Blog

Ehitusinfomudeli ning sidustatud ehitushanke samaaegne kasutus

Viasys VDC Oy tegevjuht Heikki Halttula tegi Tamperes toimunud “8th Nordic Conference on Construction Economics and Organization” konverentsil ettekande, mis võrdles ehitusinfomudeli ning sidustatud ehitushanke samaaegset kasutamist traditsiooniliste info- ja lepingute haldamise mudelitega. Ettekande teesid on avaldatud vaba juurdepääsuga inglise keelses artiklis “The contemporaneous use of building information modeling and relational project delivery arrangements”, mille leiad ScienceDirect portaalist.

Blog

Väärtuspõhine kokkulangevusanalüüs

Kokkulangevusanalüüs, vastuolude kontroll (ingl. k. clash detection) on üks olulisemaid analüüse VDC/CIM põhistes tsiviilehitusprojektides. Kokkulangevusi, mis leitakse ehitamise käigus, on kulukas kõrvaldada ning lisaks põhjustavad need viivitusi projekti kulgemises ja tõstab ka ehitusprojekti tegelikku maksumust.

Uuringud on näidanud, et üle 40 % ehituse lisakulust on põhjustatud projekteerimisega seotud probleemidest. Kokkulangevused erinevate disaini distsipliinide vahel on neist kõige sagedasemad. Seetõttu on projekti eelnev analüüs oluline ning võimalike kokkulangevuste ellimineerimine koheselt nende ilmnemisel. Toetudes taas uuringutele on VDC/CIM meetodil põhinevaid analüüse kasutades kokku hoida kuni 10% ehituse kogukulust.

Klassikalise kokkulangevusanalüüsi ülesseadistus:

Klassikaline kokkulangevusanalüüs tähendab kasutajalt väga suurt reeglite kirjeldamist objektide tasandil. Mudel, milles on 20 distsipliini, tähendab 195 erineva reegli kirjeldamist ühes tolerantsidega. Lisaks sellele, et seda on keerukas üles seadistada/hallata, on vead kerged juhtuma. Piisab ühest kirjeldatama reeglist ning kõiki olulisi kokkulangevusi ei leita üles.

Väärtuspõhise kokkulangevusanalüüsi ülesseadistus:

Väärtuspõhises kokkulangevusanalüüsis määrab kasutaja tolerantsid ning lisaks ka spetsiaalse parameetri “väärtus” kõikidele mudeli komponentidele (distsipliinidele). See lisatav väärtus võib tähendada objekti olulisust, näiteks lisakulu ehituses kui seda kokkulangevust ei leita. Nende seadete lisamine on väga kiire ning lihtne, mistõttu on ka vigade tekkimise oht minimaalne.

Tulemuste haldamine klassikalises kokkulangevusanalüüsis:

Klassikalised kokkulangevusanalüüsi töövahendid on ennekõike suunatud hoonetele, mehaanika valdkonda ning tööstusdisaini sektorile, kus tegeletakse üsna väikeste objektidega võrrelduna tsiviilehituse valdkonnaga. Kokkulangevusi kuvatakse nimekirjana, milles ei eristata kokkulangevuste tähtsust. Mõned töövahendid ei ole võimelised kuvama ka kokkulangevuse täpset asukohta, mis tsiviilehituse valdkonnas on väga oluline. Selleks, et leida kõik olulised kokkulangevused, peab kasutaja läbi vaatama kõik tulemused ükshaaval. Mahukamates projektides võib ette tulla üle 10 000 kokkulangevuse, mistõttu nende ükshaaval läbikäimine on väga ajamahukas. Just ajamahukuse tõttu ei anna analüüsi tegemine projektile lisaväärtust.

Tulemuste haldamine väärtuspõhises kokkulangevusanalüüsis:

Väärtuspõhine kokkulangevusanalüüs on ennekõike suunatud tsiviilehituse valdkonda. See on võimeline töötama geograafiliselt suurte ehitusaladega, pinnaobjektidega ning analüüsi tulemusel kuvama iga kokkulangevuse täpse asukoha – ka juhul kui kaks objekti langevad kokku mitmes erinevas asukohas, mis on näiteks koridormudelite juures üsna tüüpiline.

Tegelik kokkulangevusanalüüsi väärtus tuleb aga kasutatava toote/lahenduse võimes kuvada kokkulangevused nende olulisuse järjekorras. See võimaldab inseneril tegeleda kõik kulukamate kokkulangevustega esmajärjekorras, mis loovad projekti kui terviku suhtes kõige rohkem väärtust. Antud meetod sobib projektidele, kus on ajakriitiline tööplaan ning eelarve, et saada maksimaalne väärtus väikseima võimaliku ajaga.

