Levinud väärarusaamad BIM-st

Ehitusinfo modelleerimine (building information modeling ehk lühendatult, BIM) on arhitektuuri-inseneri-ehituse valdkondades levimas sedavõrd mõjuvõimsa tempoga, et suured ettevõtted ning ka riigi tasandil on hakatud seda eelistama mahukamate projektide elluviimisel. Samas ei ole BIM mõistena endiselt kõige paremini mõistetav. Põrkutakse keerukate käsitluste otsa, mis on pigem tekitanud ohtralt küsimusi. Mis siis on BIM? Mida BIM teha suudab? Kuidas BIM töötab? Neile küsimustele ei ole tegelikult ühest vastust, mistõttu on levimas mitmed väärarusaamad. Paraku on need väärarusaamad komistuskiviks ka neile, kes soovivad BIM-i rakendada. Selles lühipostituses me just neid väärarusaamasid lõhkuda püüamegi. Ehk leiad just siit artiklist mõne olulise vastuse ka enese jaoks.

BIM väärarusaamad
BIM väärarusaamad

Alustame algusest, mis on BIM?

Võib tulla üllatusena, aga BIM ei ole midagi uut ja verivärsket. Esmakordselt on seda mainitud 1962, kui Douglas Engelbart avaldas artikli “Augmenting Human Intellect: A Conceptual Framework“, mis kirjeldas arhitekti sisestamas spetsifikatsioone ning andmeid ehitise disaini ning vaadates, kuidas seeläbi konstruktsioon võtab kuju – kontseptsioon, mida tänasel päeval saab suuresti võrdsustada parameetrilise modelleerimisega. BIM mõiste leidis esimest korda kasutust 90ndatel, kuid üldine majanduslangus pani sellele pidurid peale. Languse lõppedes keris see end aga märksa tempokamalt uuesti nähtavale ning kuna tegemist oli sellise hilise õitsele puhkemisega, võibki BIM tunduda kui uus ja hirmuäratav pühendunud CAD (computer aided design) kasutajatele, kuid üleminekut CAD platvormilt BIM-ile oldi juba pikalt susisemas nähtud.

Hästi kompaktselt kirjeldades võib BIM-i nimetada 3D disaini ning modelleerimise tarkvaraks aga seda teatud mööndustega. Seda võib tänases kiires tehnoloogia arengus tõepoolest vaadelda toote/teenusena. Pealegi pangem tähele, et see, mida me ehk varasemalt tunnistasime tarkvaraks, selle piirid on hägustumas. Tarkvaraks võib olla just nimelt ka teenus, mis aitab läbi viia teatud protsesse senisest efektiivsemalt. Ilmselt on tänaseks päevaks siiski kõik kuulnud mõistet BIM, kuid teiselt poolt erinevad ettevõtted ja teenuse pakkujad defineerivad BIM-i veidi erinevalt, mistõttu me lihtsalt ei leia seda ühte ja ainsamat ja kõige õigemat definitsiooni.

Erinevad tarkvaratootjad, kes reklaamivad end kui BIM-ile suunatud lahenduste pakkujateks, määratlevad samuti mõistet BIM erinevalt.

Autodesk (Revit, AutoCAD Civil 3D) on märkinud, et BIM on intelligentne, mudelil baseeruv protsess, mis aitab luua disaini-, ineseneri-, projekt- ning haldusinfot võimalikult täpselt, liigpääsetavalt ning elluviidavalt nii hoone kui infrastruktuuri tasandil. Ehitusinfo mudelil (BIM-il)  baseeruva projekti juures on suur osakaal kasutatavatel andmetel. Paneme tähele, et see sama sõna “andmed” või siis informatsioon on ka BIM-i kui lühendi üks tähtedest ehk “I” (information). Suurem andmete kvaliteet võimaldab kõigil osapooltel olla kaasatud ja seda mistahes projekti elutsükli etapis (kontseptsioonist tööprojektini ning ehitamisest ehitise haldamiseni).

Bentley Systems (AECOsim Building Designer, MicroStation) vaatleb BIM-i aga veidi teise nurga alt. Nende sõnul võimaldab BIM-i kasutamine parandada koostööd, tagades seejuures parema ülevaate ning kontrollitavuse mistahes suurusega projektis.  Lisaks märgitakse, et paremad projekti väljundid saavutatakse terviklikumast informatsiooni kulgemisest erinevate rakenduste vahel kaasates kogu projekti meeskonda, mis omakorda tähendab suuremat täpsust üle terve tarneahela. Ehkki ka Bentley märgib info modelleerimise osatähtsust, on nemad ennekõike keskendunud protsessidele, mis BIM-is kaasatud. Tihtipeale ei ole protsessid aga niivõrd hästi märgatavad ning jäävad erinevate tehnoloogiliste nüanside varju, tagamaks sujuvama koostöö erinevate projekti osapoolte vahel.

