Paljud on kursis infosisu nõuetega, mida RKAS, Transpordiamet on nõudnud. Antud postituse eesmärk on esitleda neid infosisu nõuded CCI-EE kontekstis ja seda ennekõike CCI-EE tabeli <RI> ehk omaduste vaatest.
Tänane omaduste defineerimine on olnud pigem “kuidas-juhtub” ja ehkki see võib tunduda OK kui me piirdume mudelite (või koondmudelite) vaatamisega ja sealt olulise info leidmisele, siis omaduste ülekandmist (erinevate andmebaaside vahel) on ebaühtlase nimetamise kaudu ülikeeruline teha. Tehtav aga väga raskesti kontrollitav, redigeeritav – sest kui sama omadust kord nimetatakse ühe tunnuse ja teinekord teise tunnuse või koodiga, siis sidumist saab teha ühe omaduste grupi piires, kuid mitte globaalselt, kus omadused oleksid hiljem filtreeritavad laiemalt.
Esmane versioon omaduste ümbernimetamisest CCI-EE kontekstis on leitav altpoolt läbi erinevate veebipõhiste ämblike, kus otsida saab nii omaduse grupi, projekti staadiumi, komponendi tüübi alusel. Selle ämbliku praeguse versiooni eesmärk ei ole dubleerida kogu infot, mis täna leitav infosisu tabelitest, vaid ennekõike esitada CCI-EE omaduse kood, mis “vajalikku” infot kõige paremini iseloomustab.
CCI-EE <RI> tabelist võib aga leida vastava omadusega seotud standardi, IFC omaduse nimetuse (lähtuvalt IFC 4.3 RC versioonist, mis tutvustas üksjagu muudatusi, mida IFC 2×3 kontekstis enam pole või on muudetud nimetustega). Seega ei ole dubleeritud ka CCI-EE <RI> tabelist tulevad lisainfot.
Võrdluse lähtetabeli väljavõtte näidis (koondatud nii hoone, infra kui TRAM nõuded, ca 490 omadust kokku)
Üheks oluliseks sammuks infosisu nõuete ühtlustamisel peaks olema samaliigiliste nõuete koondamisel aga ka tervikliku komplekti loomine. “Toru on toru” ja “kaev on kaev”, sõltumata sellest, mis kontekstis me sellest räägime, kas siis hoone või infra tähenduses. Ja ehkki infosisu vajadus võib neis olla erinev (aga ei pruugi kui uuesti läbi mõelda), siis läbi erinevate filtrite saame seda ikkagi ühtlustada. Lisaks on meil täna ka erinevad infra valdkonna sisunõuded, mida siinsetes näidetes ei ole meelega liidetud, vaid on jäetud dubleerimised (sest pearõhk oli omaduse leidmine CCI-EE <RI> tabelist) – seega saab filtreeritult vaadata nii “ÜBN infra” nõudeid kui ka hangetes laialt kasutusel olevaid TRAMi infosisu nõudeid. Need tuleb kindlasti koostöös ühendada. Igaüks võib ka ise täheldada, et infosisu ulatus on erinev ning TRAMi juures on osaliselt see palju detailsem aga ka lakoonilisemalt kirjeldatud, mida ühe või teise asjaga mõeldakse, mistõttu CCI-EE kontekstis on omadused saanud ka standardi viite juhul kui mõni TRAMi omadus lähtub mingist konkreetsest standardist.
Allolevalt on võimalik vaadata nii kõiki omadusi üheskoos, või siis hoone, infra ning TRAM kontekstis.
Üldine sissejuhatus esitusviisile on leitav ka legendist, kuid filtreerida saab nii projekti staadiumi, omaduste grupi, objekti tüübi või ka kombinatsioon nendest järgi (vt paremat filtreerimise töövahendit, nii akna all vasakus servas olevaid lisavõimalusi – sh filtreeritud tulemuse esitamist tabelina). Meelega ei ole toodud algset nimetust koos koodiga, sest see on segadusse ajav. Samas on omaduste juures siiski jäetud alles nimetus algsest tabelist, mis peaks olema äratuntav.
