Mis takistab meil BIM-ist kasu lõikamast?

BIM-i eeliseid ei pea ehitussektoris enam üle kordama. Samas pole BIM endiselt nii levinud, kui seda võisid selle eelised justkui ennustada. Soome on viimaste aastate jooksul aktiivselt tegelenud BIM rakendamisega ja selles osas üks juhtivamaid riike.  Samas tuleks lähemalt vaadelda BIM-i rakendamise tasemeid ning mõista võimalikke takistusi, mis justkui eesmärkideni jõudmist segavad. Lisaks kirjanduse ülevaatele pöörame tähelepanu üksikute BIM-i eeliste määratlemisele ja seejärel nende rakendamist takistavatele teguritele. Käesolevas uuringus lõid kaasa ca 80 Soome BIM spetsialisti, kes igapäevaselt töötavad: projektbüroodes, ehitussektoris, ehitise hooldusega seotud valdkonnas aga ka teaduses ning avalikes organisatsioonides.

Üldine sissejuhatus BIM-i ning selle olulisemad staadiumid

Esmane BIM-i mõiste märkimine, nii nagu me seda täna tunneme, toimus ca 40 aastat tagasi. Samas BIM-i kasutusele võtmine hoogustus uute tehnoloogiliste/tarkvaraliste vahendite saabumisega hoonete projekteerimise valdkonnas. BIM tähendab inglise keeles building information modelling või ka building information models (ehitusinfo modelleerimine). BIM mudel on modelleerimise protsessi lõpptulem, mis kaasab endas projektiga-, ehitustegevustega aga ka hooldusega seotud andmestikku ning lisaks ka objektide omavahelisi seoseid. BIM-i mudeleid nähakse kasulikena mistahes projekti osapoolele. Mudelite kasutamine üldisemas plaanis peaks tagama kvaliteetsema projektandmestiku/ehitise aga ka parema info haldamise, suureneva koostöö, keskkonnasäästlikuma ehituse, parema ehitusprotsesside logistika, mõõdetava ehituskulude kokkuhoiu, lühema projekti elluviimise ajagraafiku, efektiivsema mudelil baseeruva haldamise ning kiirema kooskõlastuste ringi.

BIM rakendamist võib vaadelda kolme suurema staadiumina (Succar, 2009). Esimene staadium on objektipõhine modelleerimine; teine on mudelil baseeruv koostöö ning kolmas on võrgustikul baseeruv koostöö.

Esimeses staadiumis rakendatakse BIM-i üksikute projekteerijate/inseneride poolt ning koostöö projekti erinevate osapooltega jääb samale tasemele, mis ka enne BIM-i rakendamist (või 3D modelleerimist). Teises staadiumis kasutavad erinevad projekti osapooled BIM-i platvormi ning suudavad seeläbi ka infot omavahel jagada. Lisaks luuakse koostöömudeleid, mis aitavad kontrollida ebakooskõlasid projekti erinevate osamudelite vahel ning seda sama infot saab kasutad ka ehitusseadmetes. Kolmandas staadiumis võimaldavad kõik tarkvaralised lahendused kasutada integreeritud mudeleid mistahes projekti staadiumis ning kõik rakendused toetavad omavahelist andmevahetust.

Oluline, et lepingupartnerid (ehitaja, projekteerija) mõistaksid neid kolme põhilist staadiumit, kuna neile viitavad paljudes riikides ka kohalikud ametkonnad põhjusel, et need aitavad saavutada paremat kvaliteeti/tootlikkust  just riiklikes ehitusprojektides. Näiteks nõuab UK, et kõikides riiklikes ehitusprojektides rakendatakse teist BIM staadiumit.

