Blog
Kuidas BIM-i põhised tööprotsessid ning digitaalse modelleerimise töövahendid aitavad ellu viia keerukaid ning suuremõõtmelisi infrastruktuuri ehitusprojekte?
Vaata lähemalt allolevast videost, mis valmis koostöös: MANK ry ning Viasys VDC Oy klientidega: Destia, Ramboll Finland, VR Track ning Liikennevirasto.
Blog
Mõistagi pean siin silmas just CAD tarkvara kasutajaid. Ehkki CAD tarkvara vajadus ei kao niipea, on küsimus pigem tavapäraste töövõtete muutmise vajaduses. Seda aitab ellu viia kindlasti BIM-i (building information modelling) kasutusele võtmine, mis suudab sinu ettevõtet hoida vee peal ka tulevikus. BIM-i eelistest on tänaseks nii palju räägitud, kuid üks olulisem rõhuasetus on selle kasutamisel suurem kindlustunne, et projekti dokumentatsioon ka vett peab. Lisaks aja kokkuhoid ning koostöö võimalused, mis on kõik selle juures meeldivad “kõrvalnähtused“. BIM-i rakendamine ei juhtu ühelegi ettevõttele üle öö, mistõttu räägitaksegi sellest kui tegevusest, mida peab ajapikku juurutama. Mõtteviis, et täna saan ma vanaviisi hakkama võib tähendada, et homme on muutusega alustada juba hilja, sest teised (konkurendid) on sinust pikalt ees. BIM-i kasutuse võtmiseks on mitmeid võimalusi, kas siis pilootprojekti kaudu või üldise BIM-i rakendamise plaani koostamine. Ka lihtne tänaste töövõtete evalveerimine, kus märgitakse üles tänased teenused ja viisid, mida nende elluviimiseks kaasatakse (sh tarkvara), on suur samm edasi. Sest siis on must-valgelt kirjas, kuidas ja mida saab parandada või asendada näiteks BIM-i poolt pakutavate eelistega.
Tabel 1. Näide evalveerimise tabelist, et üles märkida tänased loomevahendid.
Projekti sisend või mudeli elemendid
Loomevahendid
Tabel 2. Näide evalveerimise tabelist, et üles märkida tänased oskused.
Oskus
Töötaja / arv / keskmine oskustase
Tabel 3. Näide evalveerimise tabelist, et üles märkida tänased arusaamad.Mis on sinu arusaam BIM for Infrastructure olemusest:
Vertikaalne ning horisontaalne projektinformatsioon ei pea toimuma üksteisest eraldi, nn vaakumis.
Lennujaama ning raudtee projektid kaasavad endas ka hooneid ning infrastruktuuri komponente, mis peavadki koos töötama ja olema terviklikult lahendatud – sa ei saa disainida üht, ilma teist arvesse võtmata. Täpselt samadel asjaoludel ei disaini sa silda, kus “unustad“ mahtude analüüsi ning seda ümbritseva sõidutee koridormudeli. Lennundusega ning raudteega seotud projektid on keerukamad ja kaasavad nii tsiviilehituse-, geotehnilise-, konstruktsiooni-, elektri- ning arhitektuuri valdkonna eripärasid, kusjuures arvesse peab võtma neid ümbritsevat maa-ala ning ühendatavust ümbrus- ja/või keskkonnaga. Iga projekt on erinev, komponendid, mis selle kõik moodustavad, üsna keerukad – ehitusplatsiga seotud tööd, raudtee aluskonstruktsioon, sillad, tunnelid ning platvormid ning mõistagi ka arhitektuurne, konstruktsiooniline, eriosadega seotud elemendid hoonete/ooteplatvormide tähenduses. Üksteisega mitte haakuvad tööprotsessid, suured andmemahud, mida peab pidevalt erinevate osapoolte vahel liigutama/jagama, paindlikkus projektmeeskonna suuruses – sa ei saa kõigest sellest mõelda enam kui üksteisest eralduvatest projekti osadest/osapooltest.
Kaasaegne tarkvara pakub lahendusi, kus horisontaalne ning vertikaalne disain on omavahel liigendatud. Seeläbi saame BIM-i eeliseid kaasata infrastruktuuri projekti väljundite optimeerimisse. Pakkudes koostööle suunatud keskkonda, kus iga osapool saab töötada senisest efektiivsemalt aga ka jagada projektiga seotud infot viisil, mis väärtustab teiste partnerite aega.
Suurte andmemahtudega töötamine on tänane reaalsus, kasuta kaasaegset tehnoloogiat oma igapäevaste tööprotsesside efektiivsemaks muutmisel. Loo konteksti kaasavad mudeleid ning saa osa pilveteenuste eelistest, et oma loodud disaini senisest kiiremini kontrollida ja valida optimaalseim lahend. Laienda sinu poolt pakutavate teenuste hulka. Olgu selleks siis LiDAR andmete kättesaadavus läbi droonide kasutamise või disaini ebakõlade kontroll veebiteenuste vahendusel. Loo oma projekti erinevatest staadiumitest selgelt ja üheselt mõistetavaid visualiseeringuid. Testi mitut erinevat disaini alternatiivi korraga. Olgu selleks parima võimaliku asukoha leidmine truubile või koridormudeli optimeerimine mahtude tähenduses, kaasates nii profiili optimeerimist kui silla otstarbekuse analüüsi. Kasuta koostöö vahendeid, kus kommentaarid ning muudatuste ajalugu talletub mudeliga.