The construction sector plays an important role in World’s economy and is estimated to be about 6% of the world gross domestic product (GDP) and is expected to reach around 14.7% by 2030 (GCP, 2015). Construction sector is important for European economy as well, providing 18 million jobs and 1% rise in productivity could save $100 billion a year in construction costs (WEF, 2016). Construction sector is in the era of transformation, towards the 4th industrial revolution and therefore given a name of Construction 4.0 (Craveiro et al., 2019). Construction 4.0 basically means the greater level of digitalization through a building information modelling (BIM) (Figure 1). BIM main purpose is to integrate the entire building information along its lifecycle (design, construct, operate, maintain, reuse, demolish).
Figure 1. “Construction 4.0” environment enabled by intensive use of digital technologies (adapted from Craveiro et al., 2019)
I have created a video series to show how drones can be used in construction sector more easily. It will start with creating a drone flight program (in different ways), carrying out drone flight itself and editing the data in different ways.
Episode #01 – Creating a drone flight program (DJI Phantom 4 RTK)
Episode #02 – Creating a drone flight program from a KML file (DJI Phantom 4 RTK)
Episode #03 – Flying a drone at construction site (DJI Phantom 4 RTK)
Episode #04 – Creating a 3D model (Bentley ContextCapture)
Episode #05 – KML-based flight program for 3D photogrammetry (DJI Phantom 4 RTK)
Episode #06 – How to organize your photos/images
Episode #07 – Sharing a pointcloud through a free web service
Episode #08 – Using ground control points in drone survey (Bentley ContextCapture)
Craveiro, F., Duarte, J.P., Bartolo, H. and Bartolo, P.J (2019) Additive manufacturing as an enabling technology for digital construction: a perspective on Construction 4.0, Automation in Construction, 103, 251-267.
GCP (2015) Global Construction Perspectives and Oxford Economics, A Global Forecast for the Construction Industry by 2030, Global Construction Perspectives and Oxford Economics, London, UK, 2015 (ISBN 978-0-9564207-9-4).
WEF (2016) World Economic Forum, Shaping the future of construction – a breakthrough in mindset and technology, World Economic Forum, Geneva, Switzerland, http://www3.weforum.org/docs/ WEF_Shaping_the_Future_of_Construction_full_report__.pdf, accessed: 07.06.2019.
Mõistagi pean siin silmas just CAD tarkvara kasutajaid. Ehkki CAD tarkvara vajadus ei kao niipea, on küsimus pigem tavapäraste töövõtete muutmise vajaduses. Seda aitab ellu viia kindlasti BIM-i (building information modelling) kasutusele võtmine, mis suudab sinu ettevõtet hoida vee peal ka tulevikus. BIM-i eelistest on tänaseks nii palju räägitud, kuid üks olulisem rõhuasetus on selle kasutamisel suurem kindlustunne, et projekti dokumentatsioon ka vett peab. Lisaks aja kokkuhoid ning koostöö võimalused, mis on kõik selle juures meeldivad “kõrvalnähtused“. BIM-i rakendamine ei juhtu ühelegi ettevõttele üle öö, mistõttu räägitaksegi sellest kui tegevusest, mida peab ajapikku juurutama. Mõtteviis, et täna saan ma vanaviisi hakkama võib tähendada, et homme on muutusega alustada juba hilja, sest teised (konkurendid) on sinust pikalt ees. BIM-i kasutuse võtmiseks on mitmeid võimalusi, kas siis pilootprojekti kaudu või üldise BIM-i rakendamise plaani koostamine. Ka lihtne tänaste töövõtete evalveerimine, kus märgitakse üles tänased teenused ja viisid, mida nende elluviimiseks kaasatakse (sh tarkvara), on suur samm edasi. Sest siis on must-valgelt kirjas, kuidas ja mida saab parandada või asendada näiteks BIM-i poolt pakutavate eelistega.
Tabel 1. Näide evalveerimise tabelist, et üles märkida tänased loomevahendid.
Praegune lähenemisviis projektidele (meeskonna suurus, staadiumitele kuluv aeg, nõuded projektdokumentatsioonile, standardite kaasamine, koostöövormid jne).