Väärtuspõhine kokkulangevusanalüüs on saadaval näiteks järgmistes tarkvarades: Viasys VDC Explorer ja MAGNET Explorer.

Blog

Avatud standardid, formaadid ning protsessid võimaldavad läbi viia linnaplaneerimise…

Linnamudel on 3D mudel ühes maapealse ning -aluse infrastruktuuriga. Viasys VDC poolt loodud linna mudelite eesmärk on näidata linna kogu tema hiilguses. Kasutame avatud standarditel põhinevaid tehnoloogiaid. Mudelit saab kasutada väga erinevate linnaplaneerimise ülesannete lahendamiseks nagu disainiks ning ehitamiseks, kuvamaks olemasolevat infrastruktuuri ning hetkel käimasolevaid ehitusprojekte aga olla ka suhtlusplatvormiks.

Mudeli eesmärk defineerib linna mudeli täpsuse, kvaliteedi ning kasutatava tehnoloogia. Üldjuhul saab protsess alguse olemasoleva andmestiku kaasamisest (ruumandmestik, linna poolt loodud mudelid, geodeetide poolt teostatud mõõtmised).

Linna mudeli võib jagada standardseteks 3D formaatideks või kasutada Viasys VDC tooteseeriat ning kaasata mudelinfot nende vaikimisi formaadis.

Avatud standardil põhinev lahendus

Viasys VDC poolt loodud linna mudel põhineb avatud standarditel. Linna mudeli seisukohast on kõige parem lahendus mudel, mis on kombineeritud erinevatest olemasolevatest allikatest. Viasys VDC lahendus võimaldab kaasata mistahes andmeformaate. Olemasolevat mudelit saab kas tervikuna või osaliselt üle kanda uude mudelisse.

CityGML – tuleviku standard?

CityGML on avatud standard linna mastaabis 3D mudelite haldamiseks. Formaat võtab arvesse nii maapinna, hooned kui muud infrastruktuuri objektid. Samas tuleb arvestada, et antud standard ei kata näiteks geoloogilisi eripärasid.

Viasys VDC testib igapäevaselt hetkel nii-öelda kuumi uusi standardeid, et need oleksid ühilduvad Viasys VDC tooteseeriaga. Viasys on olnud ka aktiivne partner uute standardite väljatöötamisel (CityGML, LandXML, IM3, jt).

Kokkuhoid tööprotsesssidelt ning maksumuselt

Viasys VDC linna mudel on integreeritud planeeringu otsuste tegemisse, seega saavad disainerid kasutada linna mudelit uute projektide alustamisel. Mudelid baseeruvad täpsel geomeetrial ning asukoha infol, mida saab jooksvalt veelgi täpsustada sõltuvalt kasutusvajadusest, -otstarbest.

Mudelit saab kaasata ka erinevate analüüside läbiviimiseks nagu näiteks kokkulangevuse analüüs, 5D simulatsioonid, päikesevalguse (varju) analüüs, CO2 jalajälje analüüs.

Linna mudelit saab eksportida mistahes sobivasse 3D formaati, et selle rakendusi veelgi avardada.

Viasys VDC pakub linna mudeli loomise täisteenust

Viasys VDC pakub nii mudeli loomise teenust kui ka selle hilisemat haldamist aga ka tarkvara ning mudeli käigus hoidmiseks vajalikku serverlahendust. Pakume jooksvat kasutajatuge ning väljaõpet/koolitust. Viasys VDC linna mudel on leidnud kasutust mitme linna poolt. Tegemist on kaasaegse lahendusega, mida pidevalt arendatakse lähtuvalt hetke vajadustest ning uutest suundadest/võimalustest antud valdkonnas.

Linna mudel toetab erinevaid linna poolt pakutavaid teenuseid

Linna mudel eesmärk on teenindada linna arengut selle erinevates staadiumites nagu planeerimine, disain, ehitus ning haldamine.

Viasys VDC Live kui veebiteenusel põhinev mudel

Linnad saavad publitseerida oma mudeleid väga lihtsalt, läbi Viasys VDC Live teenuse. VDC Live on pilveteenus, mis pakub erinevaid kasutusvõimalusi nagu näiteks erinevaid vaatenurkasid ning tagasiside andmise voogu, kus nii vaatenurk kui päring on salvestatud ja seetõttu lihtsasti kaardilt järgitav.