Ära raiska inseneri aega eeldisaini koostamiseks. Olemasoleva olukorra kiireks, kuid adekvaatseks hinnanguks ei pea sa olema GIS ekspert, et kogu vajalikku GIS andmestikku hallata. Eraldades horisontaalse disaini vertikaalsest ei anna sulle parimat tulemust. Selles asemel vaata kõike koos ühes tervikmudelis, et leida viise, kuidas disaini veelgi paremaks muuta ja/või optimeerida. Kaasa töövahendeid, kus eelprojektiga saadud info on teisendatav detailsema disaini alusmudeliks. See on selge ajavõit, sest juba tehtud disaini ei pea taas alustama nullist. Analüüsi ning optimeeri sinu poolt välja pakutavaid lahendusi, leidmaks parim infrastruktuuri koostöötamise vorm.
Paku oma meeskonnale töövahend, mis sobitub nende tööülesannetega. Sa teed pidevalt investeeringuid. Nii inimestesse, tehnoloogiasse kui protsesside optimeerimisse ja seda kõike ühe eesmärgi nimel – projekti ning äritegevuse kui terviku edukuse nimel. Juhul kui mingi projektiga seotud tegevuse läbiviimiseks eksisteerib mõni efektiivsem viis, siis kas sa ei peaks muutusega kaasa minema? Miks jätkata või tõrjuda projektide visualiseeringut nende liigset ajamahukust või ressurssi kasutust esile tõstes kui selleks eksisteerivad disaini protsessiga integreeritud lahendused?Visualiseering aitab rääkida lugu inseneri vaatenurgast. Koostöö ehitatavuse küsimuste uurimiseks või kokkulangevuste kontrolliks on märksõnad, millest iga tellija peaks olema huvitatud kui nad sellest vaid teadlikud on. Virtuaalne ehitusmudel, mida saab kasutada protsesside juhtimiseks või logistika optimeerimiseks 4D/5D simulatsioonide tähenduses.
Blog
Iga ehitusettevõte teab, et hanke võitmine pinevas konkurentsis pole lihtne ülesanne. Võitmaks mängu, peab ehitaja välja tulema õige hinnaga, esitama võimalikud põhiriskid, mis võivad tekkida ehitamise käigus ning selgelt eristuma teistest ettevõtetest, kes temaga koos hankes osalevad. Selleks eristumiseks võib olla miski, mis tellija silmis selle konkreetse ehitaja juures lisapunkte annab.
Selles postituses selgitame, kuidas kaasaegne BIM ning virtuaalse disaini tarkvara pakub ehitajale uusi võimalusi kriitiliste riskide haldamiseks, võitmaks hinda ilma, et kannataks kasumlikkus. Muuhulgas peatume ka punktidel, kuidas see sama tarkvara aitab pakkumist ette valmistada/esitleda.
Ehitajana peaks see olema sinu põhihuvi, et kõik disainitud tehnilised elemendid omavahel ideaalselt kokku sobituksid ning ehitusplatsil ei tuleks selles osas üllatusi. Just seetõttu on paber-dokumentatsioon või lõpetamata disainiinfo tellija vaatevinklist poolik ning vajab lisatööd, et teostada täpsemat pakkumust. Me kõik teame, et pakkumus, mis ei kata kõiki ehitusetappe, põhjustab suure tõenäosusega peavalu just ehitama hakkamisel.
Projekti tellija võib omada suurt hulka erinevat disaininfot – näiteks, erinevad sillaehitusprojektid, ristmike disain, maa-aluste torustike planeeringud – kogu see disaininfo võib olla loodud väga erinevate tarkvaradega ning kättesaadav mitmes erinevas failivormingus. Seetõttu võtab põhjalik analüüs omajagu aega, väljaarvatud juhul kui sa lood kombineeritud BIM mudeli ning kasutad seda oma pakkumuse alusena.
Kombineeritud BIM mudel võimaldab sul näha kõige olulisemat osa disainist ühes ja samas vaates, ja seda koos olemasoleva olukorraga. Sellega seonduvalt saame teadmise, kas olemasolevad maa-alused objektid segavad tööd ehitusplatsil toimetades?
Selleks sobituv tarkvara peaks suutma kombineerida andmestikku väga erinevatest allikates (failiformaatidest), nagu näiteks avatud standarditel baseeruvad vormingud LandXML või IFC. Omades kombineeritud BIM mudelit, saad oma pakkumuse teha tegelikul, ehitusprojekti digitaalsel prototüübil, mis aitab kogu meeskonnal analüüsida ehitatavuse küsimusi virtuaalselt, võttes arvesse kõikvõimalikud kulud ning pakkudes parimat lahendit, mida ellu viia.
Tänase päeva parimad tarkvaralised lahendused võimaldavad ehitajal arvesse võtta erinevaid disaini alternatiive ühes ja samas BIM mudeli vaates, luues seeläbi edukamaid pakkumusi. Võib aga tekkida küsimus, kuidas seda kombineeritud mudelit kasutada, mis toetaks pakkumuse esitamist?