Olemasolevad, analüüsi nõudvad tegevused (mahtude väljavõtted, koridormudeli valik, liiklusvoogude analüüs, sõidukite pöörderaadiuste analüüs, sademeveesüsteemide analüüs, silla aluse liikumisruumi analüüs, visualiseerimine, kokkulangevuse analüüs, 4D/5D simulatsioonid jne).
Tänased oskused:
Tabel 2. Näide evalveerimise tabelist, et üles märkida tänased oskused.
Oskus
2D CAD disain
3D disain
Mõõdistustööd
Visualiseerimine
Analüüsid
Konstruktsiooni simulatsioon
Muu
Töötaja / arv / keskmine oskustase
Näide (2D CAD disain):
Projektijuht / 3 / algaja
Tsiviilehitusinsener / 5 / keskmine
Joonestaja / 2 / ekspert
Tabel 3. Näide evalveerimise tabelist, et üles märkida tänased arusaamad.Mis on sinu arusaam BIM for Infrastructure olemusest:
Miks sa oled huvitatud BIM for Infrastructure kasutusele võtmisest?
Kas sa oled näinud BIM for Infrastructure esitlust?
Mis on sinu arvates suurim äriga seotud kasu kui teostaksid oma projekte BIM for Infrastructure kohaselt?
Mis on suurim väljakutse, et BIM for Infrastructure sinu ettevõttes kasutusele võtta?
Kas sul on eesmärke, mis seotud BIM-ga? Nimeta need!
Kuidas aidata oma meeskonnal liikuda 21-sse sajandisse?
Projektide integreeritavus
Vertikaalne ning horisontaalne projektinformatsioon ei pea toimuma üksteisest eraldi, nn vaakumis.
Lennujaama ning raudtee projektid kaasavad endas ka hooneid ning infrastruktuuri komponente, mis peavadki koos töötama ja olema terviklikult lahendatud – sa ei saa disainida üht, ilma teist arvesse võtmata. Täpselt samadel asjaoludel ei disaini sa silda, kus “unustad“ mahtude analüüsi ning seda ümbritseva sõidutee koridormudeli. Lennundusega ning raudteega seotud projektid on keerukamad ja kaasavad nii tsiviilehituse-, geotehnilise-, konstruktsiooni-, elektri- ning arhitektuuri valdkonna eripärasid, kusjuures arvesse peab võtma neid ümbritsevat maa-ala ning ühendatavust ümbrus- ja/või keskkonnaga. Iga projekt on erinev, komponendid, mis selle kõik moodustavad, üsna keerukad – ehitusplatsiga seotud tööd, raudtee aluskonstruktsioon, sillad, tunnelid ning platvormid ning mõistagi ka arhitektuurne, konstruktsiooniline, eriosadega seotud elemendid hoonete/ooteplatvormide tähenduses. Üksteisega mitte haakuvad tööprotsessid, suured andmemahud, mida peab pidevalt erinevate osapoolte vahel liigutama/jagama, paindlikkus projektmeeskonna suuruses – sa ei saa kõigest sellest mõelda enam kui üksteisest eralduvatest projekti osadest/osapooltest.
Kaasaegne tarkvara pakub lahendusi, kus horisontaalne ning vertikaalne disain on omavahel liigendatud. Seeläbi saame BIM-i eeliseid kaasata infrastruktuuri projekti väljundite optimeerimisse. Pakkudes koostööle suunatud keskkonda, kus iga osapool saab töötada senisest efektiivsemalt aga ka jagada projektiga seotud infot viisil, mis väärtustab teiste partnerite aega.
Saa osa tänase tehnoloogia poolt pakutavatest eelistest
Suurte andmemahtudega töötamine on tänane reaalsus, kasuta kaasaegset tehnoloogiat oma igapäevaste tööprotsesside efektiivsemaks muutmisel. Loo konteksti kaasavad mudeleid ning saa osa pilveteenuste eelistest, et oma loodud disaini senisest kiiremini kontrollida ja valida optimaalseim lahend. Laienda sinu poolt pakutavate teenuste hulka. Olgu selleks siis LiDAR andmete kättesaadavus läbi droonide kasutamise või disaini ebakõlade kontroll veebiteenuste vahendusel. Loo oma projekti erinevatest staadiumitest selgelt ja üheselt mõistetavaid visualiseeringuid. Testi mitut erinevat disaini alternatiivi korraga. Olgu selleks parima võimaliku asukoha leidmine truubile või koridormudeli optimeerimine mahtude tähenduses, kaasates nii profiili optimeerimist kui silla otstarbekuse analüüsi. Kasuta koostöö vahendeid, kus kommentaarid ning muudatuste ajalugu talletub mudeliga.