GRAPHISOFT (ARCHICAD) keskendub BIM-i defintisioonis ennekõike hoonete 3D virtuaalse mudeli kasutamisele. Ehk siis enne kui saame rääkida BIM-st, on vaja hoonest 3D digitaalset esitust. Nii nagu informatsioon on BIM-i kui protsessi oluline osa, on seda ka mudel. See paneb paika projekti hetke seisu, sisaldades terviklikku virtuaalset esitust kõikidest hoone osadest ja nendele seatud ülesannetest.

Eelnevast kolmest näitest saame järeldada, et iga ettevõtte omab kindlat vaatenurka, mis võibki tekitada kasutajatele arusaamatusi, mis see BIM siis tegelikult on?

Tüüpilised väärarusaamad BIM-st

Enamik meist, sealhulgas valdkonna liidrid defineerivad BIM-i erinevalt, mis võibki tekitada hulga väärarusaamasid. Vaatame mõnda tüüpilist lähemalt.

#1 – BIM on vaid arhitektidele
Arvatakse, et BIM on mõeldud vaid arhitektidele. Täpselt samamoodi võiksid ju siis mõelda, et CAD (computer aided design) platvorm on samuti mõeldud vaid pilvelõhkujate disainimiseks aga oh imestust, seda sama on ju kasutatud ka sõiduteede disainimiseks, millel sõites sa neid pilvelõhkujaid oma liiklusvahendist kiikad! Eksiarvamus, et BIM on mõeldud vaid arhitektidele, tuleneb lihtsast asjaolust, et arhitektuuri valdkond oli üks esimesi, kes BIM protsessid kasutusele võtsid. Samas võisid selle tegelikud alged olla hoopis mujal. Me ei saa näiteks unustada, et ka konstruktsiooni insenerid on teinud erinevat liiki 3D ehitusinfo analüüse ja seda enne arhitekte.

BIM on igaühele. Seda võib kasutada ehitatavas keskkonnas milleks iganes, sealhulgas:

  • arhitektuur ning hoone disain
  • tööstus- ja tsiviilehitus, konstruktsiooni valdkond
  • energia valdkond ja tootmisettevõtted
  • teede projekteerimine
  • mõõdistustööd
  • avamere ning sadama arhitektuur
  • raudtee- ning metroo transpordilahendused
  • tunneli ning maaaluste ehitiste arhitektuur
  • linnaplaneerimine ning nutika linna disainimise juures

Seega, BIM ei ole vaid arhitektidele!

#2 – BIM on vaid disaini töövahend
BIM-i tehniline kese on tõepoolest 3D modelleerimise ning info haldamise tarkvaral, aga see pole lihtsalt üks edev CAD. Tarkvara on küll sellele väga sarnane, kui oluline on siin teha vahet.

Paljud, kes BIM-i on juba mõnda aega kasutanud, nägid selles kui uut projekti edastamise viisi, seega tõmbasid nad paralleele CAD tarkvaradega, kuid mõningate lisaväärtustega. Ehkki see kõik on õige, on tegemist vaid jäämäe tipuga. Kui me räägime BIM-ist, siis see ei piirdu lihtsalt uutmoodi projekti edastamisviisiga aga ka asjaoludel, kuidas me suudame nende toodete rägastikus teiste osapooltega suhelda ning koos töötada. Seega võibki taas tagasi tulla BIM lühendi keskmisele tähele “I” ehk informatsiooni olulisusele.

BIM pöörleb info ümber. See ei loo lihtsalt visuaalset kütkestavat 3D mudelit sinu poolt loodavast ehitisest aga ka hulga teisi lisainfo kihte ning kaasates koostöö aspekte. Ka BIM tarkvaraga on võimalik luua 3D CAD mudel, kus puudub lisainfo kättesaadavus ning ka koostöö võimalused on nullitud. Samas sa ei saa luua korralikku BIM mudelit 3D CAD tarkvarata.

Miks me siis ikkagi võrdsustame BIM mõiste tarkvaraga?

Tarkvara aitab BIM-iga kaasa minna. Pealegi on väga keeruline müüa tööprotsessi ennast, kuna see kõik sõltub kasutajast. BIM protsess vajab ühtset, arvuti poolt loodud mudelite gruppi ning kõige lihtsam viis selle saavutamiseks on kasutada ühte kindlat tarkvara ühe ja sama projekti piires, millele pääsevad ligi kõik projekti osapooled. Ühe tervikliku BIM mudeli saamiseks on sul vaja liita väga erinevad infoallikaid. Kõige lihtsam viis selle saavutamiseks on kasutada standardiseeritud tarkvara kõikide projekti liikmete poolt, mis on ka üks BIM-i olulisi aspekte.