Paljud kasutajad leidnud, et tänu läbi kaasaegsete VDC toodete on nad võitnud hanke ning lisaks leidnud, et mudelil baseeruvad tööprotsessid on kahandanud ehituskulusid ca 4-6%.
Vaatamegi allolevalt mõnda olulist nõuannet, mis aitab sul valmistuda edukaks pakkumuseks aga lisaks ka kaasa mõelda, kuidas tagada edukas projekti lõpptulemus.
Võimalikke, lisatellimusi põhjustavate, muudatuste varajane avastamine vähendab ümbertegemiste arvu ehitusplatsil. Seetõttu peaksid huvi tundma tõenäoliste kokkulangevuste vastu, mis võivad tekkida erinevate disaini distsipliinide vahel ning arvestama nendega oma pakkumuses.
Viasys VDC Explorer sisaldab väärtuspõhist kokkulangevusanalüüsi, mis toob automaatselt ja eelisjärjekorras välja kõige kriitilisemad (kulukamad) disainis eksisteerivad konfliktid.
Projekti tellija hindab vägagi seda kui sa suudad talle selgelt esitleda erinevad ehitusetapid ning võimalikud ehitusplatsi ajutised ümberkorraldused. Kombineeritud BIM mudel võimaldab sul projekti ajagraafikut liita tegeliku 3D mudeliga ning seeläbi esitleda erinevaid projekti ehitusetappe visuaalsemalt, märkides samas ära ajutised ehitusplatsi ümberkorraldused, mis võivad muuhulgas mõjutada ka ümberkaudseid liiklusvooge ning ehitusplatsi üldist turvalisust. Pakkumine, mis kaasab endas sedalaadi visuaalset esitust, aitab projekti tellijal mõista, et sa oled juba optimeerinud võimalikke ladustamisalasid ning kõik planeeritud ajutised ümberkorraldused on põhjendatud ning turvalised.
Viasys VDC Explorer tarkvara võimaldab sul luua 4D ning 5D projekti simulatsioone, millele saab külge liita nii projekti ajagraafiku kui maksumuse hinnangu – seda kõike ühes ja samas 3D BIM mudelis. Mõned meie kliendid on projekti kirjeldavasse kombineeritud mudelisse integreerinud hoopis CO2 emissioonide väärtused. Seetõttu pole maksumus ainus parameeter, mida 5D mudelina saab esitleda.
Kombineeritud BIM mudel on võimekas suhtlusvahend, mis aitab sul eristuda oma konkurentidest. BIM mudel peab suutma esitleda sinu lahendust/pakkumust tellijale selgel ja üheselt mõistetaval viisil, teadvustades kõiki võimalikke ehitusplatsil kaasnevaid riske. Samas on oluline, et seda sama kombineeritud mudelit saaks kasutada ka erinevate otsuste vastu võtmisel üle terve projektimeeskonna.
Viasys VDC Live mudeli jagamise platvorm võimaldab sul lihtsalt ja kiirelt jagada kombineeritud BIM mudeleid kõikide projekti osapooltega. Tegemist on väga võimeka teenusega, mille kaudu saad mudelinfot jagada oma klientidele, kes otsuste vastuvõtmise protseduurides osalevad. Meie toodete filosoofia on väga lihtne, mudelite vaatamine on alati tasuta. Samas kui mudeli publitseerimine (üleslaadimine) on tasuline teenus.
Sõltuvalt ehitusplatsist ning planeerivatest ehitustöödest, võimaldab kaasaegne, tänapäevane tehnoloogia veenda sinu klienti hoopis teisel moel. Parimad tarkvaralised lahendused pakuvad võimalust kasutada liitreaalsust ning vaadata BIM mudeleid ühes ehitusplatsi hetke seisuga.
Oletame, et sinu projekti eesmärk on ehitada sild. Kaasates nii GPS tehnoloogiat kui nutiseadme kaamerat, võimaldab Viasys VDC Live äpp vaadelda mitmeid erinevaid disainlahendusi tulevasel ehitustandril.
Kasutades kombineeritud BIM mudelit, saad kogu projekti meeskonna omavahel liita enne tegelike tööde algust. Kui kõik osapooled on võimalike lahendustega kurssi viidud, saab mudeli juurde alati tagasi tulla ka ehitustööde jätkumisel. Sinu ehitusplatsi meeskond omab alati kõige värskemat mudelit ühes disainerite poolt jagatud lisainfoga. Sedalaadi koostöövahend pakub suurepärast võimalust kaasata võimalike probleemide lahendamisesse, mis ehituse käigus võivad tekkida, kogu projekti meeskond.
Kombineeritud BIM mudel ei toeta mitte ainult pakkumuse esitamist, vaid seda kasutatakse kogu ehitusprojekti elutsükli vältel.
Blog
Aprill – Mai 2016 toimus Tallinna Tehnikaülikoolis esmakordselt BIM for Infrastructure tööprotsesside tutvustus (vt üldist sissejuhatust ka TTÜ poolt kasutatavas e-õppe keskkonnas).
Joonis: Tänane õppemoodulite valik e-kursusel (täieneb 2018)
Kiirkursuse “BIM for Infrastructure – tööprotsessid” nime all välja töötatud kontakttundidest ning e-kursusest võttis osa üle 20-ne “Teedeehitus ja geodeesia” kolmanda aasta ning “Hooned ja rajatised” magistriõppe tudengidest, kellest paljud töötavad juba täna suuremates teede ehitusega seotud ettevõtetes ja/või projekteerimisbüroodes.