Alusta detailsema disainiga senisest kiiremini
Ära raiska inseneri aega eeldisaini koostamiseks. Olemasoleva olukorra kiireks, kuid adekvaatseks hinnanguks ei pea sa olema GIS ekspert, et kogu vajalikku GIS andmestikku hallata. Eraldades horisontaalse disaini vertikaalsest ei anna sulle parimat tulemust. Selles asemel vaata kõike koos ühes tervikmudelis, et leida viise, kuidas disaini veelgi paremaks muuta ja/või optimeerida. Kaasa töövahendeid, kus eelprojektiga saadud info on teisendatav detailsema disaini alusmudeliks. See on selge ajavõit, sest juba tehtud disaini ei pea taas alustama nullist. Analüüsi ning optimeeri sinu poolt välja pakutavaid lahendusi, leidmaks parim infrastruktuuri koostöötamise vorm.
Visualiseerimine ei pea olema erialaoskus
Paku oma meeskonnale töövahend, mis sobitub nende tööülesannetega. Sa teed pidevalt investeeringuid. Nii inimestesse, tehnoloogiasse kui protsesside optimeerimisse ja seda kõike ühe eesmärgi nimel – projekti ning äritegevuse kui terviku edukuse nimel. Juhul kui mingi projektiga seotud tegevuse läbiviimiseks eksisteerib mõni efektiivsem viis, siis kas sa ei peaks muutusega kaasa minema? Miks jätkata või tõrjuda projektide visualiseeringut nende liigset ajamahukust või ressurssi kasutust esile tõstes kui selleks eksisteerivad disaini protsessiga integreeritud lahendused?Visualiseering aitab rääkida lugu inseneri vaatenurgast. Koostöö ehitatavuse küsimuste uurimiseks või kokkulangevuste kontrolliks on märksõnad, millest iga tellija peaks olema huvitatud kui nad sellest vaid teadlikud on. Virtuaalne ehitusmudel, mida saab kasutada protsesside juhtimiseks või logistika optimeerimiseks 4D/5D simulatsioonide tähenduses.
Ehitusinfo modelleerimine (building information modeling ehk lühendatult, BIM) on arhitektuuri-inseneri-ehituse valdkondades levimas sedavõrd mõjuvõimsa tempoga, et suured ettevõtted ning ka riigi tasandil on hakatud seda eelistama mahukamate projektide elluviimisel. Samas ei ole BIM mõistena endiselt kõige paremini mõistetav. Põrkutakse keerukate käsitluste otsa, mis on pigem tekitanud ohtralt küsimusi. Mis siis on BIM? Mida BIM teha suudab? Kuidas BIM töötab? Neile küsimustele ei ole tegelikult ühest vastust, mistõttu on levimas mitmed väärarusaamad. Paraku on need väärarusaamad komistuskiviks ka neile, kes soovivad BIM-i rakendada. Selles lühipostituses me just neid väärarusaamasid lõhkuda püüamegi. Ehk leiad just siit artiklist mõne olulise vastuse ka enese jaoks.
BIM väärarusaamad
Alustame algusest, mis on BIM?
Võib tulla üllatusena, aga BIM ei ole midagi uut ja verivärsket. Esmakordselt on seda mainitud 1962, kui Douglas Engelbart avaldas artikli “Augmenting Human Intellect: A Conceptual Framework“, mis kirjeldas arhitekti sisestamas spetsifikatsioone ning andmeid ehitise disaini ning vaadates, kuidas seeläbi konstruktsioon võtab kuju – kontseptsioon, mida tänasel päeval saab suuresti võrdsustada parameetrilise modelleerimisega. BIM mõiste leidis esimest korda kasutust 90ndatel, kuid üldine majanduslangus pani sellele pidurid peale. Languse lõppedes keris see end aga märksa tempokamalt uuesti nähtavale ning kuna tegemist oli sellise hilise õitsele puhkemisega, võibki BIM tunduda kui uus ja hirmuäratav pühendunud CAD (computer aided design) kasutajatele, kuid üleminekut CAD platvormilt BIM-ile oldi juba pikalt susisemas nähtud.