VDC Live olulisemad võimalused on:
  • Mudelit saab esitleda nii sise- kui välisvõrgus (avalikult)
  • Lihtsad navigeerimise töövahendid
  • Piiranguteta avalik kasutamine
  • Ei ole vaja installeerida pluginaid/tarkvara, kuna mudel töötab veebilehitsejas läbi WebGL tehnoloogia
  • Vabavaraline vaaturtarkvara iOS platvormile
  • Lihtsad disainimallid:
    Nutiseadmetes on QR tugi, mida saab printida näiteks ajakirjas, reklaamis, tootelehel – mille kaudu toimub mudeli laadimine soovitud seadmesse
  • Realistlikkuse mõõde:
    Lihtne viis navigeerida virtuaalseid mudeleid olemasolevas keskkonnas läbi GPS positsiooneerimise.
Linna mudelite näiteid
Blog

BIM, CIM, VDC – lühendite ajalugu

Tänasel päeval kasutatakse kasutatakse BIM (Building Information Model ehk ehituse infomudel) 3D visualiseerimiseks, tootmises, ehitusjooniste ettevalmistamiseks, kohtuekspertiisis ning paljudes muudes valdkondades. BIM loob uusi võimalusi erinevate projekti osapoolte vahel, pakkudes integreeritumat disaini ning ehitusprotsesse. Selle tulemusel saavutatakse parem kvaliteet, kulutuste vähenemine ning lühem projekti tööplaan. Aga mismoodi sai see kõik alguse?

1970ndate kontseptsioon

BIM-i mõiste sai alguse ca nelikümmend aastat tagasi. Chuck Eastman kirjeldas aastal 1975 esmakordselt uut kontseptsiooni, mida ma täna tunneme BIM mõistena. Esialgselt nimetati seda kontseptsiooni kui “building description system” (ehitise kirjeldamise süsteem) ning see publitseeriti ajakirjas AIA Journal (märts 1975). Enamik arendustööd käis sel hetkel Euroopas, eriti aga Suurbritannias. USA-s nimetati sarnast kontseptsiooni kui “building product models” (ehitise toote mudel). Seevastu Euroopas (Soome näitel) aga kui “product information models” (toote infomudel). Need kaks kirjeldust liideti omavahel kokku ning tulemuseks saadi “building information model” (ehituse infomudel) ning siit ka lühend BIM. Varasemalt kasutati “product” tähendust ennekõike seetõttu, et siis ei räägitud veel protsessist või protsessi mudelist. Väljend BIM leidis esmakordset kasutust aastal 1986.

Mudel ja modelleerimine

Lühend BIM viitab nii modelleerimisele (building information modelling) kui ka mudelile (building information models). Modelleerimine on ennekõike protsesss, milles luuakse mistahes modelleerimispaketiga tegelik mudel. Ehituse infomudel saadakse modelleerimise tulemusel, mis kaasab disaini, ehitust, rajatise haldamist ning infot, mismoodi kõik need objektid omavahel interakteeruvad erinevates situatsioonides.

Lühendite kokkupõrge

Tsiviilehituses ei ole lühendid veel tänasel päevalgi fikseeritud. Näiteks Soomes soovitavad mitmed asjaosalised mõistet InfraBIM, mis siis kaasaks just tsiviilehitusega seotud mudeleid, kuna BIM-i on vaadeldud ennekõike vaid arhitektuurses (hoone konstruktsiooni) valdkonnas.  USA-s on kasutust leidnud mõiste CIM, mis pikemalt välja kirjutatuna tähendab, kas “civil information model” (tsiviilinfo mudel) või “civil integrated management” (tsiviilinfo integreeritud haldus). Varasemalt on kasutatud ka lühendit VDC (Virtual Design and Construction ehk virtuaalne disain ning ehitus), mille tähendus võrdväärne lühendiga CIM.

BIM või CIM, selles on küsimus

Lühendit BIM kasutatakse tänasel päeval üle maailma, kuid seda siis arhitektuurses ehituses. Tsiviilehituses kasutatakse lühendit CIM ning see on juba levinud nii USA-s kui Suurbritannias. Kas meie peaksime Põhja-Eurooplastena kasutama InfraBIM (nagu Soomes) või lähtuma rahvusvahelisemast terminist CIM? Üheks InfraBIM puuduseks võib tuua asjaolu, et infra- või infrastruktuuri mõistet vaadeldakse üsna tihti ühtse tervikuna, mis tähendab, et see kaasab endas kogu ehitusala ehk siis ka hooneid.