Kiirkursus, mis kestis kokku 4 nädalat (kuid e-õppes on osalejaid ka veel mais), vaatles lähemalt andmevahetust väga erinevate tarkvarapakettide vahel, sealhulgas: AutoCAD Civil 3D, AutoCAD Map 3D, InfraWorks 360, Navisworks Manage, Autodesk 3ds Max (Civil View), Viasys VDC Design (Modeler, Explorer), Autodesk Stingray.
Kõigil osalejatel oli võimalus videote ja e-õppe keskkonnas jagatud failide baasil näited ise läbi teha. Tagasiside kiirkursusele oli väga positiivne, kus tunti vajadust sellekohase õppeaine järele Tallinna Tehnikaülikoolis ka omaette ainena.
Ülevaadet kursuse tarvis loodud eestikeelsetest videotest (mitte täielik nimekiri, soovitav vaadata järjekorras, kokku ca 30 üksikut videot) näed YouTube-st:
Tänasel päeval ei ole tarkvara koolitus enam pelgalt ühe tarkvaraga töötamise õpetamine, vaid rõhuasutus on liikunud info võimalikult efektiivsele jagamisele. Seega peab tarkvara koolitus neid aspekte juba algtasemel silmas pidama, et ei harjutaks iganenud tööprotsessidega.
Juhul kui soovid analoogset koolitust oma ettevõttele koos näidisfailide ning juhendmaterjalidega (ja/või oma projektiinfo baasil), võta meiega ühendust. Koolitus võib toimuda nii meie kui teie ruumides (meil on selleks ka mobiilne arvutipark).
Blog
Ehitusinfo modelleerimine (building information modeling ehk lühendatult, BIM) on arhitektuuri-inseneri-ehituse valdkondades levimas sedavõrd mõjuvõimsa tempoga, et suured ettevõtted ning ka riigi tasandil on hakatud seda eelistama mahukamate projektide elluviimisel. Samas ei ole BIM mõistena endiselt kõige paremini mõistetav. Põrkutakse keerukate käsitluste otsa, mis on pigem tekitanud ohtralt küsimusi. Mis siis on BIM? Mida BIM teha suudab? Kuidas BIM töötab? Neile küsimustele ei ole tegelikult ühest vastust, mistõttu on levimas mitmed väärarusaamad. Paraku on need väärarusaamad komistuskiviks ka neile, kes soovivad BIM-i rakendada. Selles lühipostituses me just neid väärarusaamasid lõhkuda püüamegi. Ehk leiad just siit artiklist mõne olulise vastuse ka enese jaoks.
Võib tulla üllatusena, aga BIM ei ole midagi uut ja verivärsket. Esmakordselt on seda mainitud 1962, kui Douglas Engelbart avaldas artikli “Augmenting Human Intellect: A Conceptual Framework“, mis kirjeldas arhitekti sisestamas spetsifikatsioone ning andmeid ehitise disaini ning vaadates, kuidas seeläbi konstruktsioon võtab kuju – kontseptsioon, mida tänasel päeval saab suuresti võrdsustada parameetrilise modelleerimisega. BIM mõiste leidis esimest korda kasutust 90ndatel, kuid üldine majanduslangus pani sellele pidurid peale. Languse lõppedes keris see end aga märksa tempokamalt uuesti nähtavale ning kuna tegemist oli sellise hilise õitsele puhkemisega, võibki BIM tunduda kui uus ja hirmuäratav pühendunud CAD (computer aided design) kasutajatele, kuid üleminekut CAD platvormilt BIM-ile oldi juba pikalt susisemas nähtud.
Hästi kompaktselt kirjeldades võib BIM-i nimetada 3D disaini ning modelleerimise tarkvaraks aga seda teatud mööndustega. Seda võib tänases kiires tehnoloogia arengus tõepoolest vaadelda toote/teenusena. Pealegi pangem tähele, et see, mida me ehk varasemalt tunnistasime tarkvaraks, selle piirid on hägustumas. Tarkvaraks võib olla just nimelt ka teenus, mis aitab läbi viia teatud protsesse senisest efektiivsemalt. Ilmselt on tänaseks päevaks siiski kõik kuulnud mõistet BIM, kuid teiselt poolt erinevad ettevõtted ja teenuse pakkujad defineerivad BIM-i veidi erinevalt, mistõttu me lihtsalt ei leia seda ühte ja ainsamat ja kõige õigemat definitsiooni.
Erinevad tarkvaratootjad, kes reklaamivad end kui BIM-ile suunatud lahenduste pakkujateks, määratlevad samuti mõistet BIM erinevalt.
Autodesk (Revit, AutoCAD Civil 3D) on märkinud, et BIM on intelligentne, mudelil baseeruv protsess, mis aitab luua disaini-, ineseneri-, projekt- ning haldusinfot võimalikult täpselt, liigpääsetavalt ning elluviidavalt nii hoone kui infrastruktuuri tasandil. Ehitusinfo mudelil (BIM-il) baseeruva projekti juures on suur osakaal kasutatavatel andmetel. Paneme tähele, et see sama sõna “andmed” või siis informatsioon on ka BIM-i kui lühendi üks tähtedest ehk “I” (information). Suurem andmete kvaliteet võimaldab kõigil osapooltel olla kaasatud ja seda mistahes projekti elutsükli etapis (kontseptsioonist tööprojektini ning ehitamisest ehitise haldamiseni).