Hästi kompaktselt kirjeldades võib BIM-i nimetada 3D disaini ning modelleerimise tarkvaraks aga seda teatud mööndustega. Seda võib tänases kiires tehnoloogia arengus tõepoolest vaadelda toote/teenusena. Pealegi pangem tähele, et see, mida me ehk varasemalt tunnistasime tarkvaraks, selle piirid on hägustumas. Tarkvaraks võib olla just nimelt ka teenus, mis aitab läbi viia teatud protsesse senisest efektiivsemalt. Ilmselt on tänaseks päevaks siiski kõik kuulnud mõistet BIM, kuid teiselt poolt erinevad ettevõtted ja teenuse pakkujad defineerivad BIM-i veidi erinevalt, mistõttu me lihtsalt ei leia seda ühte ja ainsamat ja kõige õigemat definitsiooni.
Erinevad tarkvaratootjad, kes reklaamivad end kui BIM-ile suunatud lahenduste pakkujateks, määratlevad samuti mõistet BIM erinevalt.
Autodesk(Revit, AutoCAD Civil 3D) on märkinud, et BIM on intelligentne, mudelil baseeruv protsess, mis aitab luua disaini-, ineseneri-, projekt- ning haldusinfot võimalikult täpselt, liigpääsetavalt ning elluviidavalt nii hoone kui infrastruktuuri tasandil. Ehitusinfo mudelil (BIM-il) baseeruva projekti juures on suur osakaal kasutatavatel andmetel. Paneme tähele, et see sama sõna “andmed” või siis informatsioon on ka BIM-i kui lühendi üks tähtedest ehk “I” (information). Suurem andmete kvaliteet võimaldab kõigil osapooltel olla kaasatud ja seda mistahes projekti elutsükli etapis (kontseptsioonist tööprojektini ning ehitamisest ehitise haldamiseni).
Bentley Systems (AECOsim Building Designer, MicroStation) vaatleb BIM-i aga veidi teise nurga alt. Nende sõnul võimaldab BIM-i kasutamine parandada koostööd, tagades seejuures parema ülevaate ning kontrollitavuse mistahes suurusega projektis. Lisaks märgitakse, et paremad projekti väljundid saavutatakse terviklikumast informatsiooni kulgemisest erinevate rakenduste vahel kaasates kogu projekti meeskonda, mis omakorda tähendab suuremat täpsust üle terve tarneahela. Ehkki ka Bentley märgib info modelleerimise osatähtsust, on nemad ennekõike keskendunud protsessidele, mis BIM-is kaasatud. Tihtipeale ei ole protsessid aga niivõrd hästi märgatavad ning jäävad erinevate tehnoloogiliste nüanside varju, tagamaks sujuvama koostöö erinevate projekti osapoolte vahel.
GRAPHISOFT (ARCHICAD) keskendub BIM-i defintisioonis ennekõike hoonete 3D virtuaalse mudeli kasutamisele. Ehk siis enne kui saame rääkida BIM-st, on vaja hoonest 3D digitaalset esitust. Nii nagu informatsioon on BIM-i kui protsessi oluline osa, on seda ka mudel. See paneb paika projekti hetke seisu, sisaldades terviklikku virtuaalset esitust kõikidest hoone osadest ja nendele seatud ülesannetest.
Eelnevast kolmest näitest saame järeldada, et iga ettevõtte omab kindlat vaatenurka, mis võibki tekitada kasutajatele arusaamatusi, mis see BIM siis tegelikult on?
Tüüpilised väärarusaamad BIM-st
Enamik meist, sealhulgas valdkonna liidrid defineerivad BIM-i erinevalt, mis võibki tekitada hulga väärarusaamasid. Vaatame mõnda tüüpilist lähemalt.
