjuhul vertikaalseteks konstruktsioonideks). Seega, kuidas saaks laiendada Facility, Floor, Space ning Zone tähendust infrastruktuuri objektidele? 

  • COBie.Facility - kirjeldab ehitist tervikuna, üks kindel tunnel, üks kindel sild; kui tunnel sisaldab alamtunneleid, siis on need omaette Facility üksused;
  • COBie.Floor - ehitise vertikaalne jagamine; tavapärased tunnelid on n-ö ühetasandilised, kuid on ka mitmetasandilisi tunneleid, kus on nii alumised kui ülemised liikumisrajad; infra juures saamegi defineerida Floor kaudu vastava liikumisraja; samas kui komponendid, mis jäävad tunnelist väljapoole, on defineeritud omaette Floor sättega;
  • COBie.Space - ehitise horisontaalne jagamine; näiteks sõidurada, tasku, pumbaruum; need jagatakse funktsiooni alusel; Space kuulub Floor alla;
  • COBie.Zone - kirjeldab ruumi, millele on rakendatud kindlad funktsioonid ning korrashoiu tegevused. 

Näitena kirjeldame ühte tunnelit, milles on üks tunnel kui ehitis ja 2 elektriruumi (mõlemas tunneli otsas). 



Allikas: Aruga (2016)


Süsteemi kirjeldus

Selleks, et tunnel saaks toimida, tuleb kaasata/installeerida erinevat tüüpi komponente. Kontrollloogika on üldjuhul installeeritud elektriruumidesse ning tunnelis olevad komponendid on ühendatud kaablite kaudu. Seega tuleb kirjeldada COBie tabeleid Type, Component ning System:

  • COBie.Component - teenindavate komponentide tüübid;
  • COBie.Type - toote spetsiifiline number/tüüp, sellega saab määrata ka korrashoiu meetodit, varuosasid jne;
  • COBie.System - ühetaoliste funktsioonidega komponendid moodustavad tervikliku süsteemi. 

Meie näites on 2 elektriruumi ning kõik elektriga seotud süsteemid on ühendatud ühte või teise ruumi. Seega defineerime COBie mõistes 2 süsteemi:

  • COBie.System: System #1 > Electrical Room #1
  • COBie.System: System #2 > Electrical Room #2

Sarnaselt saame defineerida näiteks ka ventilatsioonisüsteemid, mis on omakorda seotud (ühendatud) elektrisüsteemi.



Allikas: Aruga (2016)


Korrashoiuga seotud kirjeldus

Jätkates tunneli näidet, siis tunneli korrashoiuga seotud infromatsioon kaasab nii kontrollmeetodit, kontrolliks vajalikke komponente, inimressursside kirjeldust, töövahendeid ning ka varuosasid. Kui vaadata, mismoodi on COBie tabelid Type ning Job omavahel seotud, siis saame korrashoidu puudutava varustuse siduda just nimelt korrashoiu alla. Seega tuleb kirjeldada COBie tabeleid Job, Resource ning Spare:

  • COBie.Job - see on seotud COBie.Type tabeliga, ning kirjeldab korrashoiuga seotud varustust, täpsustusi, korrashoiu intervalli ning läbivaatuse meetodeid;
  • COBie.Resource - kirjeldab korrashoiuks vajalikke materjale ning inimressursse; samas kui korrashoiuks vajalik varustus on lisatud COBie.Job alla;
  • COBie.Spare - seotud COBie.Type objektiga ning kirjeldab vajalikke varuosasid, kulumaterjale.


Allikas: Aruga (2016)


Koondvaade

Eelnevast lähtuvalt on võimalik kokku panna terviklik COBie tabel, mis on rakendatav infrastruktuuri näitele (tunnel, sild, sõidutee, raudtee jne).


Allikas: Aruga (2016)

COBie tabelite struktuuri on seega võimalik rakendada infrastruktuuri korrashoiu etapis, kuid selle edukas rakendamine eeldab korrektset modelleerimist, et seda informatsiooni oleks võimalik lihtsustatult kätte saada. Tuleb tähele panna, et infrastruktuuri modelleerimise paketid on erinevad ning vaikimisi COBie rakendust ei pruugi neis kõigis olla, kuna algselt on COBie fookus olnud hoonetel. Tarkvaradele on aga lisandunud visuaalse programmeerimise liidesed (nt Autodesk Civil 3D - Dynamo), mille abil on võimalik informatsiooni mudelitest eraldada ettemääratud tabelstruktuuridesse. Samas kui rääkida infrastruktuuri objektidest nagu sild, tunnel, siis olukorras, kus neid modelleeritakse samade tarkvaradega, mida kasutatakse ka hoonete juures (nt Autodesk Revit), saab olemasolevaid COBie pluginaid kasutada. Ka nendel puhkudel saab kasutada visuaalset programmeerimise liideseid (nt Dynamo), et andmete eksportimist efektiivsemaks muuta. Kõige olulisem on aga mõista, et informatsiooni jagamine, mis on olnud projekteerimise ja ehitamise staadiumis, ei pruugi olla piisav korrashoiu etapis. Sellest lähtuvalt on vaja modelleerimise tarvis defineerida ka ekstra kriteeriumid, mis arvestaksid korrashoiuetapis oluliste eripäradega. Näiteks, kuidas pikki, lineaarseid objekte jagatakse osadeks (vaikimisi seda projekteerimise ja ehitamise staadiumis ei tehta), sest korrashoid käib just osade kaupa, mida sai kirjeldatud ka siin näites, kus nii Facility/Floor/Space/Zone oli rakendatud eraldatud osade lõikes.


Allikad

Aruga, T., Michikawa, T., Fujisawa, Y., Yabuki, N. 2016. "A feasibility study on COBie for tunnel products." Proceedings of the 16th International Conference on Computing in Civil and Building Engineering (ICCCBE2016), Osaka, Japan, pp.1133-1139.

Söderlindh, D. 2019. "A study on open data formats in road infrastructure projects. COBie and BCF." InfraBIM Open 2019, Tampere, Finland.