Bentley Systems (AECOsim Building Designer, MicroStation) vaatleb BIM-i aga veidi teise nurga alt. Nende sõnul võimaldab BIM-i kasutamine parandada koostööd, tagades seejuures parema ülevaate ning kontrollitavuse mistahes suurusega projektis. Lisaks märgitakse, et paremad projekti väljundid saavutatakse terviklikumast informatsiooni kulgemisest erinevate rakenduste vahel kaasates kogu projekti meeskonda, mis omakorda tähendab suuremat täpsust üle terve tarneahela. Ehkki ka Bentley märgib info modelleerimise osatähtsust, on nemad ennekõike keskendunud protsessidele, mis BIM-is kaasatud. Tihtipeale ei ole protsessid aga niivõrd hästi märgatavad ning jäävad erinevate tehnoloogiliste nüanside varju, tagamaks sujuvama koostöö erinevate projekti osapoolte vahel.
GRAPHISOFT (ARCHICAD) keskendub BIM-i defintisioonis ennekõike hoonete 3D virtuaalse mudeli kasutamisele. Ehk siis enne kui saame rääkida BIM-st, on vaja hoonest 3D digitaalset esitust. Nii nagu informatsioon on BIM-i kui protsessi oluline osa, on seda ka mudel. See paneb paika projekti hetke seisu, sisaldades terviklikku virtuaalset esitust kõikidest hoone osadest ja nendele seatud ülesannetest.
Eelnevast kolmest näitest saame järeldada, et iga ettevõtte omab kindlat vaatenurka, mis võibki tekitada kasutajatele arusaamatusi, mis see BIM siis tegelikult on?
Enamik meist, sealhulgas valdkonna liidrid defineerivad BIM-i erinevalt, mis võibki tekitada hulga väärarusaamasid. Vaatame mõnda tüüpilist lähemalt.
#1 – BIM on vaid arhitektidele
Arvatakse, et BIM on mõeldud vaid arhitektidele. Täpselt samamoodi võiksid ju siis mõelda, et CAD (computer aided design) platvorm on samuti mõeldud vaid pilvelõhkujate disainimiseks aga oh imestust, seda sama on ju kasutatud ka sõiduteede disainimiseks, millel sõites sa neid pilvelõhkujaid oma liiklusvahendist kiikad! Eksiarvamus, et BIM on mõeldud vaid arhitektidele, tuleneb lihtsast asjaolust, et arhitektuuri valdkond oli üks esimesi, kes BIM protsessid kasutusele võtsid. Samas võisid selle tegelikud alged olla hoopis mujal. Me ei saa näiteks unustada, et ka konstruktsiooni insenerid on teinud erinevat liiki 3D ehitusinfo analüüse ja seda enne arhitekte.
BIM on igaühele. Seda võib kasutada ehitatavas keskkonnas milleks iganes, sealhulgas:
Seega, BIM ei ole vaid arhitektidele!
#2 – BIM on vaid disaini töövahend
BIM-i tehniline kese on tõepoolest 3D modelleerimise ning info haldamise tarkvaral, aga see pole lihtsalt üks edev CAD. Tarkvara on küll sellele väga sarnane, kui oluline on siin teha vahet.
Paljud, kes BIM-i on juba mõnda aega kasutanud, nägid selles kui uut projekti edastamise viisi, seega tõmbasid nad paralleele CAD tarkvaradega, kuid mõningate lisaväärtustega. Ehkki see kõik on õige, on tegemist vaid jäämäe tipuga. Kui me räägime BIM-ist, siis see ei piirdu lihtsalt uutmoodi projekti edastamisviisiga aga ka asjaoludel, kuidas me suudame nende toodete rägastikus teiste osapooltega suhelda ning koos töötada. Seega võibki taas tagasi tulla BIM lühendi keskmisele tähele “I” ehk informatsiooni olulisusele.
BIM pöörleb info ümber. See ei loo lihtsalt visuaalset kütkestavat 3D mudelit sinu poolt loodavast ehitisest aga ka hulga teisi lisainfo kihte ning kaasates koostöö aspekte. Ka BIM tarkvaraga on võimalik luua 3D CAD mudel, kus puudub lisainfo kättesaadavus ning ka koostöö võimalused on nullitud. Samas sa ei saa luua korralikku BIM mudelit 3D CAD tarkvarata.
Miks me siis ikkagi võrdsustame BIM mõiste tarkvaraga?
Tarkvara aitab BIM-iga kaasa minna. Pealegi on väga keeruline müüa tööprotsessi ennast, kuna see kõik sõltub kasutajast. BIM protsess vajab ühtset, arvuti poolt loodud mudelite gruppi ning kõige lihtsam viis selle saavutamiseks on kasutada ühte kindlat tarkvara ühe ja sama projekti piires, millele pääsevad ligi kõik projekti osapooled. Ühe tervikliku BIM mudeli saamiseks on sul vaja liita väga erinevad infoallikaid. Kõige lihtsam viis selle saavutamiseks on kasutada standardiseeritud tarkvara kõikide projekti liikmete poolt, mis on ka üks BIM-i olulisi aspekte.