#1 – BIM on vaid arhitektidele
Arvatakse, et BIM on mõeldud vaid arhitektidele. Täpselt samamoodi võiksid ju siis mõelda, et CAD (computer aided design) platvorm on samuti mõeldud vaid pilvelõhkujate disainimiseks aga oh imestust, seda sama on ju kasutatud ka sõiduteede disainimiseks, millel sõites sa neid pilvelõhkujaid oma liiklusvahendist kiikad! Eksiarvamus, et BIM on mõeldud vaid arhitektidele, tuleneb lihtsast asjaolust, et arhitektuuri valdkond oli üks esimesi, kes BIM protsessid kasutusele võtsid. Samas võisid selle tegelikud alged olla hoopis mujal. Me ei saa näiteks unustada, et ka konstruktsiooni insenerid on teinud erinevat liiki 3D ehitusinfo analüüse ja seda enne arhitekte.
BIM on igaühele. Seda võib kasutada ehitatavas keskkonnas milleks iganes, sealhulgas:
arhitektuur ning hoone disain
tööstus- ja tsiviilehitus, konstruktsiooni valdkond
energia valdkond ja tootmisettevõtted
teede projekteerimine
mõõdistustööd
avamere ning sadama arhitektuur
raudtee- ning metroo transpordilahendused
tunneli ning maaaluste ehitiste arhitektuur
linnaplaneerimine ning nutika linna disainimise juures
Seega, BIM ei ole vaid arhitektidele!
#2 – BIM on vaid disaini töövahend BIM-i tehniline kese on tõepoolest 3D modelleerimise ning info haldamise tarkvaral, aga see pole lihtsalt üks edev CAD. Tarkvara on küll sellele väga sarnane, kui oluline on siin teha vahet.
Paljud, kes BIM-i on juba mõnda aega kasutanud, nägid selles kui uut projekti edastamise viisi, seega tõmbasid nad paralleele CAD tarkvaradega, kuid mõningate lisaväärtustega. Ehkki see kõik on õige, on tegemist vaid jäämäe tipuga. Kui me räägime BIM-ist, siis see ei piirdu lihtsalt uutmoodi projekti edastamisviisiga aga ka asjaoludel, kuidas me suudame nende toodete rägastikus teiste osapooltega suhelda ning koos töötada. Seega võibki taas tagasi tulla BIM lühendi keskmisele tähele “I” ehk informatsiooni olulisusele.
BIM pöörleb info ümber. See ei loo lihtsalt visuaalset kütkestavat 3D mudelit sinu poolt loodavast ehitisest aga ka hulga teisi lisainfo kihte ning kaasates koostöö aspekte. Ka BIM tarkvaraga on võimalik luua 3D CAD mudel, kus puudub lisainfo kättesaadavus ning ka koostöö võimalused on nullitud. Samas sa ei saa luua korralikku BIM mudelit 3D CAD tarkvarata.
Miks me siis ikkagi võrdsustame BIM mõiste tarkvaraga?
Tarkvara aitab BIM-iga kaasa minna. Pealegi on väga keeruline müüa tööprotsessi ennast, kuna see kõik sõltub kasutajast. BIM protsess vajab ühtset, arvuti poolt loodud mudelite gruppi ning kõige lihtsam viis selle saavutamiseks on kasutada ühte kindlat tarkvara ühe ja sama projekti piires, millele pääsevad ligi kõik projekti osapooled. Ühe tervikliku BIM mudeli saamiseks on sul vaja liita väga erinevad infoallikaid. Kõige lihtsam viis selle saavutamiseks on kasutada standardiseeritud tarkvara kõikide projekti liikmete poolt, mis on ka üks BIM-i olulisi aspekte.
#3 – BIM on karbitoode Võibolla oled sa mõtisklenud, et võiks ka ühel hetkel edasimüüja juurest läbi astuda ja soetada üks BIM-i eksemplar.Imelihtne, kas pole? Probleemiks on aga siin asjaolu, et ehkki BIM on tehniliselt võttes tarkvara, siis tegelikult sellega asi ei piirdu. BIM ei ole lihtsalt disaini töövahend; jah sa võid osta BIM tarkvara ja alustada seeläbi jooniste loomist, kuid sellega ei saavuta sa veel BIM-i.