Teadaolevad eelised infrastruktuuri projektide tellijale

Kirjanduse baasil võib olulisemad BIM-i eelised infrastruktuuri valdkonnas võtta kokku järgmiselt:

  • Kasvav projektiga seotud tootlikkus ning kvaliteet;
  • Protsesside parem ning kiirem haldus;
  • Efektiivsem, elektrooniline pakkumine/tellimine;
  • Paranev andmehaldus erinevate ehitustegevuste jooksul ning
  • Paranev infovahetus projekti staadiumite vahel.

BIM aitab projekti partneritel hinnata, kas projekti ehitus on ratsionaalne ning kuidas erinevad võimalikud alternatiivsed lahendused mõjutavad ehitise funktsioneerimist ning täidavad keskkonnaga seotud norme. Infomodelleerimine aitab ka läbi viia kogu elukaare kulu arvestust, hinnata keskkonnaga  seotud jalajälge.

Stanford University Center for Integrated Facilities Engineering (CIFE) uuris aastal 2007 BIM-iga seotud eeliseid 32-s erinevas projektis. Kokkuvõttena leiti, et BIM aitas vähendada projektiga seotud ettenägematuid kulutusi 40%, hoida kokku 10% ehituskuludelt, kuna projekteerimise käigus kontrolliti osamudelite omavahelist kooskõla ning vähenes ka projekti elluviimise aeg kuni 7% (Azhar et al., 2008). Norra Maanteeamet on samas leidnud, et koostöömudelite kaasamine, mille kaudu kontrollitakse osamudelite kokkulangevusi, on aidanud hiljem ehituskuludelt säästa 5% (Berg, 2012).  Lisaks aitab BIM vähendada muudatustest tingitud lisatellimusi ning vähendada projekti elluviimise aega (Barlish & Sullivan, 2012).

Nii mõnedki teised uuringud on leidnud samuti, sarnaselt Norrale, et ehituskuludelt suudetakse kokku hoida ca 5%.

BIM mudel pole lihtsalt statsionaarne andmemudel, vaid dünaamilise protsessi käigus luuakse ning talletatakse projekti elukaare mudelisse pidevalt uut infot, mis on kättesaadav projekti erinevates staadiumites (Grilo & Jardim-Goncalves, 2010).

Teadaolevad eelised projekteerijale ning ehitajale

Kirjanduse baasil võib olulisemad BIM-i eelised projekteerijale ning ehitajale võtta kokku järgmiselt:

  • Rahvusvaheliselt standardiseeritud protsessi mudelid;
  • Projekteerija suurem roll ning paranev projekteerimise täpsus;
  • Vähenev vigade hulk ning paranev efektiivsus;
  • Paranev ehitise automatiseerimine ning
  • Paranev ehitustegevuste haldus.

Üks suuremaid BIM-i eeliseid on see, et see aitab sama andmestikku kasutada erinevatel eesmärkidel. Lisaks ollakse ühel meelel, et BIM-i kasutamine aitab olulisel määral tõsta ehitustegevuste kvaliteeti kui kaasatakse timmitud (lean construction) ehitustehnoloogiaid.

BIM-i kasutamine infra- ja arhitektuursetes projektides aitab vähendada projekteerimise- ning ehitustegevusega seotud vigasid. Suuremates projektides, kus kaasatud on mitmeid projekteerimisega seotud ettevõtteid, aitab alammudelite kontroll leida kõrvalekaldeid, kus tavapärane meetod hätta jääb.

Kui 3D infomudeliga liita projekti ajakava, võime väita, et meil on 4D mudel, kus aeg ongi neljandaks mõõtmeks. 4D simulatsioon aitab meil muuhulgas leida kokkulangevusi ka mõõdetuna ajas, mis on eriti oluline kui projekt kaasab ajutisi ehitisi (Eastman et al., 2011). Erinevad analüüsid/simulatsioonid aitava samuti tõsta projekti üldist kvaliteeti ning saavutada innovaatilisemaid lahendusi (e.g. Azhar et al. 2008).

Aga mis on need takistused siis?