#3 – BIM on karbitoode
Võibolla oled sa mõtisklenud, et võiks ka ühel hetkel edasimüüja juurest läbi astuda ja soetada üks BIM-i eksemplar. Imelihtne, kas pole? Probleemiks on aga siin asjaolu, et ehkki BIM on tehniliselt võttes tarkvara, siis tegelikult sellega asi ei piirdu. BIM ei ole lihtsalt disaini töövahend; jah sa võid osta BIM tarkvara ja alustada seeläbi jooniste loomist, kuid sellega ei saavuta sa veel BIM-i.
Tööprotsesside ümber korraldamine on üks BIM-i alustalasid. Selleks, et seda korrektselt rakendada, on sul vaja piisavalt tahtejõudu ning pühendumist, mis aitavad sul muuta seniseid tööprotsesse ning koostööd oma meeskonna liikmete vahel. Uus lähenemine ei ole valutu ega lihtne, aga pikas perspektiivis tasub see end kuhjaga ära.
Eelnevalt oleme püüdnud defineerida, mida saab BIM-iks nimetada ja mida mitte. Samas ei ole me veel lahti seletanud selle lühendi tähendust.
B = Building (ehitis)
Oluline on tähelepanu pöörata asjaolule, et “Building” ei ole lihtsalt “hoone”. BIM-i võib kasutada palju enamaks kui lihtsalt konstruktsiooni esitamiseks, millel on neli seina ja katus. See eelarvamusi tekitav tõlgendus pärineb pigem sõna algupärandist, kus seda võrdsustatakse hoonega.
Selleks, et aga täpsemalt pihta saada, mida BIM tähendab, on esimest sõna mõistlik tõlgendada tegusõnana, – “ehitama”. BIM on protsess, mis kaasab millegi valmis ehitamist sõltumata sellest, kas see on arhitektuuri-, infrastruktuuri, planeeringu või mistahes muu projekt.
I = Information (informatsioon)
See sama info on kaasatud igasse projekti etappi. Just selles seisnebki BIM-i “nutikus”. Mistahes projekt sisaldab endas tohutult infot, – hindadest, tehnilisest suutlikkusest ning eeldatavast elueast. See annab sinu projektist ülevaate enne kui kopp maasse lüüakse ning aitab sul leida võimalikke probleeme üle terve projekti elutsükli.
BIM on viis, kuidas kõik need pisimadki detailsused omavahel kokku liidetakse, et hoida silma peal absoluutselt kõigel.
M = Modeling (modelleerimine)
BIM-i kasutamisel ehitatakse iga projekt valmis kaks korda – esmalt virtuaalses keskkonnas, veendumaks, et kõik on korrektne ning seejärel reaalses keskkonnas, et ärata projekt ellu. Siin on kaasatud nii ehitamine kui informatsioon. Seeläbi antakse ehitusprojektile teatud mõõdupuu või standard – analoogial baseeruv või siis lihtsalt väiksemas skaalas esitatuna. Seda esitust modelleeritakse üle terve ehituse elukaare.
Just nimelt me vaatame ehitise kogu elukaart, mitte ainult selle disaini aga ka ehitatavuse aspekte ning hilisemat haldamist, – kuidas omanik peale disaini elluviimist sellest infot kätte saab. Sellest samast mudelist, mille baasil toimus ehitamine, saab seejärel töövahend, mille kaudu saab vastu võtta ehitise haldamise ning korrashoiuga seotud olulisi otsuseid. Seeläbi võimaldatakse ka kontseptsioonlaheduse tutvustamist või siis maha müümist veel enne, kui see sama mudel endas ka kõige pisemat detailsust hakkab sisaldama.
BIM kaasab nii väljakujunenud parimaid praktikaid (protsesse) kui ka 3D modelleerimise tarkvara. Seeläbi saavad disainerid luua jagatavat ehitusmudelit, mis kannab endas informatsiooni viisil, et esitada nii projekti ehituslik konstruktsioon kui selle terviklik elukaar (tekkest kuni võimaliku lammutuseni).
Arhitektid ning insenerid saavad töötada ühes ja samas projektis sõltumata asukohast. See on infokogum, mis edastab ka kõige pisemat detaili kaotamata seejuures selle kasutatavust/väärtust. See on võimalus, kuidas disaini varajases staadiumis läbi viidud testimised ning analüüsid pakuvad lahendusi tekkinud probleemidele.
Lihtsam disaini protsess, lihtsam koostöö projekti partnerite vahel ning lihtsam ehitise hilisem haldamine – see ongi BIM ja see on alles algus.