Tööprotsesside ümber korraldamine on üks BIM-i alustalasid. Selleks, et seda korrektselt rakendada, on sul vaja piisavalt tahtejõudu ning pühendumist, mis aitavad sul muuta seniseid tööprotsesse ning koostööd oma meeskonna liikmete vahel. Uus lähenemine ei ole valutu ega lihtne, aga pikas perspektiivis tasub see end kuhjaga ära.
BIM-ikomponendid
Eelnevalt oleme püüdnud defineerida, mida saab BIM-iks nimetada ja mida mitte. Samas ei ole me veel lahti seletanud selle lühendi tähendust.
B = Building (ehitis)
Oluline on tähelepanu pöörata asjaolule, et “Building” ei ole lihtsalt “hoone”. BIM-i võib kasutada palju enamaks kui lihtsalt konstruktsiooni esitamiseks, millel on neli seina ja katus. See eelarvamusi tekitav tõlgendus pärineb pigem sõna algupärandist, kus seda võrdsustatakse hoonega.
Selleks, et aga täpsemalt pihta saada, mida BIM tähendab, on esimest sõna mõistlik tõlgendada tegusõnana, – “ehitama”. BIM on protsess, mis kaasab millegi valmis ehitamist sõltumata sellest, kas see on arhitektuuri-, infrastruktuuri, planeeringu või mistahes muu projekt.
I = Information (informatsioon)
See sama info on kaasatud igasse projekti etappi. Just selles seisnebki BIM-i “nutikus”. Mistahes projekt sisaldab endas tohutult infot, – hindadest, tehnilisest suutlikkusest ning eeldatavast elueast. See annab sinu projektist ülevaate enne kui kopp maasse lüüakse ning aitab sul leida võimalikke probleeme üle terve projekti elutsükli.
BIM on viis, kuidas kõik need pisimadki detailsused omavahel kokku liidetakse, et hoida silma peal absoluutselt kõigel.
M = Modeling(modelleerimine)
BIM-i kasutamisel ehitatakse iga projekt valmis kaks korda – esmalt virtuaalses keskkonnas, veendumaks, et kõik on korrektne ning seejärel reaalses keskkonnas, et ärata projekt ellu. Siin on kaasatud nii ehitamine kui informatsioon. Seeläbi antakse ehitusprojektile teatud mõõdupuu või standard – analoogial baseeruv või siis lihtsalt väiksemas skaalas esitatuna. Seda esitust modelleeritakse üle terve ehituse elukaare.
Just nimelt me vaatame ehitise kogu elukaart, mitte ainult selle disaini aga ka ehitatavuse aspekte ning hilisemat haldamist, – kuidas omanik peale disaini elluviimist sellest infot kätte saab. Sellest samast mudelist, mille baasil toimus ehitamine, saab seejärel töövahend, mille kaudu saab vastu võtta ehitise haldamise ning korrashoiuga seotud olulisi otsuseid. Seeläbi võimaldatakse ka kontseptsioonlaheduse tutvustamist või siis maha müümist veel enne, kui see sama mudel endas ka kõige pisemat detailsust hakkab sisaldama.
Kokkuvõtvalt: Mis on BIM?
BIM kaasab nii väljakujunenud parimaid praktikaid (protsesse) kui ka 3D modelleerimise tarkvara. Seeläbi saavad disainerid luua jagatavat ehitusmudelit, mis kannab endas informatsiooni viisil, et esitada nii projekti ehituslik konstruktsioon kui selle terviklik elukaar (tekkest kuni võimaliku lammutuseni).
Arhitektid ning insenerid saavad töötada ühes ja samas projektis sõltumata asukohast. See on infokogum, mis edastab ka kõige pisemat detaili kaotamata seejuures selle kasutatavust/väärtust. See on võimalus, kuidas disaini varajases staadiumis läbi viidud testimised ning analüüsid pakuvad lahendusi tekkinud probleemidele.