#3 – BIM on karbitoode
Võibolla oled sa mõtisklenud, et võiks ka ühel hetkel edasimüüja juurest läbi astuda ja soetada üks BIM-i eksemplar. Imelihtne, kas pole? Probleemiks on aga siin asjaolu, et ehkki BIM on tehniliselt võttes tarkvara, siis tegelikult sellega asi ei piirdu. BIM ei ole lihtsalt disaini töövahend; jah sa võid osta BIM tarkvara ja alustada seeläbi jooniste loomist, kuid sellega ei saavuta sa veel BIM-i.

Tööprotsesside ümber korraldamine on üks BIM-i alustalasid. Selleks, et seda korrektselt rakendada, on sul vaja piisavalt tahtejõudu ning pühendumist, mis aitavad sul muuta seniseid tööprotsesse ning koostööd oma meeskonna liikmete vahel. Uus lähenemine ei ole valutu ega lihtne, aga pikas perspektiivis tasub see end kuhjaga ära.

BIM-i komponendid

Eelnevalt oleme püüdnud defineerida, mida saab BIM-iks nimetada ja mida mitte. Samas ei ole me veel lahti seletanud selle lühendi tähendust.

B = Building (ehitis)
Oluline on tähelepanu pöörata asjaolule, et “Building” ei ole lihtsalt “hoone”. BIM-i võib kasutada palju enamaks kui lihtsalt konstruktsiooni esitamiseks, millel on neli seina ja katus. See eelarvamusi tekitav tõlgendus pärineb pigem sõna algupärandist, kus seda võrdsustatakse hoonega.

Selleks, et aga täpsemalt pihta saada, mida BIM tähendab, on esimest sõna mõistlik tõlgendada tegusõnana, – “ehitama”. BIM on protsess, mis kaasab millegi valmis ehitamist sõltumata sellest, kas see on arhitektuuri-, infrastruktuuri, planeeringu või mistahes muu projekt.

I = Information (informatsioon)
See sama info on kaasatud igasse projekti etappi. Just selles seisnebki BIM-i “nutikus”. Mistahes projekt sisaldab endas tohutult infot, – hindadest, tehnilisest suutlikkusest ning eeldatavast elueast. See annab sinu projektist ülevaate enne kui kopp maasse lüüakse ning aitab sul leida võimalikke probleeme üle terve projekti elutsükli.

BIM on viis, kuidas kõik need pisimadki detailsused omavahel kokku liidetakse, et hoida silma peal absoluutselt kõigel.

M = Modeling (modelleerimine)
BIM-i kasutamisel ehitatakse iga projekt valmis kaks korda – esmalt virtuaalses keskkonnas, veendumaks, et kõik on korrektne ning seejärel reaalses keskkonnas, et ärata projekt ellu. Siin on kaasatud nii ehitamine kui informatsioon. Seeläbi antakse ehitusprojektile teatud mõõdupuu või standard – analoogial baseeruv või siis lihtsalt väiksemas skaalas esitatuna. Seda esitust modelleeritakse üle terve ehituse elukaare.

Just nimelt me vaatame ehitise kogu elukaart, mitte ainult selle disaini aga ka ehitatavuse aspekte ning hilisemat haldamist, – kuidas omanik peale disaini elluviimist sellest infot kätte saab. Sellest samast mudelist, mille baasil toimus ehitamine, saab seejärel töövahend, mille kaudu saab vastu võtta ehitise haldamise ning korrashoiuga seotud olulisi otsuseid. Seeläbi võimaldatakse ka kontseptsioonlaheduse tutvustamist või siis maha müümist veel enne, kui see sama mudel endas ka kõige pisemat detailsust hakkab sisaldama.

Kokkuvõtvalt: Mis on BIM?

BIM kaasab nii väljakujunenud parimaid praktikaid (protsesse) kui ka 3D modelleerimise tarkvara. Seeläbi saavad disainerid luua jagatavat ehitusmudelit, mis kannab endas informatsiooni viisil, et esitada nii projekti ehituslik konstruktsioon kui selle terviklik elukaar (tekkest kuni võimaliku lammutuseni).

Arhitektid ning insenerid saavad töötada ühes ja samas projektis sõltumata asukohast. See on infokogum, mis edastab ka kõige pisemat detaili kaotamata seejuures selle kasutatavust/väärtust. See on võimalus, kuidas disaini varajases staadiumis läbi viidud testimised ning analüüsid pakuvad lahendusi tekkinud probleemidele.

Lihtsam disaini protsess, lihtsam koostöö projekti partnerite vahel ning lihtsam ehitise hilisem haldamine – see ongi BIM ja see on alles algus.


Artikli esmaversioon ilmus Viasys VDC Oy eestikeelsel veebilehel (märts 2016).

About the author: Raido Puust