Blog
Ehitusinfo modelleerimine ehk lühendatult BIM (ing k building information modelling) ei ole tarkvara. Tegemist on koordineeritud protsessiga, mis võimaldab meil võtta vastu paremaid otsuseid disainist kui tervikust läbi usaldusväärse info analüüsi. BIM vaatleb kogu projekti elutsüklit, sealhulgas – disaini, ehitamist ning hilisemat varahaldust. BIM protsess toetab disaini info koordineerimist, uuendamist ning jagamist kõigi projekti partnerite vahel (sõltumata distsipliinist). Inseneri vaatenurgast aitab see saavutada paremat projekti tulemuslikkust, mis ühtlasi kasvatab ohutust, ehitatavust ning keskkonnasäästlikust enne kui projekti ehitama hakatakse – seega saavutades sujuvam ning parem otsuste vastuvõtmine ning majanduslikult parem projekti elluviimine. Selles sissejuhatavas tekstis vaatleme kolme olulisemat hüve, mida BIM mudelid endaga kaasa toovad:
Infrastruktuuri projektis võimaldab BIM läbi mängida rohkem erinevaid disaini alternatiive ja seda juba projekti planeerimise staadiumis, kus mõnevõrra rohkem aega pühendatakse andmemudelite analüüsimisele. Klassikaline, joonestamise keskne tööprotsess muudab mis-siis-kui tüüpi stsenaariumite läbimängimise tüütuks, ebaefektiivseks ning kulukateks. See on tingitud üksteisest lahti ühendatud disaini, analüüsi ning dokumenteerimise protsessidest. Joonis 1 esitab võimaliku kulude kokkuhoiu projekti varajases staadiumis, hetkel kui muudatustest tingitud lisakulu on madal.
Joonis 1. Maksumuse mõjutamine disaini erinevates etappides.
Tänasel päeval oodatakse infrastruktuuri planeerijatelt erinevate disaini alternatiivide läbimängimist, sealhulgas anda soovitusi ning aidata kaasata erinevaid huvigruppe enne kui disainiga alustatakse. Seda saavutatakse läbi geograafilise infosüsteemi (GIS) valdajate. GIS andmestik võib pärineda väga erinevatest allikatest. Üle maailma on erinevad asutused aru saanud info jagamise eelistest nagu näiteks maapinna andmestik, kruntide perimeetrid, pinnaseandmed, maakasutus, märgalad jpm (vt joonis 2).
Joonis 2. GIS andmestik koos vaadatuna.
Sõltuvalt sinu projekti asukohast, on sul ligipääs väga erinevale, veebipõhisele andmestikule. Disaini meeskonnad peavad seega leidma efektiivse viisi, kuidas neid erinevaid andmeallikaid kokku tõsta ning selle taustal saadavat tulemust ka arusaadavalt esitleda.
Üsna tihti on just terviklik 3D mudel see, millest on kõige lihtsam aru saada. Paljud huvigrupid, sealhulgas avalikkus, saavad just 3D mudelist paremini aru, kuna 2D jooniseid on nende jaoks keerukas mõista. Infrastruktuuri koostööprojekti loomise töövahendeid on väga erinevaid. Autodesk InfraWorks on üks neist, mis võimaldab sujuvat andmete kogumist üheks tervikuks ning seeläbi ka mõjusama visualiseeringu loomist. Läbi Model Builder töövahendi saab disaini meeskond kiirelt luua olemasoleva olukorra visualiseeringu lihtsalt projekti asukoha määramisega (vt joonis 3).
Joonis 3. Model Builder töövahend InfraWorks 360 tarkvaras.
Selle info baasil luuakse 3D mudel talletatuna esmalt veebikontole, kaasates nii maapinna mudelit, aerofotot, olemasolevat teedevõrku, hooneid ning veekogusid. Hiljem saab lisada läbi Data Sources töövahendi lisaandmeallikaid (vt joonis 4).
Joonis 4. Andmeallikad.
Andmeallikatena on näiteks faili põhistest toetatud: AutoCAD Civil 3D DWG, Autodesk IMX, Autodesk Revit RVT, Bentley DGN, Point Cloud, Raster, SHP, SQLite, SketchUp. Andmebaasidest aga veel lisaks: Oracle, MySQL, SQLServerSpatial, PostgreSQL, WFS jt. Kui hiljem selgub, et projektis on vaja kajastada veel lisaandmeid, siis veendu, et sul oleks käepärast võtta kõik põhifailiga seotud alamfailid. Näiteks shapefile, – selle faili juures ei piisa ainult *.shp faili olemasolust aga vajalik on ka *.dbf, mis kajastab joone kohta käivat lisainfot. Lisaks on vajalik ka projektsiooni fail (*.prj), et Autodesk InfraWorks, AutoCAD Civil 3D ning AutoCAD Map 3D tarkvarad suudaksid andmestiku automaatselt ümber koordineerida lähtuvalt projekti koordinaatsüsteemist.
Üheks parimaks BIM tööprotsessiga kaasnevaks hüveks on kulutuste vähenemine, mis on seotud ümbertegemise vähenemisega. Ideaalis kaasab kõige varajasemas staadiumis tehtud projekt seda sama disaininfot kuni disaini protsessi ning ehitamise lõpuni välja, mida on lihtsalt täpsustatud. Eeldades, et oled rakendanud joonisel 5 toodud tööprotsesse, vaatame nüüd lähemalt, kuidas andmestiku saab taaskasutada ning millist tarkvara kasutada iga ülesande elluviimiseks.
Joonis 5. Tüüpiline infrastruktuuri projekti tööprotsess.