Lihtsam disaini protsess, lihtsam koostöö projekti partnerite vahel ning lihtsam ehitise hilisem haldamine – see ongi BIM ja see on alles algus.
Ehituse valdkond on ehitusinfomudelist (BIM) rääkinud juba mõnda aega ning paljud on saanud osa selle paljudest eelistest. Seetõttu ei keskendu see artikkel mitte niivõrd BIM-ile kui 3D suhtlusele.
BIM, 3D suhtlus, modelleerimine, reklaam ning otsustamine – neid termineid aetakse tihtipeale omavahel segamini ning seetõttu ei osata ka valida seda õiget meetodit, mis just kindlasse konteksti kõige paremini sobitub. Kommunikatsiooni, mis toimub ümber ehituse, võib jagada kahte olulisse kategooriasse: esmalt suhtlus, mis toimub professionaalide vahel ning teisalt suhtlus, kus osalejateks on otsustajad ning laiem üldsus.
Professionaalilt professionaalile
Kui professionaalid võrdleksid omavahel hoone plaane, linnaplaane – omaks 3D koheselt eeliseid. See annab projektist parema ülevaate, konteksti ümbruskonnaga. Koosolekud on üsna tihti möödunud plaaniliste jooniste käest kätte jagamisega, mis on tekitanud vaidluseid, valesti mõistmisi – sest kõik osalejad näevad 2D plaane veidi erinevalt. Oluliste otsuste vastuvõtmisel on aga määrava tähtsusega, et kõik saaksid ühest ja samast asjast rääkides ka ühtmoodi aru. 2D esitlusena on seda aga pea võimatu saavutada.
Hoopis teistmoodi ja märksa õnnelikumad on need, kel on olnud võimalus osaleda koosolekul, kus suhtlus käib läbi interaktiivse 3D mudeli. Otsusteni jõutakse kiiremini, sest esitusest arusaamisele kulub vähem aega ning ära jääb ka valesti mõistmiste arutelud.
Laiema üldsuse ning otsustajate veenmine
Kui sa soovid vähegi realistlikku muljet jätta mingist disainist või müüa maha oma projekti, siis 3D suhtlus on ülioluline. Kui otsustajate ringil on aega vaid 15 minutit, et esitletav projekt heaks kiita, siis on oluline, et projektist arusaamisele kuluks minimaalne aeg ning projektiga saavutatud kriteeriumitele jõutakse seeläbi pöörata suuremat tähelepanu.
Ehitusprojekti esitlemine, maha müümine on omaette lugu. Siin oma otsustama, milliste reklaami kanalite kasuks otsustada, kas video või virtuaalmudel või hoopis simulatsioon, mis kaasaks ka aja mastaapi ning jooksvat kulu. Õige partner on siin sulle abiks, et 3D saaks maksimaalselt ära kasutatud. Lisaks saame kasutama oma suurepäraseid meediapartnereid, et lõpptulemus oleks veelgi ahvatlevam.
Valitud partner täidab edukas reklaamikampaanias olulist rolli, kuna suudame modelleerida ning visualiseerida tervet keskkonda – infrastruktuurist hooneteni. Üht ja sama mudelit saab tihtipeale kasutada nii reklaamvideo tootmisel, 3D visualiseeringute tegemiseks ning otsuste vastu võtmiseks. Otsuste vastu võtmine on lihtsam kui sinu 3D sisaldab erinevaid disaini alternatiive.
3D võimaluste täielik ära kasutamine
Suhtlusvõimalused avarduvad igal aastal. Olles selles valdkonnas jala ukse vahele saanud, kogeme wow-efekte pidevalt. Tänasel päeval teevad ilma virtuaalsed mudelid otse veebilehitsejast vaadatuna, 3D prillid, erinevad liitreaalsuse seadmed ning ka 3D tööruumid – eesmärk on neil aga ühine, kogeda uut või muutuvat keskkonda võimalikult realistlikult. Võta meiega ühendust kui kolmandas mõõtmes suhtlemine sulle rohkem huvi pakub. Meil on hulganisti rakendusnäiteid üle terve maailma ja mõistagi ka edukaid projekte, milles meie ise oleme olnud osalised.
CCI