Uuringu käigus ei öeldud ette ega eelistatud teatud takistustegureid, vaid seda said otsustada 10 juhtivamat fookusgruppi, kes uuringusse kaaspanustasid.  Selle töö tulemusel jagati takistused viide suuremasse gruppi:

  • IKT-ga seotud takistused;
  • Muudatustele vastuseisvad takistused;
  • Ühilduvus või sellega sarnased probleemid;
  • Organisatsiooniga seotud ja protsessipõhised takistused;
  • Koolituse ning teadmistega seotud takistused.


Joonis 1. Erinevad takistused, mida raporteeriti fookusgruppide poolt (Halttula et al. 2015)

Suurim takistus: projekti halduse ning äritegevusega seotud protsessid

Uuringu kokkuvõttena leiti, et enamus takistustegureid, mis fookusgruppide poolt välja toodi (ca 47%), on seotud ebapiisavate protsesside olemasoluga BIM-i põhistes projektides ning puudujäägid projekti haldussuutlikkuses, kus kaasatakse BIM andmestikku. Vastuseis muudatustele on suurem infrastruktuuri projektide tellija ja mitte niivõrd projekteerija/ehitaja vaatevinklist.

Tundub, et BIM-i kasutamise kohta pole piisavalt kättesaadavat infot ning selle kasutamise nõudest üldlevinud protsessides. Hanked baseeruvad dokumentidel põhinevatel protsessidel, mistõttu pole toetatud ka BIM põhised protsessid. Üldised projekteerimise nõuded on ebapiisavad või ei suudeta neid rakendada. Puudub BIM-i rakendamise kava, eriti olukorras, kus puudub selge teadmine, mida on vaja modelleerida, millist täpsust kasutada, millised osamudelid on nõutud, kes omab mudelites talletuva info kasutusõigust ning kes omab õiguslikku vastutust. Paistab, et koostöömudeli eest ei soovi vastutada ükski osapool.

Kõik sellised küsimused tuleb lahendada enne kui projektiga algust tehakse ning ideaaljuhul olema välja toodud ka eraldiseisvas BIM-i rakendamise plaanis.

Kokkuvõttena võib öelda, et suurimaks takistavaks teguriks on ettevõtte keskse BIM-i rakendamiskava praktiliste juhendite puudumine. Edukas BIM-i kasutusele võtmine eeldab tehnoloogiat, inimesi ning protsesse, – mis kõik on kaasatud ühisesse eesmärki.

Viidatud allikad

Azhar, S., Hein, M., & Sketo, B. (2008). Building Information Modeling (BIM): Benefits, Risks, and Challenges. Auburn, AL: Auburn University McWhorter School of Building Science.

Barlish, K, and Sullivan, K. (2012). How to measure the benefits of BIM — A case study approach, Automation in Construction. 24 149–159.

Berg, H. (2012, May). How 4% was saved of construction cost, and can we save even more? Paper presented at the seminar The Possibilities of BIM in the removal of Waste and in Value Creation, Espoo, Finland.

Eastman, C., Teicholz, P., Sacks, R., & Liston, K. (2011). BIM Handbook: A Guide to Building Information Modeling for Owners, Managers, Designers, Engineers and Contractors [Kindle version]. Retrieved from Amazon.com.

Grilo, A., & Jardim-Goncalves, R. (2010). Value proposition on interoperability of BIM and collaborative working environments. Automation in Construction, 19, 522-530.

Halttula, H., Haapasalo, H., & Herva, M. (2015). Barriers to Achieving the Benefits of BIM. International Journal of 3-D Information Modelling. 4(4), 16-33, October-December 2015.
Read a sample (PDF) | Purchase a copy

Succar, B. (2009). Building information modelling framework: A research and delivery foundation for industry stakeholders. Automation in Construction, 18, 357-375.


Artikkel on tõlgitud www.viasys.com veebilehel publitseeritud Heiki Halttula ingliskeelsest artiklist: “What prevents us from achieving the benefits of BIM?”

About the author: Raido Puust