Projekti planeerimine
Projekti planeerimiseks saab väga edukalt kasutada Autodesk InfraWorks tarkvara. Kasutades Model Builder töövahendit, saad luua projekti asukohast esialgse kuvandi vaid mõne minutiga. Seejärel võid olemasolevat olukorda täiendada, kontseptsiooni töövahendeid kaasates, uute loodavate sõiduteede lahendustega (mitu erinevat alternatiivi), mida esitleda tellijale. Peale tellija poolset valikut saab liikuda juba kinnitatud disaini alternatiivi juurde ja selles tööd jätkata.
Eelprojekt
Juhul kui saad kasutada Autodesk InfraWorks tarkvara erimooduleid Roadway Design, Bridge Design ning Drainage Design, siis saad endiselt jätkata ka eelprojekti staadiumis InfraWorks 360 keskkonnas. Olemasoleval, kontseptsioon sõiduteelahendusel parema kliki tehes, saad valida selle konverteerimist disain sõidutee objektiks (vt joonis 6 ).
Joonis 6. Kontseptsioon sõidutee disainitavaks sõiduteeks.
Selle eeliseks on asjaolu, et saad seejärel oma sõidutee komponendile lisada erinevaid disaini parameetreid nagu kurvi tüüp, kurvi raadius, puutuja pikkused, disainkiirus. Lisaks on sul parem ülevaade ka vertikaalsest disainist, kuna saad disain-sõiduteed kuvada profiili vaatel. Pane tähele, et Autodesk InfraWorks võimaldab sul pilveteenuse vahendusel optimeerida ka sõidutee horisontaal- ning vertikaalset paigutust. Tegemist on väga nutika lahendusega, kuna arvutusprotsessi kestel saad sina edasi töötada disaini teiste aspektidega.
Tööprojekt
Peale eelprojekti lõplikku valikut liigud sa juba tööprojekti või siis detailisema disaini loomise suunas. See tähendab, et saad Autodesk InfraWorks tarkvarast liikuda AutoCAD Civil 3D tarkvarasse. Viimased AutoCAD Civil 3D versioonid võimaldavad sul Autodesk InfraWorks 360 mudeli ka otse avada, mis võimaldab sul kokku hoida hulganisti aega.
AutoCAD Civil 3D tarkvaras teed sa juba täpsemad redigeerimised nii horisontaal- kui vertikaaldisainis aga pane tähele, et selle kõige aluseks on sul juba InfraWorks tarkvara vahendusel disainitud objektid. Lisaks lood sa tüüpilised sõidutee ristlõiked ning lõpliku koridormudeli. Disaini saad omakorda täiustada erinevate piirjoone objektide ning sõltuvalt projektist lisada ka kruntide alamjaotused. Muidugi lisad sa siin etapis ka kogu tekstilise info, mis projekti lugemist ning elluviimist lihtsustab.
Tööprojekti staadiumis tasub kindlasti oma mudelit kontrollida erinevaid alammudeleid kombineerides, et välistada kokkulangevusi erinevate projekti meeskondade poolt loodud disaininfo vahel. Selleks saad kasutada näiteks Autodesk Navisworks või Viasys VDC Explorer tarkvarasid:
Juhul kui kasutada Autodesk InfraWorks-st eksporti Autodesk Navisworks tarkvarasse, siis kanduvad ka tekstuurid ning materjalid perfektselt üle. Samas on üheks puuduseks asjaolu, et igat eksporditud disaini osa nimetatakse mesh objektiks ning see raskendab konkreetse objekti valikut kogu objektide hierarhias (vt joonis 7).
Joonis 7. InfraWorks 360 mudel Navisworks tarvaras.
Disainiga seotud suhtlus
Disainiga seotud suhtluseks loeme me ka erinevate plaaniliste ning profiili vaadete väljatrükki (või PDF-iks loomist) ning kas siis Autodesk InfraWorks 360 või Autodesk 3ds Max tarkvara abil ilupiltide ning animatsioonide loomist.
AutoCAD Civil 3D joonise eksportimiseks Autodesk 3ds Max tarkvarasse kasuta töövahendit Output > Export to 3ds Max. Autodesk InfraWorks 360 tarkvaras saad aga AutoCAD Civil 3D joonise sisse võtta omaette andmeallikana, olles eelnevalt loonud uue disaini alternatiivi, mis baseerub eelprojektil (vt joonis 8).
Joonis 8. AutoCAD Civil 3D lõpp-joonise lisamine InfraWorks mudelisse
Ehitamine
Kui projekt on valmis ehitamiseks, saad disainist luua nii 4D kui 5D simulatsioone. Selleks saad taas kasutada Autodesk Navisworks või Viasys VDC Explorer tarkvarasid. 4D simulatsiooni loomise käigus esitled sa oma 3D mudelit (projekti) nii nagu seda projekti plaani järgi hakatakse ehitama. Kui projekti plaan peaks muutuma, muutub ka simulatsioon.
Haldus
Loomulikult saab olemasolevat mudelit edastada ehitise haldusega seotud partneritele. Selliselt hoitakse kokku aega ning ressursse kui ehitises on vaja läbi viia muudatusi, rekonstrueerida või teostada plaanipärast hooldust.
Sellest sissejuhatavast tekstist tekkis loodetavasti üldine arusaam, mismoodi saab rakendada BIM tööprotsesse infrastruktuuri projektides. Ehk on see tõukeks, mille baasil edasi liikuda, kas siis üldise eneseharimisega, koolitusel osalemisega või juba reaalse pilootprojektiga katsetamisega.